{"id":277744,"date":"2026-09-17T08:04:13","date_gmt":"2026-09-17T08:04:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/277744\/"},"modified":"2026-09-17T08:04:13","modified_gmt":"2026-09-17T08:04:13","slug":"kultuuri-kiirkursus-ele-ja-kaja-kolar-aasta-parim-mollufilm-ning-oudusmeister-rein-maran-kultuuri-kiirkursus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/277744\/","title":{"rendered":"Kultuuri kiirkursus | Ele ja Kaja K\u00f5lar, aasta parim m\u00f6llufilm ning \u00f5udusmeister Rein Maran | Kultuuri kiirkursus"},"content":{"rendered":"<p>Kontserdifilmid v\u00e4\u00e4rivad kohta kinopildis<\/p>\n<p>Otse Veneetsia filmifestivalilt rahvusvahelisse kinolevisse j\u00f5udnud muusikadokumentaal (v\u00f5i \u00e4kki oleks selliste h\u00fcbriidide kohta parem \u00f6elda dokumentaaliglasuuriga kontsertfilm?) &#8220;Oasis: Don&#8217;t Look Back in Anger&#8221; on ilusti pakendatud f\u00e4nnitoode, mis kuulutab juba m\u00f5ni aasta alanud trendi. Suuremate-menukamate kontserttuuride eelarvesse arvestatakse sisse ka professionaalne v\u00f5ttegrupp, kes siis k\u00e4ib nendega m\u00f6\u00f6da ilma kaasas, j\u00e4\u00e4dvustab esinemised ja ehitab sinna \u00fcmber ka kergelt magusa loo sellest, kui v\u00e4geva b\u00e4ndiga ikkagi tegu on. S\u00fcmpaatne tendents, mis muudab ka meie kinopilti veidi kirjutamaks, kui sul on pidevalt v\u00f5imalik kassahittide v\u00f5i n\u00f5udlikuma Euroopa filmi k\u00f5rvale v\u00f5tta hoopis m\u00f5ni kontsert.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3807526\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3807526h3c70t24.jpg\"\/>&#8220;Oasis: Don&#8217;t Look Back in Anger&#8221;<\/p>\n<p>M\u00f5neti aga j\u00e4\u00e4b v\u00e4rske Oasise kontsertdokk poolel teel pidama, sest \u00fchelt poolt on muidugi m\u00f5nus k\u00fcmmekonna euroga saada k\u00e4tte tunne lava ees seista, mille eest sajad ja tuhanded inimesed pidid kordades suuremaid summasid v\u00e4lja k\u00e4ima. Teisest k\u00fcljest aga j\u00e4\u00e4b just see sisuline liin, mida sinna k\u00f5rvale soovitakse ehitada, v\u00e4ga \u00f5hukeseks ja kaldub v\u00e4gisi arutu heroiseerimise poole. No mida ma hakkan peale teadmisega, et keegi on enda koerale pannud nime Oasise kitarristi j\u00e4rgi? Mingil toimetajal hakkasid selle leiu peale kindlasti k\u00f5rvad liikuma ja silmad vilama, vaatajana ei oska selle teadmisega midagi peale hakata. Samuti oli lubatud &#8220;esimene vendade Gallagheride \u00fchine intervjuu 15 aasta jooksul&#8221; rohkem turundustrikk, sest tegu on pigem kuskil suvalises pubinurgas \u00fcles v\u00f5etud kiire vestlusega, mis ei kanna mingit aegade\u00fclest v\u00e4\u00e4rtust, vaid on lihtsalt s\u00fcmpaatne, aga t\u00fchine mula.<\/p>\n<p>Eelnevat juttu v\u00f5ite aga lugeda teadmisega, et mind pole Oasis kunagi liiga palju huvitanud. Aga eks f\u00e4nnidel on ilmselt minu kobisemisele vaatamata juba piletid ka ostetud&#8230;<\/p>\n<p>Arvo Kruusemendi k\u00f5ige kehvem, aga k\u00f5ige l\u00f5busam film<\/p>\n<p>M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal meie hulgast lahkunud Arvo Kruusemendist r\u00e4\u00e4gitakse ikka l\u00e4bi &#8220;Kevade&#8221; ja &#8220;Suve&#8221;, vahel harva ehk mainitakse ka &#8220;Don Juani Tallinnas&#8221; v\u00f5i \u00fcht Eesti filmi unustatud p\u00e4rli &#8220;Naine k\u00fctab sauna&#8221;. Igati m\u00f5istetav, need