{"id":27990,"date":"2025-10-26T15:48:35","date_gmt":"2025-10-26T15:48:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/27990\/"},"modified":"2025-10-26T15:48:35","modified_gmt":"2025-10-26T15:48:35","slug":"opetajatest-oecd-haridusuuringute-valguses-opetajate-leht","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/27990\/","title":{"rendered":"\u00d5petajatest OECD haridusuuringute valguses &#8211; \u00d5petajate Leht"},"content":{"rendered":"<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Hiljuti t\u00e4histatud \u00f5petajate p\u00e4ev andis p\u00f5hjuse meenutada kooliaega, m\u00f5elda Eesti haridusele ja selle p\u00e4rast ka s\u00fcdant valutada. OECD haridusalased uuringud annavad selleks meile hea rahvusvahelise \u201cpeegli\u201d arenenumate riikidega, kirjutab J\u00fcri Seilenthal <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/k\/arvamus\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">ERR-i arvamusportaalis.<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p>Peaaegu k\u00f5ik teavad, et Eesti kooli\u00f5pilased on PISA testides \u00fched tublimad. Kui algul tundus see meile \u00fcllatav, siis n\u00fc\u00fcd harjumusp\u00e4rane ja suur uudis oleks kui see miskip\u00e4rast enam nii ei oleks. Aga see artikkel pole sellest.<\/p>\n<p>V\u00e4ga olulise panuse \u00f5pilaste headesse tulemustesse annavad \u00f5petajad. Sellele, kuidas l\u00e4heb \u00f5petajatel, saame vastust otsida kahest OECD v\u00e4rskest \u00f5petamise ja \u00f5ppimise rahvusvahelisest uuringust:<a href=\"https:\/\/www.oecd.org\/en\/publications\/education-at-a-glance-2025_1c0d9c79-en\/full-report.html\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\">\u00a0Pilk haridusele (Education at a Glance 2025<\/a>) ja just avaldatud<a href=\"https:\/\/www.oecd.org\/en\/publications\/2025\/10\/results-from-talis-2024_28fbde1d.html\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\">\u00a0TALIS 2024<\/a>. Viimane toimub \u00fcle viie aasta (eelmine kord 2018, aga vahepeal oli koroonapandeemia) ja seega on see meile j\u00e4rgmise viie aasta \u201cmaam\u00e4rgiks\u201d.<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cMeie \u00f5petajad ei tunne, et nende arvamusega arvestataks ja see n\u00e4it on oluliselt langenud eelmisest uuringust.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Kuna selles\u00a0<a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609822674\/uuring-ligi-pooled-eesti-opetajaist-plaanivad-lahiaastail-ametit-vahetada\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\">uuringus<\/a>\u00a0on ka mitmeid hallimaid toone, et mitte \u00f6elda ohum\u00e4rke, siis, kui soovime edaspidigi n\u00e4ha uhkustunnet tekitavaid PISA tulemusi, peaksime m\u00f5tlema, kuidas meie \u00f5petajad rahvusvahelises v\u00f5rdluses sama k\u00f5rgeid tulemusi n\u00e4itaksid.<\/p>\n<p>Kuigi p\u00f5hjalikum anal\u00fc\u00fcs haridus- ja teadusministeeriumis valmib novembris, siis m\u00f5ned asjad torkavad ka tavalugejale silma. TALIS on pigem k\u00fcsitlus. R\u00f5\u00f5muga n\u00e4eme, et rahulolu oma t\u00f6\u00f6ga \u00f5petajate hulgas on reeglina \u00fcle 90 protsendi, ka Eestis. Samal ajal ei tunne meie \u00f5petajad, et nende arvamusega arvestataks ja see n\u00e4it on oluliselt langenud eelmisest uuringust.