Eesti arhitektuurimuuseumis 25. septembril peetud seminar “Ol\u00fcmpialinnade loomine: arhitektuur, planeerimine ja disain” oli n\u00e4ituse “Tallinn t\u00e4ispurjes. Linna muutev ol\u00fcmpiaehitus” programmi osa. Seminaril anal\u00fc\u00fcsiti, millist m\u00f5ju avaldavad suurs\u00fcndmused kogu linnale. John R. Gold Bartletti arhitektuurikoolist ja Margaret M. Gold Londoni Metropolitani \u00fclikoolist on teadlased, kes on juba aastaid uurinud ol\u00fcmpialinnadega seotud ilminguid kogu maailmas. Peale ol\u00fcmpiam\u00e4ngude suunavad linnade arengut n\u00e4iteks maailman\u00e4itused ehk EXPO-d, aga ka Euroopa kultuuripealinna tiitel, mida Tallinn kandis 2011. ning Tartu mullu, 2024. aastal.<\/p>\n
Kuidas erineb suurs\u00fcndmustest tingitud linnaplaneerimine tavap\u00e4rasest?<\/p>\n
John Gold: Sellised suurs\u00fcndmused nagu ol\u00fcmpiam\u00e4ngud on ainulaadsed, sest nende l\u00e4biviimiseks on tarvis teatud t\u00fc\u00fcpi ehitisi. M\u00e4ngudeks on vaja spordirajatisi, infrastruktuuri ja laiaulatuslikult linnaruumi sekkuda. Need toovad linna rambivalgusse, kogu maailma t\u00e4helepanu on \u00fchel hetkel sellel linnal. See kiirendab sageli projekte, mille valmimine v\u00f5tnuks muidu aastak\u00fcmneid. Oluline tegur on kindel t\u00e4htaeg \u2013 edasil\u00fckkamise v\u00f5imalust lihtsalt ei ole. Isegi linnades, kus kasutatakse juba olemas spordirajatisi, nagu n\u00e4iteks Pariisis 2024. aasta m\u00e4ngude ajal, on viidud l\u00e4bi ulatuslikke uuendusi: nt metroo\u00fchenduse parendamine, ol\u00fcmpiak\u00fcla rajamine v\u00f5i tervete linnaosade \u00fcmberkujundamine. Kivisse raiutud ajakava ja intensiivne rahvusvaheline t\u00e4helepanu sunnivad planeerimistakistusi \u00fcletama ja tegema seda, mis muidu tundub ilmv\u00f5imatu.<\/p>\n
Margaret Gold: Kui r\u00e4\u00e4kida ol\u00fcmpiam\u00e4ngudest, siis tuleb v\u00e4lja tuua, et Rahvusvaheline Ol\u00fcmpiakomitee m\u00e4ngib \u00fcrituse kujundamisel samuti otsustavat rolli. Komitees kehtestatakse standardid, sel on \u00f5igus kohalikud otsused vetostada, et tagada \u00fcrituste \u00fchtlane kvaliteet. N\u00e4iteks Londoni puhul l\u00fckkas ROK enne 2012. aasta ol\u00fcmpiam\u00e4nge m\u00f5ned kohapealsed ettepanekud tagasi. Tavap\u00e4rases linnaplaneerimisprotsessis on k\u00fcll samuti t\u00e4htajad, kuid need on sageli paindlikumad ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4gitavad.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3065634h2368t24.jpg\"\/)
John ja Margaret Gold on juba aastaid uurinud ol\u00fcmpialinnade ilminguid kogu maailmas. Nad leiavad, et ol\u00fcmpiam\u00e4ngude ja suurs\u00fcndmuste k\u00f5ige olulisem p\u00e4rand on \u00fchtsustunne, inimeste kokkutoomine ning koost\u00f6\u00f6. Autor\/allikas: Evert Palmets<\/p>\n
Miks suudetakse suurs\u00fcndmuste puhul nii h\u00e4sti koost\u00f6\u00f6d teha?<\/p>\n
John Gold: \u00dcldjuhul h\u00f5lmab ol\u00fcmpiam\u00e4ngude planeerimisprotsess v\u00e4ga erinevaid osalisi, kuid \u00fcllatavalt sageli leiavad nad \u00fchise keele. Konflikte p\u00fc\u00fctakse v\u00e4ltida, sest k\u00f5ik m\u00f5istavad tohutut survet: k\u00f5ik saavad aru, et ettev\u00f5tmine peab teoks saama, mis tahes takistused ka teele veerevad.<\/p>\n
