{"id":280736,"date":"2026-09-21T10:09:12","date_gmt":"2026-09-21T10:09:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/280736\/"},"modified":"2026-09-21T10:09:12","modified_gmt":"2026-09-21T10:09:12","slug":"jaan-tootsen-me-saame-igal-hetkel-muutuda-meil-on-alati-voimalus-olla-paremad-inimesed-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/280736\/","title":{"rendered":"Jaan Tootsen: me saame igal hetkel muutuda, meil on alati v\u00f5imalus olla paremad inimesed | Film"},"content":{"rendered":"<p>\u00dchel ilusal suvep\u00e4eval R\u00f5uges v\u00f5tsid vennad Tootsenid, Jaan ja T\u00f5nis, oma k\u00fclapiltnikust vanaisa jahimaadel istet, et v\u00e4iksem vend (T\u00f5nis) saaks suuremalt (Jaanilt) uurida, kuis igasugu suurte ja v\u00e4ikeste asjadega lood on.<\/p>\n<p>Ilmselt on v\u00e4ga kohane alustada &#8220;terest&#8221;. Sina ja tervitamine. Kohe meenub \u00fcks lugu, kuidas jalutasin sinuga \u00f5htul \u00fches linnakeses ja t\u00e4nava \u00e4\u00e4res seisis kamp noori, pudelid k\u00e4es, ja\u2026 Selline natuke agressiivne vaib. Selle asemel et minna teisele poole t\u00e4navat, kuhu mina oleksin l\u00e4inud, j\u00e4tkasid sina muretult teed. Kambani j\u00f5udes \u00fctlesid k\u00f5lava h\u00e4\u00e4lega tere. Noormehed kah kohe virgusid ja v\u00e4ga viisakalt, nagu ajateenijad, tervitasid \u00fchest suust vastu. Kas su k\u00f5ikev\u00f5itev &#8220;tere&#8221; on mingites olukordades ka enesekaitse v\u00f5i\u00a0 ongi see lihtsalt sihuke m\u00f5nus ellusuhtumine?<\/p>\n<p>Selle &#8220;tere&#8221; tulekuga seoses on mul t\u00f5esti \u00fcks m\u00e4lupilt: olen nelja-viieaastane ja k\u00f5nnime isaga raadiomaja koridoris \u2014 pikk koridor kahe maja vahel, mis n\u00fc\u00fcd on \u00e4ra lammutatud. Ma olen h\u00e4sti l\u00fchikene, umbes ukselingi k\u00f5rgune, ja isa nagu kaitseb, et kui uks lahti l\u00fc\u00fca, siis ma ei saaks lingiga piki pead. Koridoris ikka tulevad inimesed vastu, eks ju, ja siis seal k\u00f5ndides isa \u00fctleb: &#8220;Kuule, Jaan, \u00fctle ikka inimestele tere ka.&#8221; Et muidu oled nagu m\u00fchakas. Sellest hetkest j\u00e4i mulle meelde, et &#8220;tere&#8221; on oluline \u00f6elda. Mahatma Gandhi on ilusasti m\u00e4rkinud, et inimesed on r\u00e4nnanud Maalt Kuule, aga nii palju nad ei viitsi, et astuks \u00fcle t\u00e4nava ja \u00fctleks s\u00f5brale tere.<\/p>\n<p>Ja nagu elus ikka, olulised inimesed \u2014 minu jaoks n\u00e4iteks Jaak Johanson \u2014 m\u00f5jutavad. Jaak \u00fctles alati k\u00f5lava h\u00e4\u00e4lega: &#8220;Tervist-tervist!&#8221; Mulle hakkas see nii k\u00fclge, et ma \u00fctlen siiamaani Jaagu intonatsiooniga &#8220;tervist-tervist&#8221;.<\/p>\n<p>Ja mina sain selle kaheraudse tervituse nakkuse j\u00e4lle sinult. Kusjuures mulle meenub sinu jutu peale hoopis Toivo Tootseni humoresk &#8220;Mis see &#8220;Tere!&#8221; ka maksab?&#8221;.<\/p>\n<p>Kui kohtad t\u00e4naval s\u00f5pra, mis sellele j\u00e4rgneb\u2026 Jah, pikk nimekiri: pits konjakit, l\u00f5una Kunglas, \u00e4ral\u00f5hutud esikupeegel ja mis seal k\u00f5ik oli \u2014 see oli siis see s\u00f5brale \u00f6eldud &#8220;tere&#8221; hind.