{"id":277,"date":"2025-09-20T15:33:06","date_gmt":"2025-09-20T15:33:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/277\/"},"modified":"2025-09-20T15:33:06","modified_gmt":"2025-09-20T15:33:06","slug":"ecuadorist-leitud-merevaigus-peitusid-putukad-dinosauruste-ajastust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/277\/","title":{"rendered":"Ecuadorist leitud merevaigus peitusid putukad dinosauruste ajastust"},"content":{"rendered":"

Ecuadori Amazonase metsapiirkonnas leitud merevaik, mis sisaldab h\u00e4sti s\u00e4ilinud herilaste, s\u00e4\u00e4skede, k\u00e4rbeste, mardikate ja muude putukate fossiile, annab \u00fclevaate L\u00f5una-Ameerika<\/a> kriidiaegsest \u00f6kos\u00fcsteemist, mis pulbitses 112 miljonit aastat tagasi dinosauruste ajastul eluga.<\/p>\n

Merevaik on okaspuude k\u00f5vastunud vaik. M\u00f5nikord leitakse merevaigust fossiile \u2013 loomi, taimi ja seeni, mis j\u00e4id kleepuvasse ainesse kinni enne selle kivistumist ja l\u00f5puks fossiilistumist.<\/p>\n

Ecuadori Napo provintsi Archidona linna l\u00e4hedal asuvas karj\u00e4\u00e4ris teadlaste leitud merevaigut\u00fckid sisaldasid putukate fossiile ja isegi osa \u00e4mblikuv\u00f5rgust. L\u00e4hedalasuvast settest leiti kivistunud taimej\u00e4\u00e4nuseid.<\/p>\n

Peaaegu k\u00f5ik seni leitud suuremad merevaigukogumid asuvad p\u00f5hjapoolkeral ja Ecuadori avastus on seni suurim dinosauruste ajast p\u00e4rit merevaigukogum, mis on leitud L\u00f5una-Ameerikast. See piirkond oli osa Gondwanast, idsest hiidmandrist, mis l\u00f5puks jagunes L\u00f5una-Ameerikaks, Aafrikaks, Antarktikaks, Austraaliaks, Araabia poolsaareks ja India poolsaareks.<\/p>\n

\u201eSellise t\u00e4htsusega uue leiukoha avastamine Gondwana iidses mandris annab v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikku teavet piirkonna kohta, mille kohta meil varem oli v\u00e4he andmeid seal elanud organismide kohta,\u201c \u00fctles Barcelona \u00fclikooli paleoentomoloog Xavier Delcl\u00f2s, ajakirjas Communications Earth & Environment avaldatud uuringu juhtivautor.<\/p>\n

Teadlaste s\u00f5nul leiti merevaigust s\u00e4\u00e4ski (nii hammustavaid kui ka mittehammustavaid), lehtkirpe, herilasi, kimalasi ja mardikaid.<\/p>\n

Saksamaal Frankfurdis asuva Senckenbergi uurimisinstituudi paleoentomoloog ja uuringu kaasautor M\u00f3nica Sol\u00f3rzano Kraemer \u00fctles, et t\u00e4nap\u00e4eval elavate sarnaste putukate \u00f6koloogia p\u00f5hjal annavad merevaigust leitud putukad \u00fclevaate \u00f6kos\u00fcsteemist, kus nad elasid. N\u00e4iteks toitusid hammustavad s\u00e4\u00e4sed t\u00f5en\u00e4oliselt selle piirkonna dinosauruste verest.<\/p>\n

\u201eVaik s\u00e4ilitab v\u00e4ikeste organismide v\u00e4lisskeletid minevikust. Nende v\u00e4liste struktuuride s\u00e4ilivus on nii hea, et mikroskoobi all v\u00f5ivad nad n\u00e4ida v\u00e4rskelt surnud organismidena, kuigi nad on miljoneid aastaid vanad,\u201c \u00fctles Delcl\u00f2s.<\/p>\n

\u201eVaik on kleepuv ja puud toodavad seda patogeenide t\u00f5kestamiseks, nii et see p\u00fc\u00fcab kinni k\u00f5ik puus v\u00f5i selle \u00fcmbruses elavad organismid. \u00d5huga kokku puutudes vaik pol\u00fcmeriseerub ja k\u00f5veneb, ning kui see seej\u00e4rel miljonite aastate jooksul hapnikuvabas keskkonnas maetakse, muutub see merevaiguks,\u201c selgitas ta. <\/p>\n

\u201eMineraliseerunud skelettideta organismid on fossiilide hulgas haruldased, kuid merevaik s\u00e4ilitab paljusid neist erakordselt heas seisukorras, nagu \u00fckski teine kivim seda ei suuda,\u201c lisas Delcl\u00f2s.<\/p>\n

Fossiilid p\u00e4rinevad Maa taimestiku olulisest \u00fcleminekuajast, mil \u00f5istaimed domineerima hakkasid. Taimede kivistunud j\u00e4\u00e4nused paljastasid osa selle aja taimestikust selles piirkonnas. Fossiilid n\u00e4itasid, et \u00f5istaimed moodustasid umbes 37% taimestikust.<\/p>\n

\u00d5istaimed ehk katteseemnetaimed on praegu suurim ja mitmekesisem taimer\u00fchm, moodustades umbes 80% maailma taimedest. Nad ilmusid esmakordselt kriidiajastul, dinosauruste ajastu viimasel etapil. Nende l\u00e4himad sugulased on paljasseemnetaimed, r\u00fchm, mis eelnes neile Maal ja kuhu kuuluvad muuhulgas okaspuud.<\/p>\n

\u201eEcuadori fossiilide avastamine avab akna sellesse, kuidas toimus \u00fcleminek paljasseemnetaimede metsade juurest t\u00e4nap\u00e4eva \u00f5istaimede domineerivatele metsadele,\u201c \u00fctles Delcl\u00f2s.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (1) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ecuadori Amazonase metsapiirkonnas leitud merevaik, mis sisaldab h\u00e4sti s\u00e4ilinud herilaste, s\u00e4\u00e4skede, k\u00e4rbeste, mardikate ja muude putukate fossiile, annab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":278,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,482,95,19,25,481,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-277","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-louna-ameerika","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-putukas","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/277","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=277"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/277\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/278"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=277"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=277"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=277"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}