Septembris t\u00f5steti \u00f5ppimiskohustus 18. eluaastani, mist\u00f5ttu hakkas ka 15-17aastastele p\u00f5hikooli l\u00f5petanud alaealistele automaatselt kehtima t\u00f6\u00f6aja piirang, mis lubab teha t\u00f6\u00f6d 2-3 tundi p\u00e4evas ja 12 tundi n\u00e4dalas. Vahepeal j\u00f5utigi seisukohale, et noorte t\u00f6\u00f6aja k\u00fcsimus j\u00e4i kahe-silma vahele ning piirang tuleks muuta tagasi varasemaks. K\u00fcll aga on osad kriitikud seisukohal, et seaduse tagasip\u00f6\u00f6ramine pole Euroopa Liidu direktiiviga koosk\u00f5las.<\/p>\n
Pakosta s\u00f5nul n\u00e4itab direktiiv aga selgelt, et 15-17-aastased noorukid v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6tada pikemalt kui kaks tundi ning t\u00f6\u00f6aja piiramine pole loogiliselt ega \u00f5iguslikult p\u00f5hjendatud.<\/p>\n
Euroopa Liidu \u00f5igus ei piira<\/p>\n
Majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister Erkki Keldo (Reformierakond<\/a>) r\u00e4\u00e4kis varasemalt Delfile, et haridusseaduse muutmisega muutus ka t\u00f6\u00f6lepinguseadus, tulenevalt EL-i direktiivi t\u00f5lgendusest. Hiljem aga nentis, et keegi ei osanud haridusseadust vastu v\u00f5ttes t\u00f6\u00f6aja piirangu n\u00fcanssi m\u00e4rgata. \u201eMidagi l\u00e4ks natuke sassi. Ega sellesm\u00f5ttes me k\u00f5ik oleme inimlikud,\u201c s\u00f5nas Keldo ja lisas, et on esitanud riigikogule ettepaneku seaduses muudatus teha. Ka tema t\u00f5lgendab EL-i direktiivi sarnaselt Pakostaga.<\/p>\n Pakosta r\u00f5hutas, et Euroopa Liidu \u00f5iguse eesm\u00e4rk on kehtestada v\u00f5imalikult v\u00e4he inimeste \u00f5iguseid ja vabadusi piiravad reeglid, sinna kuulub ka p\u00f5hi\u00f5igus teha endale meeldivat t\u00f6\u00f6d. Tema s\u00f5nul v\u00f5ib p\u00f5hi\u00f5igusi piirata vaid juhul, kui see kahjustab n\u00e4iteks laste tervist.<\/p>\n \u201eSiiamaani me oleme olnud seisukohal, et 16-17-aastased noored v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6tada ka kooli k\u00f5rvalt pikemalt, sest see ei kahjusta nende tervist. Keelatud on ainult ohtlik t\u00f6\u00f6, n\u00e4iteks maa-alune v\u00f5i l\u00f5hkeainetega,\u201c selgitas ta ning lisas, et ei n\u00e4e, kuidas ainu\u00fcksi \u00f5ppimiskohustuse pikendamisega v\u00f5iks tekkida terviserisk.<\/p>\n Ta selgitas, et 1994. aasta Euroopa Liidu direktiiv 94\/33\/E\u00dc, mis kaitseb alaealiste t\u00f6\u00f6tajate tervist, jagab noored kaheks: lapsed ja noorukid. Laste alla kuuluvad kuni 15-aastased, kes t\u00e4idavad t\u00e4isajaga koolikohustust ning kelle t\u00f6\u00f6aega piiratakse 2-3 tunnile. Noorukid vanuses 15-17 v\u00f5ivad tema s\u00f5nul direktiivi j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6tada kuni 8 tundi p\u00e4evas ja 40 tundi n\u00e4dalas. \u201e1994. aastal ehk direktiivi vastuv\u00f5tmise ajal oli ilmselgelt see t\u00e4isajaga kohustuslik haridusaste on \u00fcksnes p\u00f5hikooliharidus,\u201c s\u00f5nas Pakosta.<\/p>\n Haridusteed saab j\u00e4tkata ka osakoormusega<\/p>\n Pakosta hinnangul on t\u00f6\u00f6aja piirangut valesti t\u00f5lgendatud, kuna 1996. aasta EL-i direktiivi eestikeelne versioon on ekslik. Tema s\u00f5nul ei ole m\u00f5istet \u201et\u00e4ielik koolikohustus\u201c eesti keeles kunagi eksisteerinud ning ei t\u00e4henda sama, mis t\u00e4navu kehtima hakanud \u00f5ppimiskohustus. \u201eP\u00e4rast p\u00f5hikooli l\u00f5petamist on noorukil mitu v\u00f5imalust \u00f5ppimiskohustuse t\u00e4itmiseks, sealhulgas ka osaajalised vormid, mis sobivad t\u00f6\u00f6tamise k\u00f5rvale,\u201c selgitas Pakosta.