<\/p>\n<p>Ja samas ei meeldi sulle \u00fcldse, kui aevastamise peale \u00f6elda &#8220;tervist&#8221; \u2014 h\u00e4sti hoitud saladus, millest mitte ainult mina, vaid ka su enda abikaasa sai teada alles m\u00f5ne n\u00e4dala eest!<\/p>\n<p>Jah, ma olen selle all aastaid kannatanud \u2014 noh, jutum\u00e4rkides. Minu jaoks liigitub see umbes samasse kategooriasse nagu see, et kui lapsena komistasid ja maha kukkusid, siis m\u00f5ni onu pidi kindlasti \u00fctlema: &#8220;Mis sa sealt leidsid \u2014 anna pool mulle!&#8221; See oli kuidagi nii alandav. [Aevastab ja soovib iseendale irooniliselt: &#8220;Tervist!&#8221;.] \u00dcksp\u00e4ev ma s\u00f5itsin Bolti autojuhiga, kelle kael ja pea t\u00f5mblesid, ja hiljem m\u00e4rkasin, et tal oli autos Bolti logoga silt, et &#8220;mul v\u00f5ivad esineda terviseh\u00e4ired, aga need ei sega minu autojuhtimist&#8221;. T\u00e4pselt seesama teema: ma v\u00f5in vahepeal aevastada, aga \u00e4rge sellele v\u00e4ga palju t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rake, see pole seda v\u00e4\u00e4rt \u2014 ega ma siis meelega ei aevasta.<\/p>\n<p>Aga mulle n\u00e4iteks v\u00e4ga meeldib j\u00f5udu soovida, kui keegi teeb t\u00f6\u00f6d. Kuigi praegusel ajal, kui seda enam eriti ei soovita, v\u00f5ib ju seegi m\u00f5juda osatamisena: mingisugune hipster, fotoaparaat k\u00f5hu peal, l\u00e4heb m\u00f6\u00f6da, kui keegi heina teeb v\u00f5i palava ilmaga asfalti t\u00f5stab, ja h\u00fc\u00fcab: &#8220;J\u00f5udu!&#8221; Et noh, tule siis appi v\u00f5i tee midagi, mis sa seal s\u00e4utsud &#8220;j\u00f5udu, j\u00f5udu&#8221;.<\/p>\n<p>Eelmisel aastal t\u00e4itus su s\u00fcnnist pool sajandit \u2014 kas selle aja jooksul on v\u00e4lja joonistunud mingisugused eriliselt olulised \u00f5ppetunnid v\u00f5i kreedod, millest kindlalt kinni pead?<\/p>\n<p>V\u00f5ib-olla suhtumine neisse asjadesse, millega\u00a0ma olen k\u00f5ige rohkem h\u00e4das olnud ja siiamaani olen, on l\u00e4inud kuidagi rahulikumaks. Kas v\u00f5i mingi t\u00f6\u00f6protsess \u2014 n\u00e4iteks filmiv\u00f5ttel, mille puhul m\u00f5nikord tagantj\u00e4rele m\u00f5tlen, et kuidas ma nii loll olen, miks ma kohe selle peale ei tulnud, oleks v\u00f5inud paremini valmis olla jne. Ajapikku olen muutunud enda vastu andestavamaks. Viisteist v\u00f5i kaksk\u00fcmmend aastat tagasi, kui midagi l\u00e4ks viltu, kui magasin midagi maha v\u00f5i midagi sellist, siis p\u00f5desin seda mitu p\u00e4eva j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da, aga mingil hetkel taipasin, et sel ajal kui p\u00f5ed vana viga, v\u00f5id maha magada juba uue asja. Pead olema natuke nagu tiiger: noh, juhtus midagi, komistasid korra, aga oled juba valmis j\u00e4rgmiseks h\u00fcppeks, kogu oma keha ja vaimuga. See on see \u00f5ppetund, mille vastu ma aeg-ajalt ikka eksin, aga mida ma endale ikka ja j\u00e4lle meelde tuletan.