Margaret Gold: Ol\u00fcmpiam\u00e4ngude korraldus\u00f5igusele kandideerimine ja m\u00e4ngude ettevalmistused toovad sageli kokku valdkondade esindajad, kes tavaliselt kokku ei puutu ega koost\u00f6\u00f6d tee: valitsused, investorid, elanikud. K\u00f5ik on \u00fche ambitsioonika \u00fclesande \u00f5nnestumise nimel \u00fche laua taga ja valmis koos tegutsema. Selline koost\u00f6\u00f6 on tavap\u00e4rases linnaplaneerimises haruldane. Asjaolu, et k\u00f5igil on \u00fcks pakiline eesm\u00e4rk t\u00e4ita, aitab \u00fcletada b\u00fcrokraatia takistusi ja poliitilisi vastuolusid.<\/p>\n
N\u00e4iteks Londoni 2012. aasta m\u00e4ngude ettevalmistustel sai kokku v\u00e4ga tugev kooskond. Samaaegselt tegeleti maakasutuse rahastuse ja infrastruktuuridega viisil, mis tavaolukorras oleks osutunud v\u00f5imatuks. Inimesed soovisid s\u00fcdamest, et ol\u00fcmpia \u00f5nnestuks, innustatuna paljuski spordilembusest ja entusiasmist. Isegi luhtunud kandideerimine v\u00f5ib tuua kasu: n\u00e4iteks parandada koost\u00f6\u00f6d, luua uut partnerlust ja tulla kasuks m\u00f5istmisele, et pikaajaline linna arengu strateegia on oluline. Ka teiste \u00fcrituste, n\u00e4iteks Euroopa kultuuri\u00adpealinnade liikumise puhul on oluline aspekt, et kokku tulevad organisatsioonid, mis muidu t\u00f6\u00f6tavad eraldi ega puutu kokku. Loomulikult on tekkinud sidemete hoidmine p\u00e4rast \u00fcritust omaette v\u00e4ljakutse, kuid ettevalmistuste ja \u00fcrituste toimumise ajal kirjeldavad osalised seda kui ainulaadselt positiivset kogemust.<\/p>\n
John Gold: Suur\u00fcritustega kaasneva koost\u00f6\u00f6 taga on tavaliselt selged ja konkreetselt s\u00f5nastatud strateegilised eesm\u00e4rgid, mille t\u00e4itmiseks luuakse t\u00f6\u00f6gruppe ning k\u00f5ik keskenduvad sihtideni j\u00f5udmisele. P\u00e4rast m\u00e4nge, kui enam t\u00e4htaja survet pole, hajub ka kiireloomulisus ning taastub tavaline asjade k\u00e4ik. Soov k\u00f5ik ettev\u00f5tmised ja asjatoimetused \u00f5igeks ajaks valmis saada koondab inimesed ja ressursid sellisel viisil, mida tavatingimustes on raske saavutada.<\/p>\n
M\u00fcnchen kandideerib taas ol\u00fcmpiam\u00e4ngude v\u00f5\u00f5rustajaks, kuid linlased paistavad pigem selle vastu olevat. Suur\u00fcritusele kodulinnas ei vaadata seega alati soosivalt ega n\u00e4hta m\u00e4ngudes piirkonna arenguv\u00f5imalust. Kuidas te seda seletate?<\/p>\n
Margaret Gold: M\u00fcnchen v\u00f5\u00f5rustas hiljuti Euroopa meistriv\u00f5istlusi ning korraldust peeti edukaks. Kui palju v\u00f5iks positiivne kogemus aga m\u00f5jutada toetust ol\u00fcmpia korraldamisele, on raske \u00f6elda. Elanike suhtumine suurs\u00fcndmustesse v\u00f5ib olla vastuoluline ja s\u00f5ltub suuresti kontekstist.<\/p>\n
John Gold: Liikumine “No Olympics” ehk “Ei ol\u00fcmpiale!” sai tuule tiibadesse eelmise k\u00fcmnendi l\u00f5pus. Bostonis ja M\u00fcnchenis on korraldatud rahvah\u00e4\u00e4letusi, kus sai teada anda, kas ollakse ol\u00fcmpiam\u00e4ngude poolt v\u00f5i vastu. Riikide ja ROKi suhe areneb pidevalt. ROK, mis on tegutsenud peaaegu 130 aastat, on saanud seda teha just seet\u00f5ttu, et on osatud kohaneda muutuvate poliitiliste ja sotsiaalsete oludega.<\/p>\n
