{"id":276391,"date":"2026-09-15T12:09:13","date_gmt":"2026-09-15T12:09:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/276391\/"},"modified":"2026-09-15T12:09:13","modified_gmt":"2026-09-15T12:09:13","slug":"arvustus-ehk-need-olid-me-elude-parimad-aastad-kirjandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/276391\/","title":{"rendered":"Arvustus. Ehk need olid me elude parimad aastad | Kirjandus"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3806626hbc3a.jpg\" alt=\"\" width=\"250\" height=\"250\" caption=\"false\"\/><\/p>\n<p>Olen nii m\u00f5neltki koolides n\u00fc\u00fcdiskirjandust populariseerimas k\u00e4ivalt kirjandusinimeselt kuulnud, kuidas \u00f5pilaste muidu keskmisele koolip\u00e4evale kohaselt tuhmidesse silmadesse tekib ootamatu s\u00e4de, kui hakata r\u00e4\u00e4kima sellest, et ka laulus\u00f5nad on ju omamoodi luule. R\u00e4pist r\u00e4\u00e4kimata! Raamatuid, millega seda selgitades lehvitada (et asi skeptikutele puust ette ja punaseks teha), aga liiga palju ilmunud polegi \u2013 viimastest aastatest meenuvad vaid Reketi laulutekstide kogumik &#8220;Eeden&#8221;, mis nomineeriti 2024. aastal Betti Alveri kirjanduspreemiale, ning t\u00e4navu suvel ilmunud Eiki deb\u00fc\u00fctluulekogu &#8220;mis edasi, see alles selgineb&#8221;. Viimases leidub k\u00fcll originaaltekste, ent enamiku moodustavad siiski juba r\u00fctmistatud-viisistatud, salvestatud ja avaldatud laulude s\u00f5nad. Kirjalikult v\u00e4lja antud luule m\u00e4nguv\u00e4lja laiendamine on minu meelest v\u00e4ga tore ja t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne \u2013 hea nii selleks, et hoole ja andega loodud laulus\u00f5nadele lisat\u00e4helepanu t\u00f5mmata, kui muidugi ka seep\u00e4rast, et m\u00f5nelegi uuele lugejale n\u00e4idata, kus see luuleriiul raamatupoes asub.<\/p>\n<p>Vaatamata t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rsusele on laulus\u00f5nade helist paberile kandmine siiski \u00fcks keerukas operatsioon. Mustvalgelt tr\u00fckitud raamatust loetava luuletusega v\u00f5rreldes on r\u00e4pplugu t\u00f5eline\u00a0gesamtkunstwerk\u00a0\u2013 juba r\u00fctm, instrumentaalk\u00e4igud, meloodia ning vokaali intonatsioon ja k\u00f5la annavad kokku hoomamatu koosm\u00f5jude puntra, r\u00e4\u00e4kimata artisti lavalisest olekust v\u00f5i selle kujutluspildistki. K\u00f5ige selle sees kipuvad laulus\u00f5nad v\u00e4hemalt minu isiklikus kogemuses \u00fcsna korrap\u00e4ratut t\u00e4helepanu saama. M\u00f5ned kohad kostavad tekstiv\u00e4liste tegurite t\u00f5ttu eriliselt v\u00e4lja ja omandavad seet\u00f5ttu tugeva emotsionaalse sisu: n\u00e4iteks rida &#8220;tuleb uus ilus p\u00e4ev&#8221; loos &#8220;R\u00f5\u00f5mus&#8221; (lk 43) tekitab minus kuulates tugevat \u00fchtaegu melanhoolset ja samas lootusrikast tunnet, samas kui paberil on lihtne sellest lihtsast lausest neutraalselt \u00fcle lugeda. Teised kohad l\u00e4hevad j\u00e4llegi kuulates iga kord k\u00f5rvust m\u00f6\u00f6da v\u00f5i j\u00e4\u00e4vad ebaselgeks, mis