<\/p>\n<p>V\u00f5i siis h\u00e4sti tore m\u00f5te teatrilavalt, mis p\u00e4rineb Lembit Petersonilt: kui sa n\u00e4itlejana tunned, et m\u00e4ngid halvasti v\u00f5i ei ole oma m\u00e4ngus t\u00f5es, siis ei ole m\u00f5tet seda p\u00f5deda, vaid j\u00e4rgmine samm on edasi minna ja ikkagi t\u00f5es olla. Ja ei m\u00e4leta, kas seda \u00fctles Arvo P\u00e4rt v\u00f5i j\u00e4lle Lembit Peterson \u2014 t\u00f5en\u00e4oliselt oleksid m\u00f5lemad sellega n\u00f5us \u2014, et kui me kukume k\u00f5huli mutta, siis meil on alati v\u00f5imalik p\u00fcsti t\u00f5usta ja edasi minna. Meeleparanduse v\u00f5imalus on alati olemas \u2014 see ei t\u00e4henda tingimata mingisugust suurt pattu, vaid k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes: tuleb uus p\u00e4ev, uus v\u00f5imalus, minevikku ei tohi kinni j\u00e4\u00e4da. Me saame igal hetkel muutuda, meil on alati v\u00f5imalus olla paremad inimesed.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3814468\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3814468h7796t24.jpg\"\/>Vennaga m\u00fcramas. Uue aastatuhande algus. Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n<p>Mina igatsen meie aega kah rohkem huumorit ja elutervet eneseirooniat. Muuseas, absurditaju olen ma v\u00e4ga palju just sinu pealt \u00f5ppinud. Ja ka su filmidest vaatab tihti vastu mahlakas eluabsurd. Aga kes ses asjas sind ennast \u00f5petanud on?<\/p>\n<p>Aa, see on ikka juba lapsep\u00f5lvest \u2014 siinsamas R\u00f5uges, vanaema k\u00f6\u00f6gilaua taga noorte teismelistena naersime koos sugulaste lastega nii, et v\u00e4\u00e4nlesime k\u00f5huli laua all ja ninast tuli k\u00fcpsiseid ja piima. Ja v\u00f5id arvata, et see ei olnud n\u00fc\u00fcd mingi huumori k\u00f5rgklass, vaid puhas absurditaju t\u00e4rkamine. Need p\u00e4ris esimesed idud hakkasid juuri ajama keskkoolis. Mul oli h\u00e4sti tore pinginaaber Tauno P\u00e4\u00e4slane, kes oli sel ajal ansambli Dallas bassim\u00e4ngija ja hiljem t\u00f6\u00f6tas Eesti Televisioonis valgustajana. Tauno oli aastakene vanem \u2014 sellises vanuses annab kohe tunda, kui keegi on aasta-kaks vanem \u2014 ja elas nagu mingisugust teist elu: tegutses muusika- ja kunstiringkondades ja t\u00f5i mulle kah mingeid kassette, andis kogu seda v\u00e4rki nuusutada. Kuskil f\u00fc\u00fcsika- v\u00f5i matatunnis istudes me kogu aeg naersime. Kui seda praegu \u00fcmber jutustada, siis loona pole seal justkui midagi; see m\u00f5jub ainult siis, kui sul tollel hetkel on ajukeemia vastava kraadi peal.<\/p>\n<p>No n\u00e4iteks \u00fcks mu lemmiklugu on see, kui emakeeletunnis tuli kirjutada essee ja \u00f5petaja andis neid siis koos hinnetega \u00f5pilastele tagasi. Tauno saab oma jutu ka tagasi ja vaatab, et aga miks tal siis ainult kolm on\u2026 \u00d5petaja \u00fctleb: &#8220;Taunokene, selle t\u00f6\u00f6 eest ma ei saa sulle kuidagi paremat hinnet panna.&#8221; Mille peale Tauno vastas: &#8220;Ja miks ei saa!? Sest mina olen Eesti parim Henn Rebane!!!&#8221; [Hakkab naerma ja varsti k\u00f5\u00f5ksume m\u00f5lemad kontrollimatult.] V\u00f5i siis f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja r\u00e4\u00e4gib, et vees toimub tsirkulatsioon: k\u00fclm vesi on all, soe vesi \u00fcleval \u2014 kuidas need hoovused ookeanis liiguvad, eks ole. Ja siis Tauno pobiseb mulle k\u00f5rva: &#8220;Valetab! Tegelikult kalad liigutavad seda vett.