k\u00f5ik ongi Eesti filmiloos olulised ja m\u00e4rgilised teosed, aga tema karj\u00e4\u00e4ri k\u00f5ige kurioossem t\u00f6\u00f6 on kahtlemata 1985. aastal valminud &#8220;Bande&#8221;. Jah, \u00fctlen kohe \u00e4ra: ma v\u00f5in sellest filmist r\u00e4\u00e4kida, aga n\u00e4ha teil seda t\u00f5en\u00e4oliselt ei \u00f5nnestu, sest suuresti taastamata filmi voogedastusplatvormidelt ei leia, tele-ekraanil pole ammu n\u00e4ha saanud ning ka viimastest kinolinastustest on m\u00f6\u00f6das aastaid. Rahvusarhiivi uurimissaalides \u00e4kki on v\u00f5imalik?<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3807517\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3807517h5510t24.jpg\"\/>&#8220;Bande&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;Bande&#8221; on m\u00f5istagi kohutav, igast otsast logisev film, kust oleks otsekui enamik stsenaariumilehed kaduma l\u00e4inud v\u00f5i siis ei viitsitudki tekstiraamatuid enam poole v\u00f5tteperioodi pealt kaasa v\u00f5tta. Kontseptsioon ise on juba jaburus kuubis: kuidas teha N\u00f5ukogude Eestis filmi, mis v\u00e4idetavalt toimub Ameerikas? Selle \u00fclesandega on Kruusement koos operaator J\u00fcri Sillartiga veenvalt hakkama saanud, tulemus on t\u00f5upuhas pulp-kino v\u00f5i siis meie oma kodukootud film noir, kus T\u00f5nu Kark \u00fcritab orienteeruda v\u00f5imu- ja maffiakoridoridest ning l\u00f5putust topeltm\u00e4ngust v\u00f5itjana v\u00e4lja tulla. Kes l\u00f5puks v\u00f5idab, kes kaotab, ei saa selle segapudrus selgeks ja ega vahet polegi, sest tulemus on sellele vaatamata oma lopsakas absurdsuses p\u00f6\u00f6raselt l\u00f5bus.<\/p>\n<p>Kui see n\u00fc\u00fcd korralikult taastada, siis v\u00f5iks sedalaadi hullusega tiirutada m\u00f6\u00f6da rahvusvahelisi friigifestivale, pole kahtlustki. Aga ka kodupublik v\u00e4\u00e4riks v\u00f5imalust seda n\u00e4ha, eriti arvestades, et Tallinna vanalinna ning mitmeid tuntud kultuuripaleesid pole te ilmselt kunagi sellise nurga alt vaadanud.<\/p>\n<p>Kodumaise popmuusikaajaloo destillaat<\/p>\n<p>Viimase k\u00fcmmekonna aastaga on \u00f5nneks Eestis j\u00e4tkatud aktiivselt kodumaise popmuusikap\u00e4randi taasavaldamisega: eesrinnas on kindlasti Funk Embassy Records, kelle &#8220;Groove of ESSR&#8221; sari on p\u00fchkinud tolmust puhtaks mitmedki unustatud p\u00e4rlid, aga n\u00e4iteid on siit-sealt veelgi, alustades m\u00f5ne aasta tagusest Vaiguviiuli v\u00e4lja antud Urmas Alendri kuueplaadilisest mammutkogumikust l\u00f5petades JMKE &#8220;K\u00fclmale maale&#8221; uue v\u00e4ljalaskega. Enamasti kaasnevad sellega vin\u00fc\u00fclid, mis on muidugi tore ja vahva, k\u00f5ige olulisem on aga, et vana kuld j\u00f5uaks ka voogedastusplatvormidele, sest just n\u00e4iteks kassetiajastust on meil v\u00e4ga suur hulk muusikat, mille k\u00e4ttesaamine on praegu, noh, pehmelt \u00f6eldes keeruline. Uute p\u00f5lvkondade jaoks, kes vaevalt kuskilt keldrist isade-vanaisade kassette otsima l\u00e4hevad, on see muusika seet\u00f5ttu lihtsalt kadunud.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3807940h9ea8.