{"id":279230,"date":"2026-09-19T04:38:28","date_gmt":"2026-09-19T04:38:28","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/279230\/"},"modified":"2026-09-19T04:38:28","modified_gmt":"2026-09-19T04:38:28","slug":"kas-nutikell-voib-sudameprobleemi-margata-enne-kui-inimene-ise-midagi-tunneb","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/279230\/","title":{"rendered":"Kas nutikell v\u00f5ib s\u00fcdameprobleemi m\u00e4rgata enne, kui inimene ise midagi tunneb?"},"content":{"rendered":"<p>Vaga s\u00f5nul sai ta Apple Watchilt korduvalt teateid v\u00f5imaliku kodade virvenduse ehk atriaalse fibrillatsiooni kohta. Just need hoiatused viisid ta arstide juurde ning edasistel uuringutel diagnoositi s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ire.<\/p>\n<p>Telesaates toimunud terviserikke p\u00f5hjust pole avalikult samas seostatud nutikella tuvastatud r\u00fctmih\u00e4irega. Vaga juhtum on aga hea n\u00e4ide sellest, kuidas kantav seade v\u00f5ib m\u00e4rgata k\u00f5rvalekallet enne, kui inimene ise sellele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rab.<\/p>\n<p>V\u00e4rske uuring: kellaga leiti r\u00fctmih\u00e4iret neli korda rohkem<\/p>\n<p>Uuringus osales 437 v\u00e4hemalt 65-aastast inimest, kellel oli suurenenud insuldirisk, kuid kellel polnud varem kodade virvendust diagnoositud. Neist 219 kasutasid kuus kuud Apple Watchi, mis j\u00e4lgis s\u00fcdamer\u00fctmi optilise sensori abil ja v\u00f5imaldas teha \u00fchekanalilist EKG-d. K\u00f5ik kahtlased EKG-d vaatas \u00fcle meditsiinimeeskond. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 218 inimest said tavap\u00e4rast ravi.<\/p>\n<p>Nutikellaga r\u00fchmas avastati uus kodade virvendus 21 inimesel ehk 9,6 protsendil, tavaravi r\u00fchmas aga viiel ehk 2,3 protsendil. Uuringus leiti nutikella abil ka mitu s\u00fcmptomiteta kodade virvenduse episoodi.<\/p>\n<p>See on t\u00e4htis n\u00fcanss: uuring ei n\u00e4idanud, et kell ise \u201ediagnoosis\u201c inimesed. Kell aitas k\u00f5rvalekalde \u00fcles leida, kuid diagnoos p\u00f5hines salvestatud EKG-l ja meditsiinilisel hindamisel.<\/p>\n<p>V\u00e4ga suur Apple\u2019i uuring n\u00e4itas nii v\u00f5imalusi kui piiranguid<\/p>\n<p>Ebaregulaarse pulsi teate sai 0,52 protsenti osalejatest. Nende hulgas, kes p\u00e4rast hoiatust said anal\u00fc\u00fcsitava meditsiinilise EKG-plaastri, tuvastati kodade virvendus 34 protsendil. Kui nutikell andis uue ebaregulaarse r\u00fctmi teate ajal, mil inimene kandis EKG-plaastrit, langes 84 protsenti neist teadetest kokku kodade virvendusega.<\/p>\n<p>Need arvud n\u00e4itavad h\u00e4sti, miks nutikella hoiatus pole sama asi mis diagnoos. M\u00f5ni hoiatus osutub kodade virvenduseks, m\u00f5ni mitte ning hooti esinev r\u00fctmih\u00e4ire v\u00f5ib olla selleks ajaks l\u00f5ppenud, kui inimene arstliku uuringuni j\u00f5uab.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/76fe707d-6516-4006-bd8b-a676e2e4f54f.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Google Trendsi abil saab j\u00e4lgida, kuidas on muutunud inimeste otsinguhuvi nutikellade EKG ja s\u00fcdamer\u00fctmi j\u00e4lgimise v\u00f5imaluste vastu.\"\/><\/p>\n<p>Mida kell tegelikult m\u00f5\u00f5dab?<\/p>\n<p>Tavalise pulsij\u00e4lgimise puhul kasutavad nutikellad sageli fotoplet\u00fcsmograafiat ehk PPG-d. Kella p\u00f5hjas olev valgusandur j\u00e4lgib verevooluga seotud muutusi ning algoritm hindab s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide vahede regulaarsust. Kui muster tundub korduvalt ebaregulaarne, v\u00f5ib kell anda hoiatuse.<\/p>\n<p>M\u00f5nel kellal on lisaks \u00fchekanalilise EKG tegemise v\u00f5imalus. See m\u00f5\u00f5dab s\u00fcdame elektrilist aktiivsust, kuid pole sama mis haiglas tehtav p\u00f5hjalikum EKG.<\/p>\n<p>2023. aasta USA kardioloogide ravijuhend r\u00f5hutabki, et nutikella optilise anduri p\u00f5hjal saadud hoiatus v\u00f5ib anda p\u00f5hjuse EKG tegemiseks, kuid sellest \u00fcksi ei piisa kodade virvenduse diagnoosimiseks. Esmase diagnoosi peab kinnitama tervishoiut\u00f6\u00f6taja EKG salvestise p\u00f5hjal.<\/p>\n<p>Miks just kodade virvendust tasub varakult m\u00e4rgata?<\/p>\n<p>Kodade virvendus on k\u00f5ige levinum ebaregulaarne s\u00fcdamer\u00fctm. M\u00f5ni inimene tunneb s\u00fcdamekloppimist, \u00f5hupuudust, n\u00f5rkust v\u00f5i pearinglust, kuid m\u00f5nel pole \u00fcldse s\u00fcmptomeid. Probleem on selles, et r\u00fctmih\u00e4ire v\u00f5ib suurendada trombide ja insuldi riski. Ravimata kodade virvendusega inimesel insuldirisk kuni viis korda suurem kui inimesel, kellel seda r\u00fctmih\u00e4iret pole.