&#8221;<\/p>\n<p>Lapsena mulle meeldis ka, kui keegi ajas sirge n\u00e4oga pada, nii et silm ka ei pilkunud. N\u00e4iteks minu t\u00e4di Aile, kes t\u00f6\u00f6tas Kirovi kolhoosi laboris, eluaeg olnud maat\u00fcdruk, h\u00e4sti s\u00fcmpaatne ja soe inimene. \u00dchtlasi inimene, kellel ei ole kodus klaverit \u2014 \u00fctlen ette \u00e4ra, kuna see on j\u00e4rgneva looga seotud. L\u00e4heb \u00fcksp\u00e4ev laborisse ja naised n\u00e4evad, et t\u00e4di Ailel k\u00e4ekell ei t\u00f6\u00f6ta. K\u00fcsivad siis, et mis juhtus, ja t\u00e4di Aile vastab: &#8220;Kass ajas kella klaveri pealt maha.&#8221; See on nii detailne n\u00e4gemus v\u00f5i ilmutus: et on klaver \u2014 kusjuures kassi tal ka ei olnud \u2014 ja kass ajas kella klaveri pealt maha!<\/p>\n<p>Ja k\u00f5iges taolises on sul v\u00f5ib-olla ka Urmas Vadiga hea klapp olnud?<\/p>\n<p>Ma arvan ka. Kuigi ma pean tunnistama, et Urmase k\u00f5ige esimesed t\u00f6\u00f6d, mida ta v\u00e4rske tudengina s\u00e4rasilmil oma Narva maantee \u00fc\u00fcrikas ette luges, olid j\u00e4lle nii absurdsed, et mul oli nendega raske kontakti saada. Mingi lugu oli, kuidas leib tuli ukse taha v\u00f5i midagi sellist\u2026 Ma olin ikka pehmema absurdi s\u00f5ber, vaatasin Draamateatris korduvalt Kivir\u00e4hki &#8220;Jalutusk\u00e4iku vikerkaarel&#8221;. N\u00fc\u00fcd on Vadi muidugi aastatega kasvanud suureks kirjanikuks; ma imetlen tema fantaasiat ja kuidas ta seda k\u00f5ike oma tekstides nii meisterlikult argireaalsusesse istutab. Kogu see vadilik elus\u00fcrr on v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja timmitud. Isegi t\u00e4di Aile, kellel polnud ei kassi ega klaverit ja kes peamiselt vaatas telekat, luges l\u00e4bi Vadi &#8220;Kuu teise poole&#8221; ja talle see v\u00e4ga meeldis. Kui ma seda kuulsin, siis taipasin: Vadi on n\u00fc\u00fcd elav klassik, teda f\u00e4nnavad nii T\u00e4htvere professorid kui ka t\u00e4di Aile ja tema s\u00f5brannad. Vadi on selle eluabsurdi l\u00e4bi n\u00e4inud ja me k\u00f5ik loeme teda, vaatleme neid pildikesi nagu hetki omaenda elust.<\/p>\n<p>Absurditaju on kuidagi vabastav. Kalju Orro, minu suur \u00f5petaja, re\u017eii\u00f5ppej\u00f5ud, on juhtinud t\u00e4helepanu absurdihetkedele T\u0161ehhovi n\u00e4idendites. Aetakse mingit juttu, eks ju, aga siis \u00fctleb keegi j\u00e4rsku: &#8220;Aafrikas on praegu palav.&#8221; See on natuke seesama, et &#8220;mina olen Eesti parim Henn Rebane&#8221;. Kust see tuleb? Ma olen nautinud neid inimesi, kes miksivad maailma oma DJ-puldis kokku.<\/p>\n<p>Kas sa k\u00f5ige suuremasse DJ-sse oled kogu aeg uskunud?<\/p>\n<p>Ei, \u00fctleme nelja-viieteistaastaselt olin ma pigem ikka v\u00f5itlev ateist. Ma m\u00e4letan, et siinsamas R\u00f5uges, kui meid 89. aastal ristiti \u2014 vanaema v\u00e4ga tahtis, et me oleksime k\u00f5ik ristitud \u2014, oli mul selle asja vastu mingi sisemine protest. Siis sai p\u00e4evade kaupa kaarte m\u00e4ngitud, nii ka tol p\u00e4eval, ja ma m\u00e4letan, kuidas vanaema \u00fctles: &#8220;No kas saate n\u00fc\u00fcd nii, et v\u00e4hemalt ristimise p\u00e4eval ei m\u00e4ngiks kaarte?