<\/p>\n<p>Eesti \u00f5petajaskond on endiselt \u00fcks vanemaid, kuid enam mitte k\u00f5ige vanem. Pensioneerub iga aasta vaid 2,2 protsenti \u00f5petajatest ja see viitab, et tegu on reeglina eluaegse karj\u00e4\u00e4riga, matemaatiliselt ehk peale 45 aastat t\u00f6\u00f6d. Pole ka midagi imestada, sest \u00f5petajaks \u00f5ppimine ja kogemuste omandamine n\u00f5uabki aastaid.<\/p>\n<p>K\u00fcll aga n\u00e4eme, et igal aastal lahkub koolidest 9,4 protsenti \u00f5petajatest muudel p\u00f5hjustel kui pensioneerumine. Ja seda on kindlasti liiga palju, sest see t\u00e4hendab, et paljud \u00f5petajad veedavad ametis v\u00e4ga l\u00fchikest aega sellega p\u00f5hjalikku kogemust saamata. Teame ka, et uutest, v\u00e4rskelt \u00f5petajakutse omandanutest 20 protsenti lahkub viie aasta jooksul ametist.<\/p>\n<p>Kuigi iga inimene on oma otsustes muidugi vaba, on peale pikka haridust ja l\u00fchikest t\u00f6\u00f6kogemust ametist lahkumine siiski v\u00e4ga ressursikulukas riigile ja k\u00fcllap ka stressi p\u00f5hjustav. Ja vaevalt uus alguski mujal l\u00f5puks oluliselt kergem on. Kas ja mida oleks v\u00f5imalik sellega olukorraga ette v\u00f5tta?<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cTeame ka, et uutest, v\u00e4rskelt \u00f5petajakutse omandanutest 20 protsenti lahkub viie aasta jooksul ametist.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Rahulolematuse tegurid on tegelikult teada: t\u00f6\u00f6stress, koormus, palk jne. Palgat\u00f5us on olnud Eestis p\u00e4ris korralik teiste riikidega v\u00f5rreldes ning kuigi oleme OECD sarnase haridustasemega palgav\u00f5rdluses \u00fcheksandal kohal 32 hulgas, on selge, et palka v\u00f5iks alati rohkem maksta. Ja selle teemaga \u00f5petajad ka iga-aastaselt tegelevad. Aga TALIS n\u00e4itab ka, et rahulolematusest moodustab palgakomponent alla poole. Ja kummaline k\u00fcll, aga palgatase ja rahulolematus pole omavahel eriti tihedalt seotud, st on madalapalgalisemaid riike, kus \u00f5petajad rahul, ja k\u00f5rgepalgalisi, kus nad seda pole.<\/p>\n<p>Teisalt, kas on veel teemasid, mis v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks just noortele \u00f5petajatele nii pettumust valmistavad, et nooruses tehtud valiku ja kutse on noor \u00f5petaja n\u00f5us h\u00fclgama, m\u00f5ned suisa v\u00e4hema ajaga kui ameti \u00f5ppimisele kulus? K\u00fcllap ka seet\u00f5ttu kuuleme veel oktoobris s\u00f5numeid optimistlikelt koolijuhtidelt, kes \u00f5petajakohti \u00fcritavad t\u00e4ita. Tegelikult v\u00f5iks ju \u00f5petajad augustis olemas olla.<\/p>\n<p>Nii on ka paradoksaalne lugeda, et vaatamata v\u00e4ga k\u00f5rgele rahulolule kaalub 45,5 protsenti \u00f5petajatest vaid veel viis aastat ses ametis t\u00f6\u00f6tamist. Isegi kui see h\u00f5lmab pensionivanuses ja selle l\u00e4hedal \u00f5petajaid, kes v\u00f5ivad vanuse edenedes \u00fcmber m\u00f5elda ja veel edasi t\u00f6\u00f6tada ja k\u00fcllap ka t\u00f6\u00f6tavad, on see number hirmu\u00e4ratavalt suur, sest pensioneerujaid oleks neist vaid veerand.<\/p>\n<p>Kui t\u00f5esti pooledki lahkumism\u00f5tetega \u00f5petajatest soovi teoks teevad, oleme peatselt v\u00e4ga keerulises olukorras. Kas \u00fcks lahendus v\u00f5iks olla, et pensionivanuses \u00f5petajad v\u00f5taks m\u00f5ne oma noore v\u00e4rskelt \u00fclikoolist saabunud kolleegi juhendada? V\u00f5ib-olla seda m\u00f5nedes koolides juba tehakse. Et n\u00e4idata noorele kolleegile kogemusp\u00f5hiselt, mis ja kuidas, ning keerulisemates olukordades ka n\u00f5ustada.