<\/p>\n Pakosta selgitas, et erinevalt t\u00e4isajaga p\u00f5hikooliastmest on \u00f5ppimiskohustuse t\u00e4itmiseks mitmeid sisuliselt osaajaga v\u00f5imalusi. \u201eSeega t\u00e4isajaga g\u00fcmnaasiumiharidus on k\u00fcll olemas, kuid pole kohustuslik. Kohustuslik on \u00f5ppida, aga mitte t\u00e4isajaga,\u201c \u00fctles Pakosta. <\/p>\n Ministri s\u00f5nul oleks suuremate piirangute rakendamine \u00fclekuldamine, ehk olukord, kus riik v\u00f5tab Euroopa Liidu \u00f5iguse \u00fcle, kuid rakendab seda karmimalt. Pakosta r\u00f5hutas, et lapsi tuleb kaitsta \u00fclem\u00e4\u00e4rase t\u00f6\u00f6tamise eest ning seda n\u00e4eb ette ka euro\u00f5igus, kuid see ei t\u00e4henda, et noori tuleks k\u00e4sitleda \u00fchetaoliselt.<\/p>\n \u201eP\u00f5hikoolis on \u00f5petatud enesejuhtimisoskusi ja ajaplaneerimist, l\u00e4biviidud karj\u00e4\u00e4ri\u00f5pe ning noored oskavad sihte seada,\u201c selgitas minister ning lisas, et ka unine koolip\u00e4ev v\u00f5ib olla \u00f5ppetund. \u201eIsegi kui m\u00f5ni p\u00e4ev ollakse koolis v\u00e4sinud, saab sellest teha j\u00e4reldused parema t\u00f6\u00f6graafiku koostamiseks v\u00f5i \u00fcmber hinnata arvutim\u00e4ngudele kuluvat aega. Kui m\u00f5nel noorel tekivad ajaplaneerimisega raskused, saab kool teda n\u00f5ustada ja aidata sobiva graafiku koostamisel.\u201c<\/p>\n Minister r\u00f5hutas, et Eesti noored v\u00e4\u00e4rivad samu \u00f5igusi nagu teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. \u201eNoorukite \u00f5iguste kaitseks tuleks t\u00f6\u00f6seadusandlust t\u00e4iendada n\u00e4iteks s\u00e4ttega, mis kohustab t\u00f6\u00f6andjat graafikute koostamisel arvestama t\u00f6\u00f6taja \u00f5ppet\u00f6\u00f6 aegadega,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n \u201eMeie \u00fchiskonna probleemiks on noored, kes ei t\u00f6\u00f6ta ega \u00f5pi \u00fcldse. Samuti on mure noortega, kes t\u00f6\u00f6tavad endal hinge sees hoidmiseks, mitte kogemuste omandamise r\u00f5\u00f5must,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eM\u00f5lemal juhul vajavad need noored personaalset abi ja tuge, mitte t\u00e4iendavaid piiranguid ja keeldusid.\u201c<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (43) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Septembris t\u00f5steti \u00f5ppimiskohustus 18. eluaastani, mist\u00f5ttu hakkas ka 15-17aastastele p\u00f5hikooli l\u00f5petanud alaealistele automaatselt kehtima t\u00f6\u00f6aja piirang, mis lubab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":27883,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,651,35,34,36,31,32,21,28,29,5208,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-27882","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-200","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-liisa-ly-pakosta","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115440523066735986","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27882","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27882"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27882\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/27883"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27882"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=27882"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=27882"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}