![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3065577hef5ct24.jpg\"\/)
Bert Prikenfeld Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk \/ ERR<\/p>\nV\u00f5ime sind erinevate nimedega kutsuda ja eks nendest erinevatest alias’test veel r\u00e4\u00e4gime ka, aga ajend meie vestluseks on ikka see, n\u00fc\u00fcd \u00fcle 20 aasta ilmub sul album artistinime Critikal alt. Miks just n\u00fc\u00fcd?<\/p>\n
T\u00f5en\u00e4oliselt on see mingi kokkulangemine. Vaatasin, et paljud rihivad seda \u00fcmmargust s\u00fcnnip\u00e4eva, aga ise avastasin selle 20 aastat \u00fcsna kogemata. Tegelikult hakkasin selle materjaliga tegelema juba enne koroonat, kuskil 2019. aastal, aga siis need lood j\u00e4id mingiks hetkeks seisma ning tulid teised projektid peale, kuid vahepeal ikka ja j\u00e4lle tulin nende juurde tagasi. See on olnud m\u00f5nus sukeldumine m\u00f6\u00f6dunud aega.<\/p>\n
Mingi hetk oli m\u00f5te, et annaks uuesti oma 2005. aasta “Chapter One Ehk Teine Maitse” vin\u00fc\u00fcli peal v\u00e4lja, mis oli n\u00fc\u00fcd 20 aastat tagasi, aga siis m\u00f5tlesin \u00fcmber ja samas hakkas mul tekkima uut materjali, mis viiks ajas tagasi umbes sellesse aega, kui ma uut muusikat avastasin. Selline hiline teismeiga, kus muusika m\u00f5jub eriti v\u00f5imsalt ja uuenduslikult.<\/p>\n
Kui me Eesti 1990. aastate konteksti ei arvesta, siis minu jaoks toimusid just sel ajal v\u00e4ga paljud esimesed huvitavad elektroonika ja alternatiivmuusika crossover-projektid \u00fcldisemalt, kus n\u00e4iteks USA-s sulatati metal’it, ja hip-hop’i, UK-s\u00a0 techno’t,\u00a0breakbeat’i, reggae dancehall’i ja nii edasi. Kui seda peenemalt lahata, siis t\u00f5en\u00e4oliselt oli \u00fcheks p\u00f5hjuseks s\u00e4mplerite, arvutite ja kogu digimaailma laiematesse massidesse j\u00f5udmine. Kui varasemalt olid s\u00e4mplerid \u00fcsna kallid ja enamus ajast kogusid hinnalised masinad kusagil stuudiotes tolmu, siis peagi sai s\u00e4mplida eri \u017eanre oma vahel kokku segada pea iga\u00fcks.\u00a0See oli v\u00e4ga huvitav aeg, millega ma ise p\u00e4ris k\u00f5vasti pihta sain. Hip-hop s\u00f5elus sealt minu jaoks v\u00e4lja, aga mu esimene album 1999. aastal oli \u00fcldse jungle’i-plaat.<\/p>\n
T\u00f5id selle 1999. aastal ilmunud albumi “Beat Physics” ise praegu sisse, ma just enne meie intervjuud vaatasin, et selle CD-d on p\u00e4ris kr\u00f5beda hinnaga siin-seal m\u00fc\u00fcdud. \u00c4kki peaksidki hoopis selle uuesti v\u00e4lja andma?<\/p>\n
T\u00e4nud hea idee eest, v\u00f5ib-olla t\u00f5esti. Mul on endal isegi m\u00f5ned originaalid olemas, k\u00fcll ainult CD-plaadid ilma \u00fcmbriseta.\u00a0<\/p>\n
Aga lugu on tegelikult see, et alustasin hip-hop biitide tegemist ja underground hip-hop projekti True Headz, kuid vokaali oli toona v\u00e4ga raske kvaliteetselt kusagil salvestada. Lisaks oli meiesugustele noortele stuudio rent v\u00e4ga kallis, know-how’d ega mingeid kontakte polnud. Hip-hop kontserte me k\u00fcll andsime, aga ei saanud salvestada, kuid muusika tegemise ja v\u00e4lja andmise soov oli samal ajal nii suur ning elektroonilisem asi k\u00e4is mul kogu aeg paralleelselt, mille kokkupanemine ja salvestamine oli lihtsam. Siis saigi hoopis selle jungle’i plaadi v\u00e4lja anda.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Praegu on see, et kui mingi m\u00f5te hakkab peas keerlema, tuled stuudiosse ja teed selle \u00e4ra. Varem oli nii, et mingi m\u00f5te v\u00f5is olla, aga puudus igasugune aimdus, kuidas selline asi on kokku pandud, mil moel vastav heli \u00fcldse luuakse, kas siin on midagi s\u00e4mplitud v\u00f5i ise salvestatud, kui palju on elektroonikat v\u00f5i s\u00fcnteesitud akustilist materjali ja nii edasi. See oli m\u00fcstiline maailm, mis haaras. Hiljem sain teada, et paljud meeldej\u00e4\u00e4nud m\u00f5istatuslikud lood kasutasid siiski s\u00e4mpleid, aga kui toona kuulsid, et keegi on midagi sellist kokku pannud, siis saatis seda alati mingi maagia.\u00a0<\/p>\n
Seda “m\u00f5istmatut” otsin pidevalt ka n\u00fc\u00fcd, n\u00e4iteks nii-\u00f6elda “h\u00fcbriid filmimuusikas”, kus akustiline ning klassikaline l\u00e4henemine on pandud kokku elektroonikaga. Seal on veel leida selliseid momente, kus sa tunned, et vau, mis sound see n\u00fc\u00fcd on? Ma ei \u00fctle, et hip-hop v\u00f5i popmuusika on praegu igavad, aga kui kuulad midagi, siis pea kohe tead, kuidas midagi on kokku pandud. Olen r\u00e4\u00e4kinud nii Eesti kui ka v\u00e4lismaa produtsentidega ja see haigus on paljudel, kus sa kuulad lugu ja enam-v\u00e4hem tead t\u00e4pselt, mis seal taga on. See on h\u00e4iriv, aga seda ei ole \u00f5nneks kogu aeg.<\/p>\n
Bert Prikenfeld Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk \/ ERR<\/p>\n
