{"id":27732,"date":"2025-10-26T09:12:09","date_gmt":"2025-10-26T09:12:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/27732\/"},"modified":"2025-10-26T09:12:09","modified_gmt":"2025-10-26T09:12:09","slug":"endrekson-peatreeneri-amet-hoigati-minu-jaoks-natuke-vara-valja-soudmine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/27732\/","title":{"rendered":"Endrekson: peatreeneri amet h\u00f5igati minu jaoks natuke vara v\u00e4lja | S\u00f5udmine"},"content":{"rendered":"

Eesti s\u00f5udmislegendid T\u00f5nu Endrekson ja Allar Raja teatasid eelmisel n\u00e4dalal, et l\u00f5petavad oma suurep\u00e4rase karj\u00e4\u00e4ri ning kiirelt tuli ka v\u00e4lja, et 46-aastasest Endreksonist saab suure t\u00f5en\u00e4osusega Eesti s\u00f5udekoondise peatreener<\/a>.<\/p>\n

“K\u00f5ike v\u00f5ib veel juhtuda,” \u00fctles Endrekson ERR-ile. “Suure t\u00f5en\u00e4osusega k\u00fcll, aga m\u00f5ned n\u00fcansid on veel vaja l\u00e4bi arutada. Minu jaoks tuli natuke vara see v\u00e4lja h\u00f5ikamine, eelistaksin seda asja teisiti ajada.”<\/p>\n

“Ettepanek tehti ja selgitati p\u00f5hjuseid, miks v\u00f5iksin selle ametiga edasi minna. See on asi, mida ma usun, et oskan teha ja teadmisi rakendada. Hea oleks olnud, kui see pakkumine oleks tulnud j\u00e4rgmine aasta. Eelmine aasta oli nendepoolne ettepanek olla tehniline konsultant, see oleks mulle h\u00e4sti sobinud, aga asja ei saanud. Eks n\u00e4is.”<\/p>\n

Uueks ametiks on vanameister ikkagi ju valmis? “Enesekindlust on, aga mul pigem on kogemust paadi sees. N\u00fc\u00fcd on vaja k\u00f5rvaltvaatajana treenida sportlasi, see on uus kogemus. Ka seal m\u00f5istetavalt edasi anda m\u00f5tteid, et sportlane saaks aru,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Allar Raja ja T\u00f5nu Endrekson Pariisi ol\u00fcmpial Autor\/allikas: SCANPIX\/AP<\/p>\n

“See aeg, kui olime j\u00e4rjest medalil v\u00f5i finaalis, eks Eesti rahvas harjus ka sellega \u00e4ra. S\u00f5udjad l\u00e4hevad, ju nad tulevad medaliga tagasi,” r\u00e4\u00e4kis Endrekson.<\/p>\n

“See, et mina ja Allar Raja j\u00e4ime siia v\u00e4he pikemalt, tekitas m\u00f5nev\u00f5rra ka koondisse augu. Ma seda s\u00fc\u00fcd enda peale ei v\u00f5ta, kui tahad medalile j\u00f5uda, siis peadki mind v\u00f5i Allarit v\u00f5itma. Kui r\u00e4\u00e4gime neljapaadist, kui mina ja Allar l\u00e4heme paadist v\u00e4lja, ka need teised kaks seal paadis pole huvitatud sellest, siis saabki alati nokkida.”<\/p>\n

V\u00f5rreldes selle ajaga, kui Endrekson ise tippsporti p\u00fcrgis, on maailm kahtlemata sportlaste jaoks muutunud. “Valikuid on k\u00f5vasti juurde tulnud, seesamune reisimine. Aastal 2000 olid k\u00fcll piirid lahti ja k\u00f5ik, aga kui m\u00f5tled sellele, et tahaks tippu j\u00f5uda, siis sel momendil oli valikuid v\u00e4hem ja oligi tore, tegeled spordiga. Polnud sul internetti ja nutitelefoni, sport oli enesev\u00e4ljendusviis,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

“K\u00fcsimus on eesm\u00e4rgis, mis [noorte] unistus on? Kas nad n\u00e4evad, et ol\u00fcmpiav\u00f5it on see, mida nad ihkavad. Ei saa \u00f6elda, et see on elu m\u00f5te, aga see on osa elu m\u00f5ttest.”<\/p>\n

“See t\u00f5en\u00e4oliselt on k\u00fcll muutunud, seda valikut on v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4nud. V\u00f5rreldes puuriidaga, siis v\u00f5tad sealt kvaliteetseid puid, aga et saada hea ahjut\u00e4is, pead sealt sorteerima. Praegu on meil selline situatsioon, et kutsud trenni ja n\u00e4ed, et noorel on siht silme ees. See v\u00f5ib muutuda ja ei pruugi j\u00e4\u00e4da p\u00fcsivaks. Siin on h\u00e4sti suur roll treeneril, kas sa m\u00fc\u00fcd talle selle m\u00f5tte maha, et sul on potentsiaali ja perspektiivi,” lisas Endrekson.<\/p>\n

“Kui ta trenni tuleb, tal ei pruugigi sellist eesm\u00e4rki olla. Mul ka ei olnud, l\u00e4ksin suurest igavusest trenni ja siis alles hakkas tekkima. Tahaks ikka vastasklubile \u00e4ra panna, Narva poisid on tugevad, tahaks neid ka v\u00f5ita. Siis l\u00e4hed ja l\u00e4hed, l\u00f5puks j\u00f5uad momendini, et olen nii kaua teinud, v\u00f5iks proovida k\u00f5rgemal tasemel realiseerida.”<\/p>\n