ei ole minu jaoks naljakal kombel probleem. Ent kirjalikus vormis on s\u00f5nadevahelised hierarhiad palju horisontaalsemad ning minu kriitikameel seega iga konkreetse s\u00f5navaliku suhtes tugevam. See, mis varem oli olnud &#8220;miski, mis riimub fraasiga &#8220;valget tumedust&#8221;, nii et seda v\u00f5ib kaasa laulda umbes samamoodi, on n\u00fc\u00fcd vastuvaidlematult &#8220;rauget unelust&#8221; ja sunnib seega k\u00fcsima, mis see t\u00e4pselt on. K\u00f5ik Eiki k\u00f5lam\u00e4ngud sellele l\u00e4hivaatlusele minu meelest vastu ei pea.<\/p>\n<p>Teine t\u00e4htis erinevus suulise ja kirjaliku meediumi vahel on aeg \u2013 suuline tekst liigub lineaarselt, soosides seega n\u00e4iteks kordusi ja \u00fcksikuid meeldej\u00e4\u00e4vaid fraase, kirjalik tekst on aga kohe algusest peale tervikuna minu ees. Luuletust on t\u00e4iesti v\u00f5imalik (ja tihti soovitatav!) lugeda nii vasakult paremale kui ka paremalt vasakule, \u00fclevalt alla ja alt \u00fcles, esimest rida on igati lubatud k\u00f5rvutada viimasega ja igat s\u00f5na m\u00f5ne teise s\u00f5naga. Usun, et kogumiku jaoks valikut tehes on selle erinevusega arvestatud ning kaante vahele ongi saanud tekstid, mis just selle s\u00fcnkroonse tervikuna paremini toimivad. Enamasti aga paistab suulisest k\u00f5nest l\u00e4htuv m\u00f5tte\u00adloogika siiski l\u00e4bi: nii m\u00f5nedki luuletused m\u00f5juvad eelk\u00f5ige kui \u00fche kindla teema, tunde v\u00f5i m\u00e4rks\u00f5na \u00fcmber koondatud huvitavalt k\u00f5lavad kujundid, millel on kahtlemata potentsiaal \u00fcksikuna meelde j\u00e4\u00e4da, aga millele nende mitmekordne \u00fclelugemine alati lisakvaliteeti ei anna. N\u00e4iteks kogumiku esimese luuletuse read &#8220;Kolan ringi, veeru l\u00f5ppeks \/ N\u00e4itan hambaid ja ei arene \/ \u00c4revuse mugavust on v\u00f5imuv\u00e4eta \/ Raske raputada varrukast \/Ning lootused langevad sajaks&#8221; (lk 5) annavad edasi k\u00fcll segadust, trotsi ja \u00e4revust, kuid edasi ei juhtu nagu midagi \u2013t\u00e4psemad p\u00f5hjused just nende s\u00f5nade valikuks paistavad olevat eelk\u00f5ige r\u00fctmilised, mitte sisulised.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu tasub &#8220;mis edasi, see alles selgineb&#8221; lugemisstrateegia validagi selliselt, et see ei eiraks enamiku tekstide muusikalist p\u00e4ritolu ja toimeloogikat \u2013kui tegu juba on kord laulutekstide kogumikuga, siis ei ole patt seda sellena v\u00f5ttagi ning kasutada raamatut v\u00f5imalusena neid tekste kaunilt k\u00f6idetud formaadis ja omas tempos uurida. Sest uurimisk\u00fcsimusi jagub, Eiki l\u00fc\u00fcrika ongi juba liiga kaua poeetilist anal\u00fc\u00fcsi oodanud!