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"300\" caption=\"false\"\/><\/p>\n<p>Ele ja Kaja K\u00f5lari loominguga p\u00fcsis seni vaid \u00f5rn sild t\u00e4nu A-R\u00fchma loole &#8220;Palmisaar&#8221;, mille vundamendiks oli nende lugu &#8220;Tulen saarelt,&#8221; n\u00fc\u00fcd aga on meeldivalt kuulamiss\u00f5bralikku 40 minutisse mahutatud \u00f5dede K\u00f5larite loomingu paremik. Siin on estraadi j\u00e4rellainetust, pehmet raadiodiskot, suvetuulena puhuvat s\u00fcntpoppi ja ajastutruud progevaimu, selle k\u00f5ige vahelt s\u00e4hvatab aga ootamatumaid \u00fcllatusi. N\u00e4iteks Miami Sound Machine&#8217;i loo &#8220;Conga&#8221; eestikeelne t\u00f6\u00f6tlus &#8220;Ei tuju lange&#8221;, mille troopiline \u00f5\u00f5tsumine sobiks vabalt ka k\u00f5igile suvistele h\u00e4ngidele. N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid loota, et j\u00e4rgmiseks aastaks need lood Spotify sigrimigris kaduma ei l\u00e4heks.<\/p>\n<p>Sandra Bullocki ja Nicole Kidmani ekraanikeemia on vastupandamatu<\/p>\n<p>Eesti vaatajate jaoks ei ole 1998. aastal valminud &#8220;Practical Magic&#8221; ilmselt kunagi eriline t\u00fcvitekst olnud, ingliskeelses maailmas on sellest esialgu vastakaid reaktsioone tekitanud feministlikust n\u00f5iakom\u00f6\u00f6diast saanud kultusfilm. Ise seda kerge skepsise vaatama asudes m\u00f5istsin ka kiirelt, miks vaatajad selle juurde ikka ja j\u00e4lle tagasi p\u00f6\u00f6rduvad: t\u00e4nu \u00f5igele t\u00e4htede seisule tabatakse seal j\u00e4rge m\u00f6\u00f6da m\u00e4rke, mille \u00fcldjuhul pihta ei suudeta lasta. Alustame kasv\u00f5i sellest, et kuidas teha filmi n\u00f5idadest nii, et see ei m\u00f5juks nagu viieaastastele m\u00f5eldud toterdamine? Ja panna sinna juurde veel ka terve s\u00fclet\u00e4is romantilisi kli\u0161eesid, mis ei hakka seda k\u00f5ike ankruna p\u00f5hja kiskuma, vaid annavad tervikule hoopis s\u00e4rtsu juurde.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3807949\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3807949hd4cat24.jpg\"\/>&#8220;Practical Magic 2&#8221; Autor\/allikas: Warner Bros \/ Kaader filmist<\/p>\n<p>Kokku ongi tulnud Halloweeni-klassika neile, kes ei soovi vaadata, kuidas nuga k\u00f5htu l\u00fc\u00fcakse, aga kelle jaoks &#8220;The Addams Family&#8221; j\u00e4\u00e4b j\u00e4llegi natukene liiga pehmeks. Kuid kas sellele oli ikkagi vaja n\u00fc\u00fcd, pea 30 aastat hiljem j\u00e4rg teha? Distantsilt on raske hinnata, kuiv\u00f5rd tugevat rahal\u00f5hna v\u00f5isid produtsendid tunda, aga v\u00e4hemalt esimesed n\u00e4dalad on kassatulu poolest n\u00e4idanud, et m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk USA publikut on kinno kohale l\u00e4inud. Ka Eesti avan\u00e4dala m\u00f5nituhat vaatajat on t\u00e4itsa viisakas tulemus.<\/p>\n<p>\u00d5nneks on osa toonasest t\u00e4hetolmust purki p\u00fc\u00fctud ja n\u00fc\u00fcd uuesti valla p\u00e4\u00e4stetud, sest ka &#8220;Practical Magic 2&#8221; ei lagune p\u00e4ris koost. Enamuse raskusest v\u00f5tavad enda \u00f5lgadele Bullock ja Kidman, kelle ekraanikeemia on vastupandamatu, isegi sedav\u00f5rd, et kui neid vahepeal kaamerasilma ees pole, j\u00e4\u00e4b k\u00f5ik otsekui toppama. Kui oleks osatud filmile pool tundi varem punkt panna ja mitte lohistada meid l\u00e4bi umbes kaheksa erineva v\u00f5imaliku l\u00f5pu, mis olid etteaimatavad ka ilma neid n\u00e4gemata, oleksin ilmselt suuremas vaimustuses, aga praegusel kujul ei ole ka tingimata midagi h\u00e4beneda.