On l\u00e4bi k\u00e4inud, et mobiiltelefonid on Endreksoni trennis keelatud. Kas see vastab t\u00f5ele? “See ei ole keelatud. Millest see kunagi tuli, et meil koondise sees oli probleem. Telefon oli j\u00f5usaalis ja see oli liiga palju k\u00e4es. Kui pole m\u00f5juvat p\u00f5hjust, siis pole vaja seda,” vastas treener.<\/p>\n

“Kui sul on treeningplaan v\u00f5i tahad kirjutada treeningandmeid, teeme sellest ka foto. Kui teed anal\u00fc\u00fcsi, teed sellest foto. Aga kipub olema nii, et mingi s\u00f5num tuli. Sul j\u00e4\u00e4b see ka silma ja sa unustad ennast sinna. Ei j\u00e4\u00e4 meelega, aga see hakkab su t\u00e4helepanu hajutama. Sa ei saa keskenduda treeningule.”<\/p>\n

T\u00f5nu Endrekson Autor\/allikas: Siim Semiskar\/ERR SPORT<\/p>\n

S\u00f5udmisele on Eestis alati k\u00f5rged ootused ning ala minevikku arvestades ei saagi need madalamal olla. Kuhu Endrekson koondise treenerina s\u00f5udmist t\u00fc\u00fcrida soovib?<\/p>\n

“Loodetavasti allak\u00e4igutrepist \u00fcles. Tulemuste m\u00f5ttes oleme liikunud allapoole. Vahepeal on olnud auk, j\u00e4relkasvu pole peale tulnud,” \u00fctles ta.<\/p>\n

“Me \u00fctleme A-koondis, kellega peaks hakkama tegelema. Aga tegelikult tuleb heita pilk kaugemale, neist kolm-neli aastat nooremad. Ka neid kaasata meie tegemistesse, kui neil on huvi ja s\u00e4ra silmis. Kedagi sundida ei saa, aga siin tuleb Eesti treeneritega koost\u00f6\u00f6d teha. Kui neil on \u00f5pilasi ja nad n\u00e4evad, et seal on materjali, siis igal juhul kaasame.”<\/p>\n

“Kui saame uue n\u00e4dala alguses asjad paika peatreeneriga, siis tuleb sportlastega kokku saada. Me v\u00f5ime olla \u00fchel lehel, aga kas me reaalselt saame aru ka, mis siia lehele on kirjutatud? Kas me m\u00f5istame seda \u00fchtemoodi?”<\/p>\n

Eesti s\u00f5udmises on \u00fcldiselt r\u00e4\u00e4gitud meeste spordist ning Endreksoni s\u00f5nul tekib meeste seas vajalik s\u00fcnergia kiiremini. Samas tuleb t\u00fctarlastele ja naistele edaspidi rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. “Treenerite poole pealt on keeruline, meestel tekib punt ja tekib s\u00fcnergia, mis viib edasi. Aga kui t\u00fctarlapsi v\u00f5i naisi on v\u00e4he, siis oledki nagu \u00fcksik hunt. Seal ongi raske edasi minna,” \u00fctles ta. “Kaisa Pajusalu oli meil viimane edukas, EM-pronks \u00fchepaadil. N\u00e4gidki tema pealt, kui raske on \u00fcksi. Ta s\u00f5itis vahepeal kahepaati ja n\u00e4ed, et hoopis teine inimene. Neil ei ole tekkinud seda punti.”<\/p>\n

“Kui g\u00fcmnaasium saab l\u00e4bi, minnakse \u00fclikooli. Meil l\u00e4hevad paljud Ameerikasse \u00f5ppima, nad on siin edukad s\u00f5udjad ja kutsutakse Ameerikasse,” j\u00e4tkas Endrekson. “N\u00fc\u00fcd ongi k\u00fcsimus, et kui sealt tagasi tulete, seal on kaheksapaadi s\u00f5udmine tugeval tasemel. Sa treenid – f\u00fc\u00fcsiline, tehniline, vaimne. J\u00fcri-Mikk Udam l\u00f5petas \u00fclikooli ja tuli p\u00e4rast seda, tal oligi visioon, ol\u00fcmpiaprojekt. Ma tahan p\u00e4\u00e4seda p\u00f5hikoosseisu, j\u00f5uda ol\u00fcmpiale ja seal end realiseerida.”<\/p>\n

“Kui naiste puhul oleks sama, tuled sealt tagasi ja on soov end realiseerida, siis Eestis on treenerid olemas, kes oleks sulle toeks,” lisas ta.<\/p>\n

Eesti s\u00f5udmisest tuleb juttu ka Vikerraadio traditsioonilises saates “Spordip\u00fchap\u00e4ev”. Saade algab p\u00fchap\u00e4eval kell 18.15.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti s\u00f5udmislegendid T\u00f5nu Endrekson ja Allar Raja teatasid eelmisel n\u00e4dalal, et l\u00f5petavad oma suurep\u00e4rase karj\u00e4\u00e4ri ning kiirelt tuli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":27733,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,10893,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-27732","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-tonu-endrekson","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115439700803700531","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27732","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27732"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27732\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/27733"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27732"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=27732"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=27732"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}