Kas v\u00f5ib \u00f6elda, et selle uue Critikali plaadiga sa l\u00e4hed siis nostalgiaradadele seiklema?<\/p>\n
Niimoodi vist definitsioonis \u00f6eldakse, aga eks see lihtsalt l\u00e4ks kuidagi loomulikult, \u00fcks asi viis teiseni. T\u00f5en\u00e4oliselt on oma roll ka sellel, et kui sa oled v\u00e4ga mitmes \u017eanris tegutsenud, siis tekib antennile mingi vahesagedus, mida sa tahad \u00e4ra v\u00f5tta, ning siis tulebki selline idee. Aga teadlikult ma pole nendele radadele l\u00e4inud.<\/p>\n
Viimastel aastatel oled artistinime Bert on Beats alt palju muusikat v\u00e4lja andnud, n\u00fc\u00fcd aga uuesti Critikalina. Kuhu sa selle joone t\u00f5mbad, et mis sobib \u00fche nime alla, aga ei teise alla h\u00e4sti ei klapi? On see sul t\u00e4pselt paigas?<\/p>\n
Ma arvan, et see ei ole v\u00e4ga keeruline. \u00dcks on tumedam elektroonika, Critikal aga liigub kuskil murduvate biitide radadel, on see siis trip-hop, breakbeat, jungle, instrumental hip-hop v\u00f5i veel midagi muud. Teine on mingis m\u00f5ttes mehaanilisem, meditatiivsem, tumedam, ambientsem, sinemaatiline.\u00a0<\/p>\n
Ma ei ole tahtnud neid kahte v\u00e4ga segada, sest m\u00f5ni, kes ehk ootab j\u00e4rgmist Bert on Beatsi lugu, v\u00f5ib olla segaduses, kui kuuleb hoopis vanakooli jungle’it. M\u00f5ne jaoks on see \u00e4kki v\u00e4rske, aga ise tahaksin need asjad lahus hoida, t\u00e4nu sellele on stuudios ka lihtsam h\u00e4\u00e4lestuda.\u00a0<\/p>\n
Mingis m\u00f5ttes hakkasin sellel plaadil taasavastama toonast tehnoloogiat, breakbeat’i s\u00e4mpleid, 90date s\u00fcntesaatoreid v\u00f5i nende kooslusi, mida nooruses ei suutnud kuidagi tuvastada.\u00a0\u00a0<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kisime selle uue plaadi valguses nostalgiast ja mainisid, et mingid lood on 2019. aastast, aga need on ikkagi laias laastus uued lood k\u00f5ik? Seal ei ole mingeid 20 aasta taguseid fragmente, mille sa n\u00fc\u00fcd lihtsalt l\u00f5petasid?<\/p>\n
Ei-ei, selles m\u00f5ttes on k\u00f5ik ikkagi uus materjal, siin ei ole mingeid vanu s\u00e4mpleid v\u00f5i vana materjali taaselustamist.<\/p>\n
J\u00e4rgmiseks plaadiks tahaks midagi dub’iga seoses teha, see on mul pikalt m\u00f5ttes olnud ja tegelikult on veel palju \u017eanrikallakuid, mida tahaks rohkem s\u00fcvitsi l\u00e4bi elada.\u00a0<\/p>\n
Oled juba aastaid tegelenud ka teiste artistidega, produtseerimise ja mix’imisega. Kui palju sa selle k\u00f5rvalt enda loominguga j\u00f5uad tegeleda? Kas su oma muusika on ka igap\u00e4evane tegevus v\u00f5i rohkem hobi, millele tuleb aega v\u00f5tta?<\/p>\n
Periooditi on see nii ja naa. Kui ma olen otsustanud kellegagi koos midagi teha, siis tegelen nii palju kui vaja p\u00f5hiliselt sellega. P\u00e4rast koroonat tekkis vaba aega rohkem ning sai enda asju teha, aga ma ei ole seda kunagi nii v\u00f5tnud, et see on teisej\u00e4rguline.<\/p>\n
Oma muusikas on kindlasti rohkem vabadust, eriti techno puhul. Ma ei ole teadlikult valinud mingeid helistikke j\u00e4rgida, techno puhul sobib mulle selline helidisaini atonaalne l\u00e4henemine, kus helistikud saad ise v\u00e4lja m\u00f5elda. Kui ma n\u00fc\u00fcd seda plaati tegin, kus on fikseeritum \u00fclesehitus, siis oli j\u00e4llegi p\u00f5nev teistsugusesse maailma tagasi tulla. Ma ei ole kunagi tahtnud \u00fches asjas kinni olla, sest iga asja l\u00e4bielamine rikastab.<\/p>\n
Aga kui me l\u00e4heme tagasi Critikali algusaegadesse, siis j\u00f5uame tegelikult kohe ka Eesti hip-hop’i l\u00e4teteni. Mis seisus meie hip-hop sel ajal oli, kui sa seal tegutsema hakkasid? Esimeseks hip-hop plaadiks peetav Cool D “O’Culo” oli vist ilmunud?<\/p>\n
Jah, see oli selleks ajaks olemas, aga k\u00f5ik oli siis ikka v\u00e4ga underground. Vene poisid tegid juba varem pidusid Tallinnas ja meie pidu alustas 1994. v\u00f5i 1996. aastal, kus oli Toe Tagi esimene kontsert Bel-Airis (\u00f6\u00f6klubi Tallinna s\u00fcdalinnas, toim). Mina ja mu kaks s\u00f5pra tegime \u00fcrituse \u2013 mina olin alaealine, nemad vist ei olnud \u2013, pidudel k\u00e4is koos umbes 150 inimest, kelle hulgas oli skeitereid, mingid metal-t\u00fc\u00fcbid, lisaks underground elektroonika publik. Seega sellist puhast, aktiivset ja suuremat ainult hip-hop’i skeenet Tallinnas v\u00e4ga ei olnud, r\u00e4\u00e4kimata raadioeetrist, see tuli k\u00f5ik aastaid hiljem.\u00a0<\/p>\n
Tol ajal ei m\u00e4ngitud raadios p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fchtegi hip-hop lugu, kui ehk m\u00f5ned \u00fcksikud Raadio 2 saated v\u00e4lja arvata, teisalt ei teadnud t\u00f5en\u00e4oliselt ka kuulaja, et see ja see muusika on hip-hop, miski on p\u00e4rit New Yorgist v\u00f5i muud sellist, siis l\u00f6\u00f6di suht \u00fche pulgaga, et kui r\u00e4pitakse, siis on \u00e4kki hip-hop. M\u00f5ne arvates v\u00f5is Dr Alban ka hip-hop olla.<\/p>\n