<\/p>\n<p>Mis tunded ja teemad need siis on, millest Eik r\u00e4\u00e4gib? Ta kirjutab palju Tallinnast, kontsertidest ja muusikuelust, pidudest, s\u00f5pradest ja kirjutamisest \u2013enamasti lihtsalt asjadest, mis teda ennastki \u00fcmbritsevad. Luulemina joob kohvi, kastab lilli, vaatab aknast v\u00e4lja, meenutab ja m\u00f5tiskleb, nagu noorest luulest v\u00f5ikski oodata. Eriti selgelt on isiklikud eneseotsingud ja -vaatlused keskmeks paarile varem avaldamata vabav\u00e4rsis luuletusele, mis m\u00f5juvad keeleliselt k\u00e4\u00e4nulisemate luuletuste vahel omamoodi hinget\u00f5mbepausidena: &#8220;Teen oma keika \u00e4ra \/ \u00dctlen ilusasti &#8220;Ait\u00e4h&#8221; ja &#8220;Tehke h\u00e4\u00e4lt!&#8221; \/ Ja &#8220;Valjemini!&#8221; \/Ja kirjutan emale, et h\u00e4sti l\u00e4ks&#8221; (lk 67), aga samas n\u00e4itavad need suunda ka raamatu teistele r\u00f5huasetustele.<\/p>\n<p>Peamise ja \u00fcha korduva motiivina kirjutab Eik noorusest ning hirmust, et see m\u00f6\u00f6dub, enne kui on \u00f5pitud t\u00e4iel rinnal ja iseendaga koosk\u00f5las elama: &#8220;Kahek\u00fcmnendad m\u00f6\u00f6das, kui pilgutad silmi&#8221; (lk 21); &#8220;Oo miks sa raiskad aega \/Oo miks sa kardad olla&#8221; (lk 55); &#8220;Kas sa m\u00e4rkasid, kui see m\u00f6\u00f6dus? \/ Sest ma ei n\u00e4ind \/ Ehk need olid me elude parimad aastad&#8221; (lk 59). \u00c4kki sai mu elu k\u00f5ige parem pidu just l\u00e4bi? \u00c4kki, kui ma oleksin natuke rohkem iseendas kohal olnud, oleksin just t\u00e4na tajunud eksistentsi t\u00f5elist m\u00f5tet? Kui Mirjam Parve luulekogu &#8220;Varjukeha&#8221; l\u00e4bib oks\u00fc\u00fcmoronlik olevikunostalgia, terav taju k\u00f5ige k\u00e4esoleva m\u00f6\u00f6duvusest, siis Eiki raamatu ekvivalent v\u00f5iks olla FOMO olukordadest, kus ollakse ise viibinud. Hirm, et see, kuidas sa oled otsustanud elada, pole piisav.<\/p>\n<p>Eik ei j\u00e4\u00e4 aga selle hirmu juurde pidama, vaid astub sellele vastu v\u00e4hemalt kahe peamise poeetilise v\u00f5ttega. Esiteks, k\u00e4skiva k\u00f5neviisiga: &#8220;Lihtsalt tee neid kuradi asju \/ Kuni sul veel h\u00e4\u00e4lt on kriisata!&#8221; (lk 80). Eik k\u00e4sib mitte norutada (lk 8), oodata ja vaadata (lk 38) ning k\u00f5ige kiuste vastu pidada (lk 47), kuid r\u00f5hutab samas, et ei loe moraali: &#8220;Need lood ei ole selleks, et midagi \u00f5petada&#8221; (lk 29). Ka tekstide isiklikku sisu arvestades v\u00f5ib eeldada, et loogilisem t\u00f5lgendus on luulemina sisemonoloog \u2013v\u00e4ikesed igap\u00e4evased meeldetuletused, mis peletaksid ligitikkuvat \u00e4revust. Ent huvitaval (ja, j\u00e4llegi, \u00fcldse mitte kirjalikul) kombel Eik sellega ei piirdu, tekst j\u00e4tkub: &#8220;Ma tahaks lihtsalt neid \/ Koos teiega karjuda \/ Et l\u00f5puks aru p\u00e4he tuleks&#8221; (lk 29). Need meeldetuletused on selleks, et neid kaasa lauldaks ja sellega mitmest suust lausujale tagasi peegeldataks \u2013 v\u00f5ib-olla just see on kauaoodatud p\u00e4\u00e4setee elu alatisest k\u00e4estlibisevusest.