{"id":279442,"date":"2026-09-19T10:02:15","date_gmt":"2026-09-19T10:02:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/279442\/"},"modified":"2026-09-19T10:02:15","modified_gmt":"2026-09-19T10:02:15","slug":"marit-kannelmae-geerts-ekraani-kaest-panemise-kunst-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/279442\/","title":{"rendered":"Marit Kannelm\u00e4e-Geerts: ekraani k\u00e4est panemise kunst | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>PISA 2025 t\u00f5i Eesti heade tulemuste k\u00f5rval esile olulise murekoha, et v\u00e4ga suur osa noorte ajast ja t\u00e4helepanust kulub digimaailmale. Eesti 15-aastased veedavad digivahendites keskmiselt ligi 50 tundi n\u00e4dalas ning meelelahutuslikku digikasutust on meil rahvusvahelisest keskmisest rohkem ning see ei j\u00e4\u00e4 ainult kooliv\u00e4lisesse aega.<\/p>\n<p>36 protsenti Eesti \u00f5pilastest \u00fctleb, et digivahendite kasutamine hajutab nende t\u00e4helepanu loodusteaduste tunnis sageli, OECD riikides on sama n\u00e4itaja keskmiselt 28 protsenti. Koolip\u00e4eva jooksul kulub Eesti \u00f5pilastel meelelahutuslikule digikasutusele keskmiselt 1,3 tundi. Need arvud annavad sotsiaalmeedia ja nutiseadmete \u00fcle k\u00e4ivale arutelule palju konkreetsema tausta.<\/p>\n<p>Piire on vaja, aga piir ei ole kogu lahendus<\/p>\n<p>Soov digikasutust piirata on arusaadav. Euroopa Komisjoni president <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610139496\/ursula-von-der-leyen-vajame-ulereguleerimise-vastast-kokkulepet\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Ursula von der Leyen teatas Euroopa Liidu Kids Actist<\/a>, mille j\u00e4rgi keelataks alla 13-aastaste ligip\u00e4\u00e4s sotsiaalmeediale ning alla 15-aastased saaksid kontot kasutada \u00fcksnes vanema loodud ja juhitud piiratud kujul.<\/p>\n<p>Koolitunnis ei pea telefon olema laual ning \u00f6\u00f6rahu ajal ei pea laps olema k\u00e4ttesaadav s\u00f5pradele ega algoritmile. Telefonivaba koolip\u00e4ev, nutivaba \u00fchine \u00f5htus\u00f6\u00f6k v\u00f5i \u00f6ine laadimiskoht v\u00e4ljaspool magamistuba v\u00f5ivad olla v\u00e4ga head kokkulepped. Kui aga v\u00f5tame seadme v\u00f5i ligip\u00e4\u00e4su lihtsalt \u00e4ra, \u00f5petamata noorele, kuidas oma t\u00e4helepanu hoida ja juhtida, siis oleme sellega lahendanud vaid osa probleemist.<\/p>\n<p>PISA tulemused n\u00e4itavad paralleelselt ka lugemisoskuse langustrendi ning sagenenud on kiirustav ja pealiskaudne \u00fclesannete lahendamine. Sellest ei saa teha lihtsat j\u00e4reldust, et ekraaniaeg p\u00f5hjustab lugemisoskuse langust, aga kas sedav\u00f5rd suure digikasutuse k\u00f5rval j\u00e4\u00e4b noortel piisavalt aega lugemiseks, s\u00fcvenemiseks, igavlemiseks ja loetu \u00fcle m\u00f5tlemiseks?<\/p>\n<p>T\u00e4helepanu hoidmine on oskus ja seda on ka oskus panna telefon k\u00e4est, taluda igavust, mitte reageerida igale m\u00e4rguandele ning m\u00e4rgata, millal ekraan enam ei teeni minu eesm\u00e4rki, vaid mina teenin ekraani eesm\u00e4rki.<\/p>\n<p>&#8220;Kas ma suudan pooleli oleva \u00fclesande l\u00f5petada, kuigi telefon k\u00f5rval suriseb? Kas m\u00e4rkan, et olen juba pool tundi sihitult telefoni kerinud?