Popmuusika on hip-hop’i elemente kogu aeg kasutatud, eriti 1990. aastate v\u00e4ga popiks saanud eurodance, mis ka n\u00fc\u00fcd ringiga meil j\u00e4lle tagasi on, kus kasutati pidevalt r\u00e4ppi. N\u00e4iteks 2 Unlimited, seal r\u00e4piti, aga kas see oli hip-hop? No ei olnud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3065574h85c8t24.jpg\"\/)
Bert Prikenfeld Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk \/ ERR<\/p>\n
P\u00f5hiliselt toimusid korra kvartalis \u00fcritused, kus inimesed said kokku, vahetati plaate, kassette, plakateid ja muud sellist nodi. Mingi punt k\u00e4is Plaadim\u00e4el, kus vahetati p\u00f5hiliselt metal’it ja progerokki, aga sinna imbus vahepeal ka mingi olematu kogus hip-hop’i, aga ega rohkem midagi ei olnudki. Mina sain enamuse oma muusikast vanematelt s\u00f5pradelt.\u00a0<\/p>\n
Ma ise k\u00e4isin 1980. aastate l\u00f5pus breiktantsus, aga ma ei teadnud, et sellel on mingi seos hip-hop kultuuriga, mul vanemad t\u00f6\u00f6tasid ARS-is ja mind lihtsalt pandi, mingisse trenni, mis seal toimus. Minu jaoks oli seal lihtsalt huvitav muusika, ma olin sel ajal umbes 7-aastane.\u00a0\u00a0<\/p>\n
\u00dchelt poolt hakkas sel ajal Eestisse sisse imbuma hip-hop’i, mida sai kuulata, aga samal ajal tuli hakata kujundama ka meie oma hip-hop’i n\u00e4gu ja keelt. Kuidas see kujunema hakkas? Kas tol ajal laenati ikka v\u00e4ga vaba k\u00e4ega igalt poolt v\u00f5i tehti siin midagi spetsiifilist?<\/p>\n
Muidugi, me k\u00f5ik oleme m\u00f5jutatud millestki, seda enam, et meil oli ainult \u00fcks eestikeelne hip-hop artist ja ta oli seda h\u00e4sti pikka aega. Ja kui eestikeelsest hip-hop’ist r\u00e4\u00e4kida, siis Cool D esimene album oli 1995. aastal ja p\u00e4rast seda oli emakeelses hip-hop’is suur t\u00fckk t\u00fchja maad, siis alles tulid A-R\u00fchm, eestikeelne Toe Tag, p\u00e4rast veel Noizmakaz, Tommyboy, Chalice ja sinna otsa hiljem Reket, Metsakutsu, Stupid F ja nii edasi. Kuskil 2004. aastaks, kui ma tegin plaadifirma Mindnote Records, oli underground-tegijaid siinse skeene kohta juba p\u00e4ris omajagu tekkinud. Siis hakkasin v\u00e4lja andma ka kodumaise hip-hop’i kogumikku “Vol\u00fc\u00fcm”<\/p>\n
P\u00e4rnus korraldasid \u00fcritusi Da Raba Mob, Tartus Tartu Hip-Hop Club ja hiljem Sounds of Hip-Hop, Rakveres RLV Massive ja nii edasi. See oli v\u00e4ga p\u00f5nev aeg, igal \u00fcritusel v\u00f5is saada m\u00f5ne uue hea loo, albumisoovituse, tutvuse v\u00f5i avastasid m\u00f5ne uue kodumaise tegija. Kogu aeg oli ja tuli midagi uut.\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kisid huvitavalt Eesti hip-hop’i geograafiast, aga praegu on neile faktidele v\u00e4ga keeruline s\u00f5rmi taha saada, allikaid on selles osas \u00fcsna v\u00e4he. \u00c4kki oleks meil aeg koondada kaante vahele Eesti hip-hop’i ajalugu?<\/p>\n
Seda vist on \u00fcritatud teha, keegi on midagi algatanud v\u00f5i v\u00e4hemalt m\u00f5tteid on selles osas olnud. Kunagi andsin v\u00e4lja Cool D DVD “Legaalselt Eetris”, mille fookus oli Cooli tegemistel ja videotel, kuid sealsetes vaheintervjuudes, kus r\u00e4\u00e4givad Koit Raudsepp, Genka, North Crew,\u00a0Da Raba Mobi\u00a0ja Tartu Hip-Hop Club’i liikmed, tuleb kokku ka p\u00e4ris hea ports Eesti algusaegade hip-hop’i teemasid ja tegemisi. Aga kindlasti oleks \u00e4ge, kui keegi v\u00f5taks ette mingi s\u00fcgavama kajastuse.<\/p>\n
M\u00e4letad sa seda hetke ka, kui eestikeelne hip-hop Eestis esimest korda p\u00e4riselt kommertsini j\u00f5udis ja suureks said? Oskad sa sellele hetkele n\u00e4pu peale panna?<\/p>\n
\u00dchte konkreetset aega on \u00fcsna raske \u00f6elda. Raadioeetril oli enne internetti v\u00e4ga suur j\u00f5ud ja see, mis sinna j\u00f5udis, tegi ka mingis m\u00f5ttes suuremat k\u00e4ra. Kui nii v\u00f5tta, siis mingid markerid on kindlasti A-R\u00fchma “Popmuusik”, Cool D “Eestlased” ja Toe Tagi “Legendaarne”, aga see, kui eestikeelne hip-hop laiemalt peavoolu j\u00f5udis, peaks ajas veel edasi minema.<\/p>\n
Teine vaatus oli see ehk kuskil vahemikus 2010-2015. Muidugi, varasemalt teati Cool D’d, Toe Tagi, A-R\u00fchma, Chalice’i ja Tommyboy’d, aga see oli ikka ni\u0161imuusika. Kuskil alates 2015. aastast tulid v\u00f5imsamalt eetrisse Metsakutsu, Suur Papa, Reket, Beebil\u00f5ust ja kolmandas vaatuses koos m\u00f5minar\u00e4piga edasi veel Nublu, 5Miinust ja nii edasi. Umbes 2017. aastaks oli hip-hop juba v\u00e4ga j\u00f5udsalt peavoolus, aga see oli ikkagi hip-hop.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3065595h7ac3t24.jpg\"\/)
Bert Prikenfeld Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk \/ ERR<\/p>\n