Mille poolest ol\u00fcmpiam\u00e4ngud ja teised suurs\u00fcndmused erinevad?<\/p>\n
Margaret Gold: Globaalse haarde ja tuntuse osas on ol\u00fcmpiaga v\u00f5rreldavad ainult m\u00f5ned ettev\u00f5tmised, eelk\u00f5ige maailman\u00e4itused ja jalgpalli maailma\u00admeistriv\u00f5istlused. Maailmameistriv\u00f5istlused on ainulaadsed, sest korral\u00addajateks on korraga mitmed linnad \u00fches riigis, maailman\u00e4itused on tavaliselt valitsuste juhtida ning iga riik on esindatud oma paviljoni ja v\u00e4lja\u00adpanekuga.<\/p>\n
John Gold: T\u00f5eline suurs\u00fcndmus peab p\u00fc\u00fcdma ja h\u00f5ivama kogu maailma t\u00e4helepanu. Ma ei ole veendunud, et maa\u00adilman\u00e4itustel see enam \u00f5nnestub. Suveol\u00fcmpiam\u00e4ngud on seevastu j\u00f5udnud omaette klassi nii ulatuse, n\u00e4htavuse kui\u00a0ka globaalse m\u00f5ju poolest.<\/p>\n
Margaret Gold: Euroopa kultuuripealinnaks saamine on muidugi suur s\u00fcndmus Euroopas ja sel on olnud ka rahvus\u00advaheline m\u00f5ju, kuid globaalselt pole eriti palju sama mahu ja m\u00f5\u00f5tkavaga kultuuri\u00adettev\u00f5tmisi. Sport domineerib suuresti t\u00e4nu sponsoritele ja spordi universaalsele ligit\u00f5mbavusele. \u00dcle maailma suhtutakse sporti kirglikult: sport on\u00a0lingua franca. Kui riik osaleb, tahetakse, et omad sportlased v\u00f5idavad. Pelgalt v\u00f5istlemine maailma parimate sportlaste k\u00f5rval on uhkuse asi. Sama suurt emotsionaalset laengut suudavad paraku pakkuda vaid v\u00e4hesed kultuuris\u00fcndmused.<\/p>\n
John Gold: T\u00e4nap\u00e4eval m\u00e4ngivad sponsorid nii jalgpallis kui\u00a0ka ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel m\u00e4\u00e4ravat rolli, sest sealt tuleb valdkonna sissetulek. Ol\u00fcmpiam\u00e4ngude puhul on tuluallikaid kaks: \u00fclekande\u00ad\u00f5igused ja sponsorilepingud. M\u00e4ngude kajastamine oli tasuta kuni 1960. aastani, aga p\u00e4rast seda on ROK j\u00e4rk-j\u00e4rgult \u00fclekande\u00f5igused oma kontrolli alla v\u00f5tnud ja hakanud koondama \u00f5igust intellektuaalomandi \u00fcle. N\u00fc\u00fcd kaitseb komitee oma br\u00e4ndi ja autori\u00f5igusi v\u00e4ga rangelt. Need kaks tuluallikat \u2013 sponsorlus ja \u00fclekanded \u2013 on t\u00e4nap\u00e4eval ol\u00fcmpia\u00adliikumise peamine mootor. \u00dchelgi teisel s\u00fcndmusel pole minu arust samav\u00e4\u00e4rset v\u00f5imet k\u00f5netada \u00e4rimaailma ja p\u00e4lvida rahvusvahelist t\u00e4helepanu.<\/p>\n
Kuidas paistab teile Tallinna 1980. aasta ol\u00fcmpiaregatt ja sellega kaasnenud linnauuendus teiste ol\u00fcmpialinnadega v\u00f5rreldes?<\/p>\n
John Gold: 1980. aastatest hakkasid m\u00e4ngudega kaasas k\u00e4ima ka linna uuendamise ideed. See oli sihip\u00e4rase linnauuenduse varane etapp, mil arendati ol\u00fcmpiam\u00e4ngude tarbeks konkreetset infrastruktuuri, p\u00fc\u00fcti projektid siduda laiemate p\u00fc\u00fcdlustega ning linna arenguga. Tallinna puhul oli linna v\u00e4rskenduskuur siiski v\u00e4ga kohaspetsiifiline. Laiem linnauuenduse m\u00f5te sai alguse juba varem, 1960. aastal Roomas.<\/p>\n