<\/p>\n<p>Teine variant: k\u00f5ige lihtlabasem eitus, \u00fcmberp\u00f6\u00f6rd, kardetava stsenaariumi vastandi kehtestus! &#8220;Nii palju sul j\u00e4\u00e4nud veel n\u00e4ha ja kogeda&#8221; (lk 25) teab lausuja tegelikult. Ja kui juba kehtestada, siis ei tasu olla tagasihoidlik: Viivi Luik v\u00f5ib k\u00fcll \u00f6elda, et &#8220;ei tule enam \/ seda suve&#8221;, aga Eik kinnitab vastu &#8220;A mu suvi algab uuesti iga p\u00e4ev&#8221; (lk 48). V\u00f5ib-olla aitab hoopis sellise mantra kordamine, koos publikuga karjumine? P\u00e4ris paljud Eiki kuulsamad lauluread (ka neist, mis raamatukaante vahele ei mahtunud) kannavad sarnast elujaatust, n\u00e4iteks &#8220;see pole meie s\u00fc\u00fc&#8221;, &#8220;sa oled armastatud&#8221;, &#8220;k\u00f5ik l\u00e4heb ilusti&#8221;, olen tema kontserdil ka ise tundnud, kui m\u00f5nus ja teraapiline selliste s\u00f5nade teistega koos v\u00e4ljah\u00fc\u00fcdmine v\u00f5ib olla.<\/p>\n<p>Sest t\u00f5esti, veel \u00fcks oluline k\u00f5rvaklappidest kuulatud ja luuleraamatust loetud tekstide erinevus peitub selles, kui palju meid kommunikatsiooniaktis osaleb. Laule \u00fcksi kuulates kujutlen end miskip\u00e4rast alati \u00fchena sadadest, nii nagu artistki pole enamasti ainus, kes laulu salvestamise taga seisab, samas kui lugemine tundub rangelt minu ja Eiki vaheline salaasi. Ja kuigi mul on v\u00e4ga hea meel, et &#8220;mis edasi, see alles selgineb&#8221; pakub mulle privaatset ligip\u00e4\u00e4su millelegi nii \u00e4gedale ja olulisele, paistab mulle paratamatult, et kollektiivne haare on Eiki laulus\u00f5nade p\u00e4risosa. Polegi oluline, kas &#8220;Olen \u00f5nnelik, et olen s\u00fcndind vabas Eestis&#8221; (lk 43) \u00fctleb tema v\u00f5i \u00fctlen mina \u2013 t\u00e4htis on taju, et keegi on selle lause maailma toonud, ja et seda v\u00f5tab vastu v\u00e4ga, v\u00e4ga palju t\u00e4nulikke inimesi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Olen nii m\u00f5neltki koolides n\u00fc\u00fcdiskirjandust populariseerimas k\u00e4ivalt kirjandusinimeselt kuulnud, kuidas \u00f5pilaste muidu keskmisele koolip\u00e4evale kohaselt tuhmidesse silmadesse tekib&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":276392,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,106286,34,36,31,32,21,178,39264,106285,28,29,5791,94907,144,19,25,13729,106287,94908,1278,23,24,22,20,30],"class_list":["post-276391","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ei","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kirjandus","tag-kirjastus","tag-kirjastus-puant","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-luule","tag-mis-edasi","tag-muusika","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-puant","tag-saara-liisa-joerand","tag-see-alles-selgineb","tag-sirp","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117274985856729897","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/276391","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=276391"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/276391\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/276392"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=276391"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=276391"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=276391"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}