Sa juba enda teadmata noore poisina k\u00e4isid breiktantsutrennis ja olid otsapidi hip-hop kultuurist m\u00f5jutatud ehk sa oled suurema osa oma elust selles skeenes sees olnud. Aga kas hip-hop on sind mingil hetkel ka \u00e4ra t\u00fc\u00fctanud, oled tundnud, et oled k\u00f5ike n\u00e4inud? V\u00f5i see on sul s\u00fcdames kogu aeg?<\/p>\n
Ega minevikku ei saa kuidagi kustutada, see k\u00f5ik on mind m\u00f5jutanud ja m\u00f5jutab praegugi minu valikuid produtsendina. Aga oluline on veelkord, et toonase muusika kuulajana oli\u00a0hip-hop’i k\u00f5rval ka alati mingid muud suunad tugevalt taustal: jungle, breakbeat, hardcore, metal, rock, punk, house ja nii edasi. Hiljem hakkasin ka soul, funk ja disko plaate soetama. Algul tundusid need lauluga “pehmemad” asjad kuidagi v\u00f5\u00f5rad, noor hing tahtis ikka karmimaid ja tumedamaid biite ning v\u00e4ljaelamist. Hiljem olukorra irooniana selgus, et v\u00e4hemalt pooled \u2013 kui mitte enamus \u2013 biidi-loop’e ja s\u00e4mpleid on just p\u00e4rit soul’ist ja funk’ist.<\/p>\n
\u00dchel hetkel oli minu jaoks see, et men\u00fc\u00fcst kadus \u00e4ra enamus elektroonikat ja valdavalt oli radaris k\u00f5ik see, mis oli l\u00e4hedalt v\u00f5i kaudselt seotud hip-hop’iga. Techno, trance ja hardcore ehk mehaanilisem asi kadus \u00e4ra, n\u00fc\u00fcd hiljem tahtiski see ilmselt tagasi tulla, kui ma Bert on Beats maailmamuusika sugemetega saundi pausile panin ja kukkusin pea ees techno-maailma.<\/p>\n
Mainisid ka, et sul on juba tol ajal hip-hop’i k\u00f5rval sama oluline ka jungle ja breakbeat. Tegelesid nende kahe teemaga justkui korraga, aga kas need kaks skeenet omavahel klappisid ka v\u00f5i need olid ikkagi t\u00e4iesti eri maailmad?<\/p>\n
Mingist hetkest oli jah, aga t\u00e4iesti alguses mitte. Minu arust esialgu mingitel hip-hop pidudel m\u00e4ngiti ikkagi ka breakbeat’i, umbes sellist Prodigy esimese plaadi sound’i, kus oli l\u00e4bisegi soul, funk, breakbeat’i s\u00e4mplid, lisaks mingid reggae- ja dancehall-l\u00f5igud. See oli m\u00f5nus aeg ja selline muusika on mind kogu aeg m\u00f5jutanud ja korda l\u00e4inud.<\/p>\n
Mis k\u00f5rvaga sa \u00fcldse oma vanemaid lugusid praegu kuulad? Kas piinlikusega?<\/p>\n
Mulle meeldib nende lugude toores l\u00e4henemine, aga saundiliselt seda ikkagi t\u00e4nap\u00e4evaste asjadega k\u00f5rvuti m\u00e4ngida ei saa. Meie know-how Eestis ei k\u00fc\u00fcndinud kindlasti toona UK tasemele ehk mingid asjad on sellised, mida just saundi p\u00e4rast enam ei kuulaks. Aga muidu osad lood ise on p\u00e4ris okeid.<\/p>\n
Tehnoloogia pani mingis m\u00f5ttes piirangu, aga noor uljas meel ei andnud alla. \u00dcritustega oli umbes sama lugu, sest neid korraldati samamoodi tehastes, kuurides v\u00f5i mingites veidrates baarides. Peaaegu k\u00f5ik lahedad \u00fcritused toimusid n-\u00f6 off-location. Kusagil tehases v\u00f5isid ikkagi reaalselt aknast alla kukkuda ja surma saada, sest mingeid turva- v\u00f5i tulet\u00f5rjen\u00f5udeid polnud.<\/p>\n
Meenub mingi Fahle majas toimunud \u00fcritus, kus DJ-puldist neli meetrit tagapool polnud v\u00e4lisseina ja kui ei oleks teadnud, oleks pimedas umbes 20-meetri k\u00f5rguselt alla asfalti peale kukkunud. Aga publik oli see-eest alati positiivne ja mingeid suuremaid kraaklemisi polnud kunagi, pigem olid probleemid just toonastel popimatel \u00fcritustel, nii-\u00f6elda ametlikes diskoteekides ja \u00f6\u00f6klubides.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Mis pilguga sa praegust Eesti hip-hop’i vaatad?<\/p>\n
Pean tunnistama, et v\u00e4ga palju ei j\u00e4lgi. Muusikat on olnud kuulata nii palju, seega ei ole sattunud. V\u00e4ga lahedaid asju olen kuulnud, kogu aeg tuleb tegelikult. Vahepeal tekib selline tunne k\u00fcll, et mitte midagi ei ole, aga siis avastad, et oled midagi m\u00f6\u00f6da lasknud. Muusikat tehakse lihtsalt nii palju, et infom\u00fcras ja algoritmi t\u00f5ttu l\u00e4heb t\u00f5en\u00e4oliselt palju m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n
Ma olen alati kadestanud disainereid, kes saavad t\u00f6\u00f6 tegemise taustaks muusikat kuulata, sest muusik ei saa muusika tegemise ajal muud kuulata. Meil on ainult \u00fcks sisse-v\u00e4lja kanal. Kui mul l\u00e4heb pool p\u00e4eva muusika tegemisele, siis paratamatult teine pool p\u00e4evast ei taha ulmeliselt uusi asju kuulata, pigem lihtsalt puhkad. Teinekord olen kuulanud tunde n\u00e4iteks laulvaid kausse v\u00f5i lihtsalt mingeid foone ja droone.<\/p>\n
P\u00e4rast lapse s\u00fcndi on stuudiosessioonid olnud mingis m\u00f5ttes piiratud, seega kui stuudiosse tulen, siis teen intensiivsemalt. See on m\u00f5nes m\u00f5ttes lahe ja midagi ei j\u00e4\u00e4 tegemata, aga siis tekibki see, et kui sa ei ole stuudios, siis ei j\u00e4\u00e4 v\u00e4ga palju aega uute asjade otsimisele.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kisime enne p\u00f5gusalt, et tegeleda ka teiste artistide ja produtseerid neile lugusid. Aga kui palju sa praegu \u00fcldse v\u00f5tad endale selliseid t\u00f6id?<\/p>\n