<\/p>\n<p>Selliseid action-filme enam ei tehta<\/p>\n<p>Ilma suurema k\u00e4rata j\u00f5udis \u00fcle maailma kinodesse p\u00f5hiliselt \u017eanrifilmide lavastajana tuntud, aga viimastel aastatel ka mammutkassahittidega nagu &#8220;Godzilla vs Kong&#8221; k\u00e4tt proovinud Adam Wingardi uus ning parimas m\u00f5ttes vanakooli m\u00f6llufilm &#8220;Pealetung&#8221; (&#8220;Onslaught&#8221;). Meie suva\u00f5udukatest \u00fclelaetud kinolevis m\u00f5jub see kui kainestav l\u00f6\u00f6k raudkontsaga n\u00e4kku: t\u00fchja juttu keegi ajama ei hakka, stsenaarium koosneks otsekui liht- v\u00f5i pigem isegi l\u00f6\u00f6klausetest, kunstverd on varutud \u00e4mbrite viisi ning pea iga ekraaniminut on laetud v\u00e4givallast. Ka visuaalselt n\u00e4eb film v\u00e4lja selline, et j\u00e4relt\u00f6\u00f6tluses on ilma igasuguse h\u00e4bitundeta k\u00f5ik filtrid ja varjud ja v\u00e4rvigammad meelega tuksi keeratud, et viia vaataja testosteroonist n\u00f5rvetavasse unen\u00e4kku, kus ei ole \u00fchtki hinget\u00f5mbepausi. K\u00f5ige sarnased kogemus l\u00e4hiajast on ilmselt Panos Kosmatose 2018. aastal valminud happe-rapper &#8220;Mandy&#8221;, kus oli samamoodi destilleeritud v\u00e4lja k\u00f5ik \u00fcleliigne ja alles j\u00e4\u00e4nud vaid v\u00e4nge k\u00e4ttemaksu-t\u00f5mmis.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3808303\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3808303ha4a5t24.jpg\"\/>&#8220;Pealetung&#8221; Autor\/allikas: A24<\/p>\n<p>Teoorias muidugi r\u00e4\u00e4gitakse &#8220;Pealetungis&#8221; ka olulistest, isegi p\u00e4evapoliitilistest k\u00fcsimustest: isiklike deemonitega v\u00f5itlevad veteranid, Ameerika absurdini viidud relvaarmastus ning sealse s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuse keldritest valmivad salaprojektid. Aga Adam Wingard ei hakka siin moraali lugema ja n\u00e4ppu viibutama, selleks on teised kohad, praegu tuleb lihtsalt kolmele m\u00fcstilisele supers\u00f5durile v\u00e4simatult kuuli anda. V\u00f5i kui sellest veel ei piisa, siis v\u00f5ib nendele vintsketele pahadele ka lihtsalt mootorsae k\u00f5htu l\u00fc\u00fca. K\u00f5ik karakterid, kes sellesse tumes\u00fcmfooniasse segatakse, on samuti m\u00f5nusalt grotesksed: Dan Stevensi ebardlik ja kurikaval doktor, &#8220;Visast hingest&#8221; tuttav Reginald VelJohnsoni s\u00fcmpaatne t\u00e4psuslaskur-seenior, Eric Wareheimi karikatuurne idioot-politseinik, Drew Starkey MDMA-uimas seksis\u00f5ltlasest uurija ning dirigendina seal ees karj\u00e4\u00e4ri k\u00f5ige j\u00f5ulisema rolli tegev Adria Arjona. Ja kas mitte iga action-film ei ole automaatselt parem, kui peaosas on naisn\u00e4itleja?<\/p>\n<p>Oleks keegi mulle 14-aastasena sellist filmi n\u00e4idanud, siis oleksin \u00f5nnest p\u00fcksi pissinud. Aga ega praegu ka palju puudu ei j\u00e4\u00e4nud. V\u00f5tke jalad tagumiku alt v\u00e4lja ja minge kinno, sest enamasti tuleb sellist tigedat andmist H\u00d5FF-i \u00f6\u00f6linastustelt otsida.<\/p>\n<p>Unustatud kodumaine \u00f5udusemeister<\/p>\n<p>M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal oma 95. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud Rein Maranist on p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida mitmes m\u00f5ttes: <a href=\"https:\/\/kultuur.err.ee\/1610137006\/tiina-lokk-rein-marani-panus-loodusfilmi-arengusse-on-enneolematu\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Tiina Lokk<\/a> pani just kirja selle, kuiv\u00f5rd olulist rolli on Maran m\u00e4nginud filmifunksion\u00e4rina, ta oli ka \u00fche Eesti m\u00e4rgilisema eksperimentaalfilmi &#8220;V\u00e4rvilised unen\u00e4od&#8221; operaator ning tema k\u00e4e all on valminud terve rida linateoseid, mis on defineerinud eestlaste sidet loodusega l\u00e4bi aastak\u00fcmnete, neist v\u00f5ib-olla tuntuim on doki ja m\u00e4ngufilmi hall-alas opereeriv &#8220;Laanetaguse suvi&#8221;. Kuid selle k\u00f5rval v\u00f5ib teda vabalt m\u00f5testada ka kodumaise \u00f5udusmeistrina.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"795968\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/795968h823ft24.jpg\"\/>Tavaline r\u00e4stik<\/p>\n<p>Mida ma silmas pean? \u00d5udusfilmi \u00fcks levinumaid v\u00f5tteid on alati olnud millegi tuttavliku ja pealtn\u00e4ha turvalise asetamine konteksti, kus see m\u00f5jub kurjakuulutava v\u00f5i v\u00f5\u00f5rap\u00e4rasena. Kas klounid on hirmsad? Mitte tingimata. Kas Stephen Kingi loodud Pennywise tekitab judinaid? Oojaa. Seda sama on teinud ka Rein Maran korduvalt: v\u00f5tke n\u00e4iteks tema 1978. aastal valminud &#8220;Tavaline r\u00e4stik&#8221;, kus ta on pugenud oma kaameraga siuglevate madude vahele, saateks k\u00f5lamas n\u00f5iduslik p\u00e4rimusmuusika. V\u00f5i siis samast aastast &#8220;Aranei&#8221;, kus \u00e4mblike ei n\u00e4idata mitte pisikeste ja ohututena, vaid suurte verejanuliste kiskjatena. Aga miks mitte ka &#8220;N\u00f5ialoom&#8221; 1981. aastast, kus k\u00e4rnkonnadest saavad m\u00fc\u00fctilised tegelased, ja isegi &#8220;Rabade vaikuses&#8221; 1976. aastast, kus \u00fcrgsed rabamaastikud m\u00f5juvad postapokal\u00fcptiliste inimt\u00fchjade v\u00e4ljade v\u00f5i isegi millegi maav\u00e4lisena.<\/p>\n<p>Eestlastele meeldib viimasel ajal oma loodust nummikastmes n\u00e4idata, Rein Maran aga julges puurida k\u00f5vasti s\u00fcgavamale ja leida sealt \u00fcles palju tumedama allhoovuse, mis m\u00f5jub k\u00f5hedana t\u00e4naseni. Palju \u00f5nne suurele meistrile!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kontserdifilmid v\u00e4\u00e4rivad kohta kinopildis Otse Veneetsia filmifestivalilt rahvusvahelisse kinolevisse j\u00f5udnud muusikadokumentaal (v\u00f5i \u00e4kki oleks selliste h\u00fcbriidide kohta parem&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":277745,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[106606,12206,106605,37,33,35,106604,173,34,36,103373,140,23526,106607,106608,105804],"class_list":["post-277744","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-adam-wingard","tag-arvo-kruusement","tag-bande","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ele-ja-kaja-kolar","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kultuuri-kiirkursus","tag-meelelahutus","tag-oasis","tag-onslaught","tag-practical-magic-2","tag-rein-maran"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117285347264600134","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/277744","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=277744"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/277744\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/277745"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=277744"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=277744"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=277744"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}