Rooma m\u00e4ngud t\u00f5id kaasa mitmeid pretsedente: n\u00e4iteks ol\u00fcmpiak\u00fcla, millest sai edaspidi elamupiirkond, transporditaristu arendamine, sealhulgas \u00fchenduste parandamine lennujaamaga, ning Via Olimpica rajamine. Alles Barcelona 1992. aasta m\u00e4ngudega sai sellest m\u00f5tteviisist konkreetne mudel \u2013 kasutada ol\u00fcmpiam\u00e4nge t\u00f6\u00f6riistana terviklikuks linnauuenduseks.<\/p>\n
Margaret Gold: Tallinna juhtum on eriti huvitav, sest linn oli paljuski omamoodi n-\u00f6 varjatud v\u00f5\u00f5rustaja.* Tallinnal oli 1980. aasta Moskva ol\u00fcmpiam\u00e4ngudes oluline roll purjeregati korraldamisel, kuid linn ei saanud v\u00e4\u00e4rilist rahvusvahelist t\u00e4helepanu ega tunnustust. Sarnast mustrit on n\u00e4htud ka mujal. 2012. aasta Londoni ol\u00fcmpiam\u00e4ngude purjetamisv\u00f5istlused toimusid Weymouthis, mis sai k\u00fcll m\u00e4ngude ajal m\u00f5ningast t\u00e4helepanu, kuid ettevalmistuste mahu ja pikaajalise m\u00f5ju \u00fcle eriti ei arutletud. Purjetamine on ol\u00fcmpial sageli erand just v\u00e4ga spetsiifiliste tingimuste t\u00f5ttu. Ja nii siis ongi, et purje\u00adregatid kipuvad toimuma peamisest ol\u00fcmpiakeskusest eemal.<\/p>\n
Mis on k\u00f5ige olulisem, mis ol\u00fcmpiam\u00e4ngudest linnale p\u00e4randiks j\u00e4\u00e4b?<\/p>\n
John Gold: Ol\u00fcmpiap\u00e4rand jaguneb kaheks: k\u00e4egakatsutavaks ja mittemateriaalseks. F\u00fc\u00fcsilise p\u00e4randi v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub sellest, mida on ehitatud, kui kvaliteetselt, kui h\u00e4sti sobitub see linna pikaajalise arenguplaaniga ning kas ehitatud objektid linnale edaspidigi kasu toovad. Enamasti on linnale j\u00e4\u00e4nud uus v\u00f5i uuendatud infrastruktuur, mis loodi eelk\u00f5ige m\u00e4ngude toetamiseks. Just ol\u00fcmpiastaadionid on siiski sageli objektid, millega on p\u00e4rast m\u00e4ngude l\u00f5ppu k\u00f5ige rohkem probleeme, sest neile ei leita rakendust. N\u00e4iteks Londoni ol\u00fcmpiastaadionist sai l\u00f5puks jalgpalliklubi West Ham United koduv\u00e4ljak. M\u00fcnchenis kasutas M\u00fcncheni Bayern samuti algul ol\u00fcmpiastaadioni koduv\u00e4ljakuna, kuid kolis hiljem jalgpallile sobivamasse Allianz Arenasse, sest ol\u00fcmpiastaadion ei vastanud nende vajadustele.<\/p>\n
Margaret Gold: Mittemateriaalne, vaimne p\u00e4rand v\u00f5ib olla veelgi m\u00f5jusam: rahvusvaheline tuntus, elanikkonna \u00fchtsus ja uhkus, t\u00f5husam juhtimine ning tugevamad institutsionaalsed v\u00f5rgustikud. Neid h\u00fcvesid ei pruugi silmaga n\u00e4ha, kuid need v\u00f5ivad m\u00f5ju avaldada palju kauem kui \u00fcks hoone v\u00f5i rajatis. K\u00fcsimus on selles, kuidas s\u00e4ilitada hoogu p\u00e4rast m\u00e4ngude l\u00f5ppemist.<\/p>\n
John Gold: Jah, mittemateriaalne k\u00fclg on tohutult oluline. Sageli v\u00e4idetakse, et ol\u00fcmpiam\u00e4ngude korraldamisega kaasneb tavainimeste elavam osalemine spordis, tegelikult on m\u00f5ju enamasti l\u00fchiajaline. T\u00f5eline ja p\u00fcsiv m\u00f5ju seisneb pigem selles, milline on linna kuvand, kui uhked on linlased oma kodukoha \u00fcle ja milline on nende identiteet. N\u00e4iteks Barcelonas muutis 1992. aasta ol\u00fcmpia p\u00f5hjalikult seda, kuidas n\u00e4gi linn iseennast ja kuidas n\u00e4gi maailm seda linna. P\u00e4rast ol\u00fcmpiat ei olnud Barcelona enam endine.<\/p>\n