Vahepeal ei tegelenud sellega \u00fcldse ja n\u00fc\u00fcd on j\u00e4rjest tiksunud erinevaid asju juurde. M\u00f5ningaid projekte olen teinud niimoodi, et olen ka justkui b\u00e4ndis, aga ma ei ole laval. Osasid asju teen samas nii, et ma produtseerin, aga ei ole ka b\u00e4ndis.<\/p>\n
See on nii suhteline, tuleb ja l\u00e4heb lainetena ning on olnud \u00e4gedaid hetki, kui pole olnud \u00fcldse vaba aega. Mulle meenub 2018. ja 2019. aasta, kus ma tegin viis p\u00e4eva n\u00e4dalas stuudios erinevaid asju. See oli v\u00e4ga p\u00f5nev, aga kui see aeg l\u00e4bi sai, siis m\u00f5tlesin, et nii intensiivset k\u00fctet ei tahaks endale kunagi tagasi. Muu elu j\u00e4\u00e4b k\u00f5ik k\u00f5rvale.\u00a0 Viimased kaks suve on olnud maagilised, kui olen erinevaid projekte teinud v\u00e4ga pisteliselt.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3065583h1a63t24.jpg\"\/)
Bert Prikenfeld Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk \/ ERR<\/p>\n
Noorte artistidega oled ka palju tegelenud, kas see on midagi, mis sind on eriti huvitanud?<\/p>\n
Mul endal ei ole vanus kunagi oluline olnud. Tegelikult p\u00e4ris tihti vanuse asi tuleb siis, kui r\u00e4\u00e4kida muusikast \u00fcldisemalt, kes mida kuulanud on. M\u00f5nele on v\u00f5ib-olla uus see, mis minu jaoks on juba olnud, sest paljud asjad tulevad ringiga tagasi.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Noortega on alati \u00e4ge koost\u00f6\u00f6d teha, aga ma ei ole kunagi v\u00f5tnud, et mina olen vana ja nemad on noored. Mulle on meeldinud see s\u00fcngeria, et saan panna oma teadmisi nende v\u00e4rskusega kokku ning l\u00f5puks muusikatasand on v\u00f5rdne ja \u00fcks t\u00e4iendab teist.\u00a0<\/p>\n
Ma andsin neli-viis aastat Viljandi kultuuriakadeemias muusikaproduktsiooni, siis oli kaks aastat vahet ja n\u00fc\u00fcd uuesti. Seal noorte produtsentidega r\u00e4\u00e4kides \u00f5pin ise ka kogu aeg, see on \u00fcsna kli\u0161ee, aga ma olen m\u00f5elnud sellest kuidagi nii, et see oli asi, millest mul oli puudus, kui ma ise alustasin. Kasv\u00f5i see \u00fcsna baastase: kuidas masinad \u00fcldse t\u00f6\u00f6tavad, mismoodi neid \u00fchendatakse v\u00f5i miks midagi \u00fcldse vaja on. Praegu on noortele tore seda k\u00f5ike edasi anda, mida mul oleks toona v\u00e4ga vaja olnud.<\/p>\n
V\u00e4ga huvitav on ka kuulata seda, kuidas nad \u00fcldse muusikat kuulavad ja mis nende jaoks \u00fcldse oluline on.<\/p>\n
Mis sind seal \u00fcllatanud on, kuidas noored praegu muusikat kuulavad?<\/p>\n
Seinast-seina muidugi, aga rohkem tahaks n\u00e4ha s\u00fcvitsi minemist \u00fchele asjale korraga. Kui unustame igasugu formaadid ja vanused \u00e4ra, siis \u00fcldse laiemalt on see teema, et t\u00e4helepanu ei suudeta s\u00fcvitsi panna mingitele teemadele, mis on olulised. Sellest on v\u00e4ga kahju, k\u00f5ik on v\u00e4ga pealiskaudne ja l\u00fchiajaline.<\/p>\n
Me raiskame p\u00e4ris tihti aega suhteliselt m\u00f5ttetutele asjadele, mis tunduvad v\u00e4ga p\u00f5nevad ja kasulikud, aga tegelikult ei ole. N\u00e4iteks Spotify pani kuskile mingi mix’i-nupu, kus sa saad lugusid \u00fcheks pikaks vorstiks mix’ida, mix’i koha lahti v\u00f5tta, vist equalizer’it ka keerata ja midagi veel. See ei ole see koht, kuhu peaks oma aja panema, aga eks k\u00f5ik tehnogigandid v\u00f5itlevad meie aja nimel. V\u00f5ib-olla oleks lahedam hoopis s\u00f5pradega r\u00e4\u00e4kida v\u00f5i siis p\u00e4riselt muusikat kuulata ja selle \u00fcle arutleda kui Spotify’s equalizer’it keerata v\u00f5i pilti tuunida.\u00a0<\/p>\n
Kohati on tulnud see paralleel, et tehnoloogia areneb v\u00f5idurelvastuses ekponentsiaalselt \u00fclesm\u00e4ge, aga inimkonna vaim ise l\u00e4heb teises suunas. Kiirusega on huvitav n\u00e4iteks see, kuidas ka sellele plaadile tegime koos minu albumi kujundaja Sanel Mittaliga \u00fche loo, tal on selline projekt nagu Gogdog. Me tegime selle loo kolme p\u00e4evaga valmis ja kumbki meist ei osanud midagi enam lisada, aga hiljem oli kahju, et nii ruttu paika sai, oleks tahtnud veel toimetada.\u00a0 Ehk siis tore, et tehnoloogiliselt on see k\u00f5ik kiiruses v\u00f5imalik, aga kas see on alati hea?\u00a0<\/p>\n
Sulle see liigne kiirus ei l\u00e4he eriti peale?<\/p>\n
Kiired arvutid on olulised muidugi ja \u00fcle interneti on k\u00fcll hea toimetada, aga kiirus omaette ei ole muusika tegemise m\u00f5te. K\u00f5ik peale loomingulise protsessi v\u00f5iks olla kiire, aga stuudiosessioonid v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da ikkagi oma loomulikku kulgemisse.<\/p>\n
Sa oled k\u00fcll erinevate artistidega koos t\u00f6\u00f6tanud, aga kui palju sa oled seda \u00fcldse t\u00f6\u00f6na v\u00f5tnud? Pean silmas, et kas sa suudad t\u00f6\u00f6tada ka artistiga, kellesse sa sada protsenti ei usu?<\/p>\n