&#8221; Ja isa ma \u00e4rgitasin kogu aeg n-\u00f6 ateistlike teemadega, et miks \u00fcks v\u00f5i teine asi nii on ja kuidas see Jumal ikkagi olemas saab olla. Aga minu selge taipamine, et on olemas mingi &#8220;s\u00fcsteemioperaator&#8221;, tuli Reaalkoolis, kui \u00f5ppisime bioloogiat ja anatoomiat. \u00dches\u00f5naga, ma sain aru, et inimene on nii t\u00e4iuslikult ehitatud, et p\u00e4ris juhuslikult ei saa selline struktuur tekkida. Ja mul on hea meel, et mul on see taipamine tulnud pigem l\u00e4bi reaalteaduste ja \u00fcldse mitte l\u00e4bi teoloogia \u2014 p\u00fchap\u00e4evakooli kristlane ei ole ma kunagi olnud.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3814471\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3814471h9865t24.jpg\"\/>Jaan Tootsen Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk<\/p>\n<p>Samas, kogu selle t\u00e4iuslikkuse juures on ikkagi s\u00fcnnidefektid, eks ole, ja kasvajad\u2026 Kogu aeg l\u00e4heb midagi ka viltu.<\/p>\n<p>Kogu aeg ikkagi ei l\u00e4he viltu, meie kehas on ju metsik kontrolls\u00fcsteem, mis iga p\u00e4ev toimib. Iga p\u00e4ev tekivad m\u00f5ned v\u00e4hirakud, kogu aeg k\u00e4ib tohutu v\u00f5itlus, ja see, kuidas l\u00f5putud valgud iseennast kopeerivad\u2026 Sellise andmemahu juures on mis tahes mutatsioonide tekkimine t\u00e4iesti v\u00f5imalik, aga on miljardeid hetki, kus k\u00f5ik kulgeb t\u00e4iuslikult.<\/p>\n<p>Ma ei taha muidugi \u00f6elda, et maailmas oleks k\u00f5ik t\u00e4iuslik. \u00dcksp\u00e4ev oli tore hetk t\u00fctre Elsiga: ta sidus oma saapapaelu kinni ja \u00fctles, et paelte sidumine ei ole just tema tugevaim k\u00fclg. Mispeale mina \u00fctlesin, et k\u00f5ik ei olegi t\u00e4iuslikud, ainult Jumal on t\u00e4iuslik. Mille peale Els \u00fctles, et v\u00f5ib-olla on ka Jumal ebat\u00e4iuslik, lihtsalt mingites teistes asjades. Mulle tohutult meeldis m\u00f5te ebat\u00e4iuslikust Jumalast.<\/p>\n<p>M\u00f5ttem\u00e4nguna on mul Jumalale v\u00f5ib-olla teistsuguseid etteheiteid. H\u00e4sti palju on r\u00e4\u00e4gitud, et maailmas on nii palju kurjust just seet\u00f5ttu, et inimestele on antud vaba tahe. Muidu nad oleksid nagu robotid, eks ju. Nii et seda m\u00f5tet ma olen k\u00fcll m\u00f5elnud, Jumala vastutusest: kui mina Jumalana tahaksin luua vaba tahtega maailma, aga see toob kaasa ka k\u00f5iksugu tapmisi ja v\u00e4gistamisi \u2014 k\u00f5ige hullematel viisidel, mida inimese fantaasia suudab ette kujutada \u2014, siis kas ma ikkagi looksin sellise maailma? Kui t\u00e4nu vabale tahtele juhtub nii palju kurja. \u00dcks v\u00f5imalus on, et hea kaalub \u00fcles ka k\u00f5ige r\u00f5vedamad roimad, mis maailmas kunagi toimunud on. V\u00f5i siis et teatud jumalikult positsioonilt vaadates ei tundugi see k\u00f5ik \u00fcldse nii hirmus. Mis k\u00f5lab kah veidi imelikult, sest mingi t\u00f5etunne on meile ju antud ja tegelikult me tajume v\u00e4ga h\u00e4sti, mis on hea ja mis on halb. Mulle tundub k\u00fcll, et kui sa oled loonud sellise maailma, siis kaasneb sellega ka vastutus selle maailma eest.