&#8221;<\/p>\n<p>Eesti noorte digioskused on head. Ent digip\u00e4devus peab t\u00e4hendama ka kriitilist m\u00f5tlemist: miks mulle just seda sisu n\u00e4idatakse, kuidas algoritm minu t\u00e4helepanu hoiab ja miks mingi postitus minus nii tugeva reaktsiooni tekitab? Samuti eneseregulatsiooni: kas ma suudan pooleli oleva \u00fclesande l\u00f5petada, kuigi telefon k\u00f5rval suriseb? Kas m\u00e4rkan, et olen juba pool tundi sihitult telefoni kerinud?<\/p>\n<p>Siingi on koolil oluline roll. Kui ainult kolmandikul Eesti \u00f5pilastest on koolis ainep\u00f5hised digivahendite kasutamise juhised, siis ehk oleme j\u00e4tnud liiga suure osa digik\u00e4itumise juhtimisest laste endi \u00f5lule. \u00dchine kokkulepe selle kohta, millal ja milleks digivahendit kasutatakse ning millal see k\u00f5rvale pannakse, aitab nii \u00f5pilast kui ka \u00f5petajat.<\/p>\n<p>K\u00f5ige tugevam kaitse on endiselt suhe<\/p>\n<p>Digimaailma ei saa k\u00e4sitleda \u00fcksnes t\u00e4helepanu ja \u00f5ppimise k\u00fcsimusena. Sotsiaalmeedia on noore jaoks ka koht, kus otsitakse kuuluvust, tunnustust, suhteid, nalja ja infot.<\/p>\n<p>Seep\u00e4rast ei piisa lausest &#8220;pane telefon \u00e4ra&#8221;. Tasub uurida, et mida see telefon sinu jaoks teeb. Mille asemele ta tuleb? Mida head ta sulle pakub? Kas seal on suhted, mida mujalt napib? P\u00f5genemine ebamugava tunde eest v\u00f5i vajadus kuuluda?<\/p>\n<p>K\u00f5ige tugevam kaitse noore ja digimaailma riskide vahel on toetav suhe t\u00e4iskasvanuga. Noor peab teadma, et ta saab tulla r\u00e4\u00e4kima ka siis, kui midagi on juba valesti l\u00e4inud, ilma et reaktsioon oleks hukkam\u00f5ist v\u00f5i karistus.<\/p>\n<p>Kogu vastutust ei saa panna lapsevanema \u00f5lgadele. Vanemad v\u00f5itlevad sageli samade t\u00e4helepanul\u00f5ksudega nagu lapsed ja nemadki vajavad selgeid kokkuleppeid, teadmisi ja tuge, mitte j\u00e4rjekordset s\u00fc\u00fckoormat, mida just t\u00e4nap\u00e4eva tohutu infotulv kaasa toob. Digiteemad peavad olema loomulik osa vanemaharidusest, kooli ja kodu koost\u00f6\u00f6st, perearstide, vaimse tervise spetsialistide, noorsoot\u00f6\u00f6 ja kogukonna tugis\u00fcsteemidest.<\/p>\n<p>Toetavad oskused, mida saab \u00f5ppida<\/p>\n<p>PISA tulemused ei \u00fctle, et tehnoloogia on halb v\u00f5i et digivahenditest tuleks koolis loobuda, kuid need annavad p\u00f5hjust vaadata ausalt, kui suure osa noorte p\u00e4evast ekraanid endale v\u00f5tavad ja mis selle k\u00f5rval tahaplaanile v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da. V\u00f5ib-olla on aeg juurutada Eesti haridusse laiap\u00f5hjaliselt sotsiaal-emotsionaalsete oskuste \u00f5pe, mis toetab just seda, mida noor digimaailmas toimetulekuks vajab. Sotsiaalmeediaga toimetulek eeldab oskust m\u00e4rgata oma tunnet ja impulssi, oskust teha vahet p\u00e4ris suhtel ja reaktsiooninupul, oskust taluda igavust, kadedust, v\u00e4ljaj\u00e4etust ja ebamugavust.<\/p>\n<p>Sotsiaalmeedias hakkama saamine n\u00f5uab ka suhtlemisoskust, et teada, kuidas lahendada konflikti, kuidas mitte minna kaasa alandamisega, kuidas \u00f6elda &#8220;ei&#8221;, kui grupp liigub vales suunas, kuidas k\u00fcsida abi, kui midagi on l\u00e4inud \u00fcle piiri. Samuti kriitilist m\u00f5tlemist: kuidas algoritm t\u00f6\u00f6tab, miks mulle just seda n\u00e4idatakse, kuidas pilt on t\u00f6\u00f6deldud, miks v\u00f5\u00f5ra inimese ideaalne hetk ei ole minu elu m\u00f5\u00f5dupuu.