\u00dcldplaanis ma ei ole v\u00f5ib-olla \u00fcldse t\u00f6\u00f6d teinud (naerdes). Samas igas projektis on niisugune hetk, kus sa pead distsipliini tagataskust v\u00e4lja v\u00f5tma. Enda projekti puhul samamoodi: mul ei ole tule n\u00e4iteks m\u00f5nele loole nime v\u00f5i on mingi muu ebameeldiv lugude manageerimine projektis, sellele kulub palju m\u00f5ttetut nii-\u00f6elda kuiva aega. Selliseid detaile on kogu aeg.<\/p>\n
Tahaks ju pigem kogu aeg muusikat teha, mulle v\u00e4ga ei istu ka postitamine ja nendes \u00e4ppides aja veetmine. Kui sa seda teed, siis see tuleb kiiresti ja loomulikult, aga ma p\u00f5hiliselt paneks oma aja muusikasse.\u00a0<\/p>\n
Viljandi kultuuriakadeemias sa n\u00e4ed neid esimese samme tegevaid produtsente ja muusikuid, aga kuidas sulle tundub, kas praegu on lihtne noortel p\u00fc\u00fcnele j\u00f5uda ja t\u00e4helepanu saada? \u00dchelt poolt t\u00e4nu erinevatele platvormidele peaks olema lihtsam kui kunagi varem, aga kuidas sulle tundub?<\/p>\n
Nii ja naa, selles m\u00fcras pead kuidagi eristuma, aga k\u00f5ige keerulisem on p\u00fcsida. Korraks on suhteliselt lihtne pildile tulla, kiirelt v\u00e4lja h\u00fcpata ja ennast teadvustada on t\u00e4nu nendele kanalitele lihtsam, aga ennast distsiplineerida ja leida uusi l\u00e4henemisnurki on hoopis teine asi.<\/p>\n
Samas ma arvan, et \u00fchelgi ajastul pole olnud midagi \u00fclikerget. Kui sa tahad midagi h\u00e4sti teha, siis sa pead s\u00fcvenema, tasuta asju ei tule mitte kuskilt.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3065589h3b83t24.jpg\"\/)
Bert Prikenfeld Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk \/ ERR<\/p>\n
Mis seisus on sinu hinnangul tervikuna Eesti popmuusikamaastik praegu? Erinevad tabelid n\u00e4itavad, et meil kuulatakse praegu palju kodumaist ja just eestikeelset muusikat, samas tr\u00fcgib praegu tugevalt peale ka mingi 90ndate, isegi p\u00e4kapikudisko tasemel t\u00fcmakas. Mis pilguga sa seda k\u00f5ike vaatad?<\/p>\n
Tegelikult tahaks \u00fcldse teada, mis seisus Eesti popmuusika on, sest ega Spotify tabel ei n\u00e4ita t\u00e4it t\u00f5de, vaid v\u00e4ikest osa sellest. \u00dcldist edetabelit on siin aastaid \u00fcritatud teha, kuhu taheti juurde lisada raadiote m\u00e4ngimised ja Youtube’i vaatamised, aga see pole veel \u00f5nnestunud.<\/p>\n
Mingil m\u00e4\u00e4ral on playlist’ide ja algoritmide maailmas see k\u00f5ik k\u00f5verpeegel, sest noorem kuulab \u00fcht ja sama lugu rohkem, vanemad inimesed v\u00e4hem. Ma pakun, et kui 50-aastane kuulab talle meeldivat lugu kaks korda ja 30-aastane kuulab k\u00fcmme korda, siis 20-aastane kuulab juba 30 korda. Ma pakun suvaliselt.<\/p>\n
Ilmselt nii see umbes on, t\u00f5esti.<\/p>\n
Kui m\u00f5ni t\u00fc\u00fcp kuulab kedagi tuhat korda v\u00f5i on pannud selle loo lihtsalt playlist’i, kus see k\u00e4ib automaatselt, kasv\u00f5i mute’i peal tuhat korda, siis see vist t\u00e4it \u00fclevaadet ei anna.\u00a0<\/p>\n
Erinevates inforuumides joonistuvad v\u00e4lja eri tabelid ja eelistused. Kui sa liigud piltlikult \u00f6eldes Harjumaalt kuhugi mujale, siis on hoopis teine mudel, mis v\u00e4ljendub ka kontsertides, artistide valikus ja \u00fcritustes. Ma arvan, et Eesti popmuusika seis v\u00f5ib olla natukene teistsugune kui see, mida k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes on igal ajal on tehtud head ja halba popmuusikat, lihtsalt t\u00fcmakas t\u00fc\u00fctab tahes-tahtmata kiiremini \u00e4ra, teisalt suvalist, loogilist ja ilusat kidrarokki ka ei viitsi kuulata.\u00a0<\/p>\n
Praegu on nii, aga see k\u00f5ik muutub ja tulevad j\u00e4lle teised toonid juurde, ma usun.<\/p>\n
Hiljuti sa l\u00f5id kaasa ka Maris Pihlapi plaadil, mille vundament on amapiano. Kas amapiano on praegu p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i juba unustusse vajunud?<\/p>\n
Mulle meeldib seda endiselt kuulata, v\u00e4hemalt sellises eestikeelses formaadis.<\/p>\n
Mul on amapiano’ga see keeruline asi, et kui ma m\u00e4ngisin Bert on Beatsi algusaegadel, umbe 2010. aastal muusikat, siis v\u00e4ga tihti \u00fcrituste alguses m\u00e4ngisin ka umbes samalaadset saundi, siis olid sellel v\u00f5ib-olla pisut teised nimetused, n\u00e4iteks kwaito house ja muu selline. T\u00e4nu sellele m\u00f5jub k\u00f5ik minu jaoks veidi kordamisena, aga see on ikkagi m\u00f5nus, pigem tahaks, et keegi muudaks v\u00f5i keeraks sinna midagi aeg ajalt juurde. Marise panus on v\u00e4ga v\u00e4rske lisa.\u00a0<\/p>\n
Sa t\u00fcdid trendidest kiiresti \u00e4ra?<\/p>\n
(ohkab) L\u00f5puks ei peaks muusika \u00fcldse defineeruma trendides.<\/p>\n
See on huvitavam, mis j\u00e4\u00e4b trendide vahele?<\/p>\n