<\/p>\n<p>Kantava seadme eelis tuleb selgelt v\u00e4lja, sest arsti juures tehtav EKG n\u00e4itab s\u00fcdamer\u00fctmi vaid m\u00f5\u00f5tmise hetkel. Kui r\u00fctmih\u00e4ire tekib n\u00e4iteks m\u00f5nel teisel p\u00e4eval v\u00f5i \u00f6\u00f6sel, v\u00f5ib l\u00fchike uuring selle vahele j\u00e4tta. Randmel olev kell saab s\u00fcdamer\u00fctmi j\u00e4lgida palju pikema aja jooksul.<\/p>\n<p>Infarkti nutikell diagnoosida ei oska<\/p>\n<p>Ometi tuleb nutikella kasutades t\u00f5mmata selge piir. N\u00e4iteks Apple \u00fctleb oma EKG-rakenduse kohta otseselt, et see ei tuvasta s\u00fcdameinfarkti, insulti ega trombe. Samuti ei diagnoosi see k\u00f5rget verer\u00f5hku, s\u00fcdamepuudulikkust ega k\u00f5rget kolesteroolitaset.<\/p>\n<p>Veel olulisem: ka kodade virvenduse puhul ei t\u00e4henda hoiatuse puudumine, et k\u00f5ik on kindlasti korras. Nutikella taustmonitooring ei ole sama mis pidev meditsiiniline EKG ning osa r\u00fctmih\u00e4iretest v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da m\u00e4rkamata. Kardioloogide ravijuhend r\u00f5hutab samuti, et tarbijaseadmete algoritmid ei asenda meditsiinilist diagnoosi.<\/p>\n<p>Kui kell annab korduvalt ebaregulaarse r\u00fctmi hoiatuse, on m\u00f5istlik salvestatud andmed arstile n\u00e4idata. Kui inimesel tekib aga rindkerevalu v\u00f5i -surve, tugev \u00f5hupuudus, minestamine v\u00f5i m\u00f5ni muu \u00e4ge s\u00fcmptom, ei tohiks j\u00e4\u00e4da ootama, mida kell n\u00e4itab, vaid tuleb otsida kohe meditsiinilist abi.<\/p>\n<p>Kas nutikell v\u00f5ib siis probleemi enne inimest m\u00e4rgata?<\/p>\n<p>Jah, eelk\u00f5ige m\u00f5ne r\u00fctmih\u00e4ire puhul v\u00f5ib. Nii 2026. aasta uuring kui ka varasemad suured uuringud n\u00e4itavad, et pikaajaline randmelt j\u00e4lgimine v\u00f5ib \u00fcles leida kodade virvenduse episoode, mida inimene ise ei tunne.<\/p>\n<p>Eesti v\u00e4rske n\u00e4ide muudab selle k\u00fcsimuse eriti k\u00e4egakatsutavaks: Kristo Enn Vaga enda s\u00f5nul olid just Apple Watchi korduvad kodade virvenduse hoiatused need, mis viisid ta l\u00e4hemale hilisemale r\u00fctmih\u00e4ire diagnoosile.<\/p>\n<p>Nutikellast ei ole seega saanud randmel kantavat kardioloogi. K\u00fcll aga v\u00f5ib sellest saada varajane hoiataja, mis annab p\u00f5hjuse oma s\u00fcdant p\u00f5hjalikumalt kontrollida.<\/p>\n<p>EKG vastu tuntakse maailmas m\u00e4rksa suuremat otsinguhuvi<\/p>\n<p>Google Trendsi andmed n\u00e4itavad, et viimase aasta jooksul on maailmas olnud m\u00e4rks\u00f5na \u201eECG\u201c vastu selgelt suurem otsinguhuvi kui termini \u201eatrial fibrillation\u201c ehk kodade virvendus vastu. Vaadeldud perioodi keskmine otsinguhuvi oli EKG puhul 79 punkti ja kodade virvenduse puhul 20 punkti.<\/p>\n<p>M\u00f5lema m\u00e4rks\u00f5na puhul kasvas otsinguhuvi 2025. aasta l\u00f5pus ja 2026. aasta alguses ning saavutas k\u00f5rgema taseme kevadkuudel, mille j\u00e4rel huvi m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4henes. EKG suurem otsinguhuvi on ootusp\u00e4rane, sest tegemist on palju laiema m\u00f5istega, mis seostub mitmesuguste s\u00fcdameuuringute ja -probleemidega, samas kui kodade virvendus on konkreetne r\u00fctmih\u00e4ire.<\/p>\n<p>Google Trendsi n\u00e4itajad on suhtelised ega n\u00e4ita otsingute absoluutarvu ega seda, kui paljudel inimestel tegelikult s\u00fcdameprobleem esineb.<\/p>\n<p>Artikkel on valminud rakenduse <a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/trends.google.com\/trends\/\" data-rel-date-range=\"[]\">Google Trends<\/a> tutvustamiseks Google\u2019i toetusel.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vaga s\u00f5nul sai ta Apple Watchilt korduvalt teateid v\u00f5imaliku kodade virvenduse ehk atriaalse fibrillatsiooni kohta. Just need hoiatused&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":279231,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,2386,4747,106996],"class_list":["post-279230","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-nutikell","tag-suda","tag-sudameprobleemide-sumptomid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117295861671519007","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/279230","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=279230"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/279230\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/279231"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=279230"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=279230"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=279230"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}