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3814474\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3814474h18fdt24.jpg\"\/>Perega P\u00e4rnu filmifestivali punasel vaibal Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n<p>Aga kuidas sellega ikkagi lood on? Kas Elvis on kodus v\u00f5i Elvis has left the building? Kas Jumal on pudru pliidirauale keema j\u00e4tnud ja minema jalutanud v\u00f5i valvab siiski, et p\u00e4ris p\u00f5hja ei keeks? V\u00f5i on ta lausa k\u00f5ik meie juuksekarvad \u00fcle lugenud? Kui ma maailma vaatan, siis mulle tundub, et siin on nii palju protsesse, mis lihtsalt mingist omast inertsist edasi veerevad\u2026<\/p>\n<p>Noh, m\u00f5eldes uuema f\u00fc\u00fcsika ja kosmoloogia peale, kus on igasugu kvantolekud ja mitmem\u00f5\u00f5tmelised aegruumid\u2026 Selleni on ammugi j\u00f5utud, et lineaarne aeg, mida meie tunneme, on omamoodi illusioon. Selles m\u00f5ttes ei saa me t\u00f5en\u00e4oliselt \u00f6elda, et Jumal l\u00f5i maailma ja n\u00fc\u00fcd teeb midagi muud, vaid maailma luuakse kogu aeg, pidevalt: midagi kaob ja midagi tuleb juurde ja igasugu tulevikud ja minevikud ja muud asjad on \u00fcksteisest l\u00e4bi p\u00f5imunud ja korraga olemas.<\/p>\n<p>\u00dcks asi, millele olen m\u00f5elnud, on see, et oleme ikkagi niisugused n\u00f5ukogude aja serva lapsed ja tundub loomulik, et Jumalat ei usuta \u2014 see lihtsalt ei kuulu meie m\u00f5tteruumi. Aga kuidas on v\u00f5imalik uskuda, et see l\u00f5pmatu universum, mis meil on, on mingil hetkel kokku pakitud \u00fcliv\u00e4iksesse ruumim\u00f5\u00f5tmesse? K\u00f5ik, k\u00f5ik, k\u00f5ik\u2026 Keskkooli f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja on tahvli ees ja r\u00e4\u00e4gib Suurest Paugust v\u00f5i isegi sellele eelnevast, k\u00f5ik noogutavad ja kaovad s\u00f6\u00f6givahetundi \u2014 aga Jumalat ei usu. Jumala olemasolu oleks nagu midagi nii imelikku. Mul oleks palju keerulisem uskuda, et Jumalat ei ole olemas.<\/p>\n<p>See jonnakus tuleb ilmselt sellest, et &#8220;Jumal&#8221; on nii laetud s\u00f5na, seotud konkreetsete traditsioonide ja kujutlustega.<\/p>\n<p>Jah, kui tavainimese jaoks on Jumal siiamaani halli habemega tegelane, kes kuskil pilvepiiril jalgu k\u00f5lgutab, siis see ongi v\u00f5ib-olla vale s\u00f5na. Mul endal ei ole keeruline Jumala ja looduse vahele v\u00f5rdusm\u00e4rki panna. Lihtsalt mulle tundub, et teadvuse olemasolu maailmas on nii selgelt tajutav! Kas v\u00f5i Maa ajalugu: mingisugusest planeedist, kus ei ole alguses \u00fcldse hapnikku, mitte midagi ei ole, on paar miljardit aastat hiljem saanud liigirikas &#8220;Emake Maa&#8221;\u2026 V\u00f5i ma ei tea k\u00fcll, kuidas selle liigirikkusega praegu lood on.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3814480\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3814480h2b24t24.jpg\"\/>Sirel, Jaan ja lehmad. T\u00fctrega V\u00f5rumaal. Autor\/allikas: Kalju Orro<\/p>\n<p>No laias plaanis niikuinii halvasti, sest 99 protsenti liike on v\u00e4lja surnud; see on nagu asjasse sisse kirjutatud \u2014 elu on tohutu laine teravik, selle vahutav hari.