<\/p>\n<p>Neid tuleb \u00f5ppida samamoodi nagu lugemist, arvutamist v\u00f5i liikluses k\u00e4itumist. Alustada saab lapsep\u00f5lvest, kodust ja lasteaiast ning j\u00e4tkata koolis<\/p>\n<p>\u00a0Me ei saada 16-aastast autoga liiklusesse, vaid ta l\u00e4bib enne kursuse nii teoorias kui ka praktikas ning oleme tema k\u00f5rval kuni ta on k\u00fcps ise juhtima. Samamoodi toimib ka digimaailm ja \u00f5ppeaasta algus loob selleks hea v\u00f5imaluse, kuna uued rutiinid, suhted ja kokkulepped on niigi kujunemas. Sageli on m\u00f5ju just l\u00fchikestel harjutustel, m\u00e4ngudel, vestlustel ja \u00fchisel m\u00f5testamisel, mis aitavad lastel m\u00e4rgata oma tundeid, harjutada pidurdamist, kuulamist, koost\u00f6\u00f6d ja taastumist p\u00e4rast pinget.<\/p>\n<p>Selliseid sotsiaal-emotsionaalse p\u00e4devuse arendamise l\u00fchitegevusi ehk IVA-sid saab kasutada juba lasteaias ja algklassides, et oskused muutuksid igap\u00e4evaseks kogemuseks.<\/p>\n<p>Kui laps \u00f5pib varakult m\u00e4rkama, et &#8220;ma olen praegu \u00e4rritunud&#8221;, &#8220;ma tahan kohe reageerida, aga saan korraks peatuda&#8221;, &#8220;ma saan k\u00fcsida abi&#8221; v\u00f5i &#8220;ma saan s\u00f5braga \u00e4ra leppida&#8221;, siis \u00f5pib ta tegelikult sedasama oskust, mida tal hiljem digimaailmas vaja l\u00e4heb.<\/p>\n<p>Sotsiaalmeedia v\u00f5imendab sageli seda, mida laps veel ei oska, n\u00e4iteks impulssi, v\u00f5rdlust, \u00fcksildust, viha, kuuluvusvajadust ja hirmu ilma j\u00e4\u00e4da. Kui \u00f5petame neid oskusi enne, kui risk p\u00e4riselt suureks kasvab, oleme juba ennetusega loonud olulise vundamendi ja ei pea reageerima ainult tagaj\u00e4rgedele.<\/p>\n<p>Eesti noorte head digioskused on tugevus, aga j\u00e4rgmine samm on \u00f5petada sama teadlikult ka seda, millal tehnoloogiat mitte kasutada ehk omandada digioskuste meistriklass teha \u00f5igel hetkel valikuid digivahend k\u00f5rvale panna.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"PISA 2025 t\u00f5i Eesti heade tulemuste k\u00f5rval esile olulise murekoha, et v\u00e4ga suur osa noorte ajast ja t\u00e4helepanust&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":279443,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,2337,31,32,406,21,107076,405,28,29,106994,82585,19,1218,2519,25,397,43971,80314,23,24,22,20,30],"class_list":["post-279442","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-komisjon","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-kids-act","tag-kool","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lugemisoskus","tag-marit-kannelmae-geerts","tag-news","tag-noored","tag-pisa","tag-populaarseimad-lood","tag-sotsiaalmeedia","tag-sotsiaalmeedia-kasutamine","tag-sotsiaalmeedia-keeld","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117297135170634251","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/279442","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=279442"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/279442\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/279443"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=279442"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=279442"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=279442"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}