V\u00f5ib-olla t\u00f5esti. Ma v\u00e4ga ei usu rongi peale h\u00fcppamisse, et oh, k\u00f5ik teevad, mina siis teen ka!<\/p>\n
Olen m\u00f5elnud, et kui mul see techno-asi tuli, siis techno l\u00e4ks j\u00e4rsku ka laiemalt teemaks, aga see juhtus j\u00e4lle k\u00f5ik kuidagi orgaaniliselt, mitte midagi planeerides.\u00a0<\/p>\n
Arvatakse, et sa olid omamoodi techno-suunan\u00e4itaja?<\/p>\n
Ei, ma ei tea k\u00fcll. Olin lihtsalt selles voolus ja sattusin tugevamalt techno-lainesse hoopis l\u00e4bi filmimuusika helidisaini ja v\u00f5ib-olla mu algatused p\u00e4ris alguses ei olnudki niiv\u00f5rd techno. \u00dcks asi viis teiseni ja ma leidsin end j\u00e4rsku sealt, t\u00f5en\u00e4oliselt mingi suurem j\u00f5ud tiris kaasa.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3065598h3cadt24.jpg\"\/)
Bert Prikenfeld Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk \/ ERR<\/p>\n
Critikali algusaegadest r\u00e4\u00e4kisime palju, aga kust see Bert on Beats \u00fcldse tuli? Miks sulle \u00fchel hetkel tundus, et oleks vaja selline eraldiseisev mudel luua? Kas see tuli kuidagi koos maailmamuusikaga?<\/p>\n
Alguses maailmamuusika ei olnudki nii m\u00e4\u00e4rav, pigem oli see, et ma ei olnud Critikali alt midagi teinud, enne Bert on Beatsi ma \u00fcritasin veel ennast trummi ja bassi lainele tagasi tirida ning teha j\u00e4rge sellele 90ndate l\u00f5pu Critikali saundile, aga l\u00f5puks see ennast h\u00e4sti ei vorminud ja j\u00e4i pooleli, kuigi seal oli paar p\u00e4ris \u00e4gedat lugu.<\/p>\n
Samal ajal, umbes 2009. aastal tuli esimene dubstep’i laine, mis on m\u00f5nede jaoks see nii-\u00f6elda p\u00e4ris-dubstep, mina \u00fctleksin, et see on rohkem isegi dub. Tume ja suitsune, rohkete tape delay’dega, h\u00e4sti atmosf\u00e4\u00e4riline ja \u00fcmmarguste bassidega, mitte k\u00e4risev Skrillexi kraam. Kui ma seda esimest korda kuulsin \u2013 n\u00e4iteks Bengat, The Bug’i ja teisi \u2013 siis sellist laksakat polnud ma ammu saanud<\/p>\n
Samal ajal tekkis DJ-kultuuri ka tihe mash-up’imine, kus mingeid stiile pandi kokku ja v\u00f5eti lahku, igasugu erinevaid \u017eanre hakati m\u00e4ngima koos. Sel ajal j\u00f5udis minuni ka Buraka Som Sistema muusika, kes viljelesid Angola Luanda agulimuusika kuduro veidi k\u00e4redamat variatsiooni ja ma viisin need kaks asja \u2013 dubstep’i ja kuduro \u2013 omavahel kokku. Sealt hakkasin edasi uurima, mida n\u00e4iteks Brasiilia favelades kuulatakse ja \u00fcsna ruttu j\u00f5udsin Berliini plaadifirma Man Recordingsi radadele, kes sellist kraami v\u00e4lja andis.\u00a0\u00a0<\/p>\n
V\u00f5tsin ka mingitest remix’i konkurssidest osa ning peale \u00fchte Man Recordingsi korraldatud remix’i-konkurssi olingi peadpidi seal sees, mul oli nii-\u00f6elda kodu-plaadifirma Saksamaal Man Recordings ja kontsertagentuur Alles Los Amsterdamis, n\u00fc\u00fcdseks kannab see vist nime Blip Agency.<\/p>\n
Sellel perioodil m\u00e4ngisin p\u00e4ris tihti v\u00e4lismaal, Belgias, Taanis, Saksamaal, Itaalias, \u0160veitsis, aga k\u00f5ige enam Prantsusmaal ja Hollandis. K\u00f5ik k\u00e4is h\u00e4sti kiiresti, samas mind ei ole kunagi k\u00e4ivitanud see, et pean v\u00e4lismaale saama ja seal suuri hitte looma, muusika ise on ikkagi k\u00f5ige olulisem. Ambitsioonikas peab olema, aga see “pean v\u00e4lismaal l\u00e4bi l\u00f6\u00f6ma” ei saa olla eesm\u00e4rk omaette. Mul oli muidugi see ka, et sellist muusikat ei m\u00e4nginud ega kuulanud Eestis peaaegu mitte keegi.\u00a0<\/p>\n
K\u00f5ik see, mis sinna vahele j\u00e4\u00e4b, on \u00e4ge kogemus: kuidas suhtled inimestega, erinevad kultuurid, isegi Prantsusmaa, Hollandi ja Saksamaa \u00f6\u00f6kultuurin\u00e4htused on nii teistsugused. Lahe oli kogeda seda, et tuled kuskilt Pariisist Seine’i keskelt laeva pealt \u00f6\u00f6klubist, kus m\u00e4ngisin \u00fcsna tihti, s\u00f5itsin sealt lennukiga Tallinna lennujaama, kus istusin otse A-R\u00fchma tuuribussi ning l\u00e4ksime kuskile maakohta esinema. M\u00f5lemad esinemised olid v\u00e4ga \u00e4gedad, aga lihtsalt neid on k\u00f5rvuti huvitav vaadata ja kuidas endale m\u00f5jub. Paar p\u00e4eva vahet ja j\u00e4lle lendasin Hollandisse \u00fcritusele, kus k\u00f5rvalsaalis m\u00e4ngib Jeff Mills. Selliseid t\u00e4iesti veidraid kooslusi on olnud lahe kogeda.<\/p>\n
Aga see tuuritamine tervikuna ei ole v\u00e4ga esmane asi, mida ulmeliselt tahaks iga p\u00e4ev teha, enamus ajast sa lihtsalt ootad kuskil, s\u00f6\u00f6d mingit suvalist toitu ja ajad small talk’i.\u00a0<\/p>\n
Sa oled ka Eestis aastaid DJ’na v\u00e4ga palju m\u00e4nginud. Tegeled sellega praegu ka aktiivselt?<\/p>\n