<\/p>\n<p>Kui see ei toimi h\u00e4sti miskip\u00e4rast \u00fche kooli piires, siis v\u00f5ib-olla oleks abiks, kui mentor tuleks teisest koolist, mis v\u00e4listaks lisaks konkreetse kooli t\u00f5ttu tekkivad ebak\u00f5lad, v\u00f5i suisa teisest linnast, mis Eesti vahemaade ja e-harjumuste taustal ei peaks ka \u00fclearu keeruline olema. Kuis oleks, kui p\u00e4riselt pensionile minna plaaniv \u00f5petaja mentordaks kahel viimasel t\u00f6\u00f6aastal kahte noort \u00f5petajat? Ja kui \u00f5nnestuks sellele projektile ka v\u00e4ikene rahaline toetus leida, oleksid mentordavad \u00f5petajad lisaks moraalsele huvitatusele amet v\u00e4\u00e4rikalt p\u00e4randada ka vaeva eest tasustatud.<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cKuidas kasutada ulatusliku elukogemusega inimesi, kel puudub pedagoogi kutse? Ja kas seda kutset neilt m\u00f5ne aasta p\u00e4rast siiski n\u00f5uda ja kuidas selle saavutamist toetada?<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Igal juhul n\u00e4itavad uuringud et sisseelamisprogrammi, kootsimise (ehk sama asutuse sisese juhendamisena) ja\/v\u00f5i mentordamisega (s\u00f5ltumatu v\u00e4line n\u00f5ustamine) \u00f5petajad saavad ametis paremini hakkama.<\/p>\n<p>Teine teema, millele tuleb ilmselt t\u00f5siselt m\u00f5elda, on karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6rajad. Kuidas kasutada ulatusliku elukogemusega inimesi, kel puudub pedagoogi kutse? Ja kas seda kutset neilt m\u00f5ne aasta p\u00e4rast siiski n\u00f5uda ja kuidas selle saavutamist toetada? Sest muidugi, kui meil on piisavalt kutsega inimesi, siis saab ka teisiti. Aga kui ei ole, siis oleks nendest inimestest olulist abi v\u00e4hemalt m\u00f5neks ajaks ning kutsega kolleegide keskkonnas saaksid nad enamikel juhtudel suurep\u00e4raselt hakkama. V\u00f5ib-olla saaks siit abi ka \u00fchele Eesti kooli erip\u00e4rale, nimelt \u00f5nnestuks leida rohkem mees\u00f5petajaid.<\/p>\n<p>Kolmas teema, millele tasub samuti m\u00f5elda, on noorte \u00f5petajate palk. Kuigi on loogiline, et palk staa\u017eiga t\u00f5useb, peab ka noore \u00f5petaja palk olema piisavalt motiveeriv, et selle p\u00e4rast ametivahetust ei kaalutaks. Ehk saaks neid kolme komponenti ka kuidagi koos rakendada?<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4me huviga ootama haridusministeeriumi p\u00f5hjalikumat anal\u00fc\u00fcsi neist aruannetest Eesti kontekstis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiljuti t\u00e4histatud \u00f5petajate p\u00e4ev andis p\u00f5hjuse meenutada kooliaega, m\u00f5elda Eesti haridusele ja selle p\u00e4rast ka s\u00fcdant valutada. OECD&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":27991,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,14958,28,29,19,25,14959,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-27990","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-juri-seilenthal","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-talis2025","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115441257949869014","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27990","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27990"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/27990\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/27991"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27990"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=27990"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=27990"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}