Margaret Gold: Oluline on ka kollektiivse m\u00e4lu aspekt \u2013 “me tegime selle koos \u00e4ra”. K\u00f5igil on tunne, et on oldud osa millestki suuremast. Ma kujutan ette, et seesugune meeleolu valitses ka Tallinna 1980. aasta purjeregati ette\u00advalmistuste ajal: oli elevust, v\u00f5eti ennast kokku ja t\u00f6\u00f6tati \u00fche eesm\u00e4rgi nimel. Selles m\u00f5ttes v\u00f5ib ol\u00fcmpiam\u00e4ngude korraldamine k\u00e4ivitada peale f\u00fc\u00fcsiliste ka sotsiaalseid muutusi.<\/p>\n
Kui m\u00f5elda globaalsele kliimakriisile ja k\u00f5ikv\u00f5imalikele sotsiaalsetele v\u00e4ljakutsetele, siis kas ol\u00fcmpiam\u00e4ngud kannavad sama m\u00f5tet mis varem?<\/p>\n
John Gold: Ol\u00fcmpialinnade puhul on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et kuigi need v\u00f5ivad pealtn\u00e4ha olla v\u00e4ga erinevad, on nende p\u00f5hiprobleemid \u00fcllatavalt sarnased \u2013 ja seda juba pikka aega. K\u00fcsimused kulude, kestlikkuse ja rajatiste p\u00e4rastise kasutamise kohta korduvad ikka ja j\u00e4lle, s\u00f5ltumata geograafilisest asukohast v\u00f5i s\u00fcndmuse mastaabist.<\/p>\n
Margaret Gold: Jah, kliimakriis ja k\u00fcsimus, millise ehitatud keskkonna ja p\u00e4randi endast maha j\u00e4tame, on \u00fcha pakilisem. Traditsiooniline ol\u00fcmpiamudel peab teisenema. Tulevastel m\u00e4ngudel tuleb keskenduda regionaalsele korraldusele, kestlikkusele ja olemasolevate rajatiste kasutusele, mitte monumentaalsete uute ehitiste rajamisele. ROK liigub j\u00e4rjest enam selles suunas, kuigi areng on eba\u00fchtlane. Ol\u00fcmpiam\u00e4ngud on siiski ainulaadne ettev\u00f5tmine, mis suudab p\u00fc\u00fcda kogu maailma t\u00e4helepanu. Linnadele ja riikidele on v\u00f5imalus end maailmalaval n\u00e4htavaks teha ja uuesti m\u00e4\u00e4ratleda endiselt tugev stiimul, isegi kui ollakse m\u00e4ngude suhtes skeptilised.<\/p>\n
*\u00a0Termini “hidden host” ehk “varjatud v\u00f5\u00f5rustaja” v\u00f5tsid 2008. aastal kasutusele Charles Little ja Margaret Gold.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti arhitektuurimuuseumis 25. septembril peetud seminar “Ol\u00fcmpialinnade loomine: arhitektuur, planeerimine ja disain” oli n\u00e4ituse “Tallinn t\u00e4ispurjes. Linna muutev…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":27659,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[14822,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,14823,28,29,14824,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-27658","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-arhitektuurimuuseum","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-john-gold","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-margaret-gold","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115439311523413475","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27658","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27658"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27658\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/27659"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27658"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=27658"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=27658"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}