Ma m\u00e4ngin n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle natukene rohkem, vahepeal m\u00e4ngisin v\u00e4ga v\u00e4he, aga praegu v\u00f5tan neid pakkumisi j\u00e4lle vastu. Vahepeal oli rohkem pausil, aga see on \u00fcsna loogiline, kui oled rohkem stuudiot\u00f6\u00f6ga seotud. Praegu kuidagi tunnen, et tahaks j\u00e4lle rohkem m\u00e4ngida.<\/p>\n
10-15 aastat tagasi r\u00e4\u00e4giti juba, et iga teine inimene on DJ’ks hakanud, n\u00fc\u00fcd, kus Spotify loob spetsiaalse s\u00fcsteemi selleks, saab varsti iga\u00fcks seda tegema hakata. Kas sulle tundub, et DJ-kultuur on praegu veel rohkem devalveerunud?<\/p>\n
Eks n\u00fc\u00fcd paistab, kui ma seal j\u00e4lle rohkem sees olen, aga ega seal midagi super\u00e4gedat t\u00f5esti ei ole. Tehnoloogia v\u00f5imaldab sul suuresti harjutamise ja vaeva vahele j\u00e4tta. Tahaks rohkem n\u00e4ha ja kuulda s\u00fcvenemist. Liiga palju on sellist puusalt tulistamist, et vaatad mingid edetabelid \u00fcle, t\u00f5mbad kellegi playlist’i alla ja ongi tehtud.<\/p>\n
Usun, et ka mingit s\u00fcldikiiritusega peavoolu-sound’i oleks v\u00f5imalik p\u00f5nevalt m\u00e4ngida. Rohkem v\u00f5iks esineda mingit oma k\u00f5la v\u00f5i viisi m\u00e4ngida, loodan, et see l\u00e4heb mingile seltskonnale vastukaaluks \u00fclek\u00fcllastumisele aina rohkem hinda. T\u00f5en\u00e4oliselt AI-tulekuga l\u00e4hevad asjad korra veel lahjemaks…<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3065604h4586t24.jpg\"\/)
Bert Prikenfeld Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk \/ ERR<\/p>\n
Sa arvad, et korra k\u00e4ib AI-muusika laine \u00fcle ja siis varsti l\u00e4heb k\u00f5ik \u00fclesm\u00e4ge?<\/p>\n
K\u00f5igepealt peaks definitsioonid paika panema, et mis on \u00fcldse AI-muusika. Aga ma arvan k\u00fcll, et AI v\u00f5ib selle \u00fcldise tapeet-muusika v\u00e4ga tugevalt \u00fcle v\u00f5tta, sest ta areneb ohtliku kiirusega. Sama asi on liikuva pildiga, samuti k\u00f5ik need h\u00e4\u00e4legeneraatorid… See on v\u00e4ga \u00e4ge, aga samas ka hirmus, mida ta on v\u00f5imeline tegema.<\/p>\n
Ma olen seda seitse aastat tagasi antud intervjuus juba ka korra maininud, et popmuusikas on inimviga m\u00e4\u00e4rav ja ma arvan, et see l\u00e4heb aina olulisemaks. Kahjuks ma arvan, et seda saab ka AI j\u00e4rgi teha. Ma arvan, et l\u00f5puks peaks olema muusikat l\u00f5bus teha. Ma ei tea, kas koodikirjutajal on seda l\u00f5bus teha? Noh, v\u00f5ib-olla see on t\u00f6\u00f6 nagu iga teine.<\/p>\n
Eks see on paradigma nihe ka, et kui sa p\u00e4eva l\u00f5puks suhtled andmekogumi ja elektriga, siis mille v\u00f5i kellega sa ikkagi tegelikult suhtled? See on asi, millega me oleme k\u00f5ik v\u00e4hemal v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral sunnitud kaasa minema. Praegu kuulen ikka ja j\u00e4lle seda imestust ja heameelt, et oh, sain kuskil saidil l\u00f5puks ka p\u00e4risinimesega r\u00e4\u00e4kida!<\/p>\n
Oleme palju r\u00e4\u00e4kinud muusikast, mida sa ise teed, aga mis sind ennast kuulaja praegu k\u00f5ige enam huvitab? On need konkreetsed artistid v\u00f5i mingid \u017eanrid?<\/p>\n
Ma arvasin, et sa k\u00fcsid seda, aga ma ei oska sulle \u00fcheselt vastata. Mul on playlist olnud alati v\u00e4ga kirju, seal on hip-hop’i, mingeid vanu rokiasju, seal on dub’i. Viimased aastad on selle hulgas olnud ka hulgaliselt filmimuusikat, ma m\u00f5tlen just originaalmuusikat, mitte soundtrack’i.<\/p>\n
Kas see on tulnud sellest, et sa oled seda ka ise rohkem filmimuusikat teinud?<\/p>\n
Jah, t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00fcll. Aga t\u00e4nu sellele tuleb sisse ka klassikaline muusika, sest n\u00e4iteks autoga s\u00f5ites kuulan peaaegu kogu aeg Klassikaraadiot, nii on liikluses rahulikum olla. Lisaks huvitavaid intervjuud ja muusika.\u00a0<\/p>\n
Kui hakkaksid liikluses breakbeat’i kuulama, siis l\u00e4heks k\u00f5ik hulluks \u00e4ra?<\/p>\n
Mitte otseselt, aga energiatase t\u00f5useb n\u00e4htavalt (naerdes).<\/p>\n
Tihti ma tegelikult ei kuula \u00fcldse midagi v\u00f5i siis kuulan mingeid s\u00fcndidroone. Olen vahel ka endale ise teinud mingeid droone, mida kuulan enne magamaminekut,\u00a0kus lihtsalt erinevad helid koos \u00fclemhelidega k\u00e4ivad \u00fcles-alla, selline helimeditatsioon, mis kuidagi aitab nii-\u00f6elda nulli tulla.<\/p>\n
Popmuusika sind ei huvita, seda sa igap\u00e4evaselt ei kuula?<\/p>\n
Ei, hetkel ei kuula. Enamasti kuuled refr\u00e4\u00e4ni \u00e4ra ja pilt on selge. Vahel shazamin midagi, aga Spotify’s ma endale popmuusikat playlist’i ei ole ammu lisanud, seda lihtsalt ei j\u00f5ua filtreerida, sest muusika tegemise k\u00f5rvalt ei j\u00e4\u00e4 selleks lihtsalt aega.<\/p>\n
\u00dcks techno-artist Blawan n\u00fc\u00fcd p\u00f6\u00f6rdus oma uuel plaadil t\u00e4itsa teises suunas ja teeb mingite\u00a0metal’i ja industrial’i m\u00f5jutustega kraami.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2163436h6948t24.png\"\/)
<\/p>\n