{"id":278602,"date":"2026-09-18T07:37:08","date_gmt":"2026-09-18T07:37:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/278602\/"},"modified":"2026-09-18T07:37:08","modified_gmt":"2026-09-18T07:37:08","slug":"vana-rooma-teed-olid-seni-arvatust-kaanulisemad-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/278602\/","title":{"rendered":"Vana-Rooma teed olid seni arvatust k\u00e4\u00e4nulisemad | Ajalugu"},"content":{"rendered":"<p>Aastak\u00fcmneid on r\u00e4\u00e4gitud, et Vana-Rooma inseneride ehitatud teed olid nii sirged nagu oleks joonlauaga t\u00f5mmatud. V\u00e4rske <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41467-026-75453-3\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">uuring<\/a> l\u00fckkab n\u00fc\u00fcd selle levinud m\u00fc\u00fcdi \u00fcmber ja n\u00e4itab, et t\u00e4nap\u00e4evased maanteed on iidsetest teedest m\u00e4rksa sirgemad.<\/p>\n<p>Andmetest n\u00e4htus, et roomlased p\u00fc\u00fcdsid k\u00fcll ehitada v\u00f5imalikult otse, kuid nad tegid seda ainult seal, kus looduslik reljeef seda soosis.<\/p>\n<p>Tulemuseni j\u00f5udis rahvusvaheline teadlasr\u00fchm Taani, Hispaania ja mitme teise riigi \u00fclikoolidest. Nad koostasid seni k\u00f5ige t\u00e4psema digitaalse mudeli kogu Rooma impeeriumi teedev\u00f5rgustikust. Nende arvutianal\u00fc\u00fcs h\u00f5lmas ligi kolmesaja tuhande kilomeetri jagu iidsete teede andmeid: uuriti nii teede kaldeid, suunda kui ka k\u00e4\u00e4nulisust.<\/p>\n<p>Uurijate s\u00f5nul m\u00e4\u00e4rasid teede n\u00e4o omaaegsed transpordivahendid ja praktilised vajadused. Kuna kaupa veeti valdavalt loomade ja raskete vankritega, ei tohtinud tee kalle olla liiga j\u00e4rsk. Uuringust selgus, et valdav osa ehk lausa \u00fcle 90 protsendi impeeriumi teedest rajati nii, et nende t\u00f5usunurk j\u00e4i \u00fcheksa kraadi piiridesse.<\/p>\n<p>Eriti ilmekas n\u00e4ide on Alpid, kus k\u00f5rgetest m\u00e4gedest hoolimata suudeti teede kalded hoida madalamad kui paljudes teistes m\u00e4estikes. See n\u00f5udis roomlastelt tohutut insenerit\u00f6\u00f6d. N\u00e4iteks tuli m\u00e4en\u00f5lvadele rajada terrasse ja raiuda teid lausa kaljude sisse, et tagada \u00fchendus Itaalia ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopa vahel. Kui ees ootas aga keerulisem maastik, eelistati sirgjoonele siksakitamist ja orgude l\u00e4bimist, mis hoidis liikumise sujuvana.<\/p>\n<p>K\u00f5ige olulisemana selgus, et roomlaste taristu m\u00f5jutab kaudselt ka t\u00e4nap\u00e4eva eurooplasi. Paljud meie praegused suured maanteed, eriti L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, j\u00e4rgivad nimelt siiani kunagiste Rooma teede radu. Samas on mitmest omaaegsest asulast kasvanud v\u00e4lja suurlinnad nagu Pariis v\u00f5i Madrid, mille \u00fcmbruses on teedev\u00f5rk oluliselt muutunud.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eva teed on vanadest sirgemad lihtsalt seet\u00f5ttu, et moodne tehnika ja ulatuslikud pinnaset\u00f6\u00f6d v\u00f5imaldavad takistustest buldooseritega l\u00e4bi murda. Iidsed teed pidid aga \u00fcmbritseva loodusega kohanema. Lisaks selgus, et toonased provintside pealinnad paiknesid teedev\u00f5rgustiku tuiksoontel: nii toimisid need omaaegsete liikluss\u00f5lmedena.<\/p>\n<p>Uurijad kirjutavad oma anal\u00fc\u00fcsist ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41467-026-75453-3\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Nature Communications<\/a>.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastak\u00fcmneid on r\u00e4\u00e4gitud, et Vana-Rooma inseneride ehitatud teed olid nii sirged nagu oleks joonlauaga t\u00f5mmatud. V\u00e4rske uuring l\u00fckkab&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":278603,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,1644,34,36,112,31,32,21,28,29,95,3157,19,25,2367,18896,18892,18894,23,24,22,20,9916,30,92,93,94],"class_list":["post-278602","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ehitus","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-maanteed","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rooma","tag-roomlased","tag-teed","tag-teedevork","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vana-rooma","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117290902671822762","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/278602","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=278602"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/278602\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/278603"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=278602"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=278602"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=278602"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}