<\/p>\n<p>Ma vaatasin mingisugust neljaosalist sarja Maa ajaloost, kus oli n\u00e4ha, et Maa on olnud tohutult liigirikas. Vahepeal on plats t\u00e4iesti puhtaks tehtud \u2014 kas v\u00f5i seesama dinosauruste kadumise aeg \u2014, aga p\u00e4rast on ta j\u00e4lle \u00f5ide puhkenud. See teeb ka tuleviku osas lootusrikkaks: et Emake Maa saab endaga siiski hakkama, lihtsalt tulevad hoopis teised liigid ja inimesi ei pruugi enam selles seltskonnas olla.<\/p>\n<p>Kusjuures mingil kujul minevik ka s\u00e4ilib: dinosaurused kakerdavad kanadena edasi ja\u2026<\/p>\n<p>Jah, v\u00f5i krokodillid kuskil m\u00f6llavad. T\u00f5en\u00e4oliselt \u2014 olgu inimtekkelisel v\u00f5i mingil muul p\u00f5hjusel \u2014 kaob j\u00e4lle justkui k\u00f5ik, aga siis keerab ennast uuesti \u00fcles. Nii see pulseerimine k\u00e4ib. Seegi tekitab tunde, et mingi metsikult tugev programm on sisse pandud. Nii tugev, mis lihtsalt ise mingi juhuslikkusena ei tekiks. Ja t\u00e4pselt seesama asi: kogu aeg on midagi olnud, kogu aeg! Ka enne Suurt Pauku oli midagi, enne aega ja ruumi. See jooksutab kohe juhtme kokku\u2026 Jumal, nimeta teda siis, kuidas tahad, on alati olemas olnud. Olemine on alati olemas olnud. V\u00f5i nagu sinu s\u00f5ber Alan Watts \u00fctleb: kuna meid ei ole loodud, vaid oleme kogu aeg olemas olnud, siis ei ole meil p\u00f5hjust karta ka surma.<\/p>\n<p>Kui kirjeldada Jumalat absoluutse t\u00e4iuslikkusena, siis v\u00f5ib-olla just selles ta ebat\u00e4iuslikkus seisnebki? Et seda minetada, s\u00fcnnitab ta enda k\u00f5rvale materiaalse ja kaootilise poole \u2014 et liikumatuse k\u00f5rval oleks ka liikumine, ajatu k\u00f5rval ajalik jne \u2014, omamoodi m\u00e4nguv\u00e4ljaku, milles eksperimenteerida ja elada. Noh, nagu Enn Kasak on \u00f6elnud, et\u2026<\/p>\n<p>T\u00e4pselt! Mulle tuli kah see meelde: et selleks, et k\u00f5iketeadev olend saaks teada, mis tunne on olla loll, peab ta panema killukese iseendast lollina Maa peale elama. Ja sealt edasi m\u00f5eldes: see, et elu eesm\u00e4rk v\u00f5iks olla Jumala-sarnaseks saamine, ei ole mingisugune jumalateotus. V\u00f5i ka idee sellest, et me k\u00f5ik olemegi jumalad \u2014 v\u00f5i Jumala pungad, mis on siinpoolsuses puhkenud, olgu nad siis t\u00e4iuslikud v\u00f5i ebat\u00e4iuslikud. \u00d6elda, et sinus asubki Jumal \u2014 seegi pole jumalateotus.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3814483\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3814483hc1b0t24.jpg\"\/>Kalju Orro oma s\u00fcgava sisemise tarkusega on \u00f5petaja kogu eluks, kaasam\u00f5tleja mis tahes t\u00f6\u00f6 juures ja ka selles erilises kunstis, kuidas olla oma elu re\u017eiss\u00f6\u00f6r. Autor\/allikas: T\u00f5nis Tootsen<\/p>\n<p>Teotusena k\u00f5labki see vist ikka ainult jumalapildi p\u00e4rast. Kui lihtsalt \u00f6elda, et &#8220;mina olen reaalsus&#8221;, ei k\u00f5la see millegi teotamisena, kuigi \u00f6eldud on t\u00e4pselt sedasama: paratamatult on iga inimene reaalsuse v\u00f5\u00f5randamatu osa, otse t\u00f5sielu tulest v\u00f5rsunud.<\/p>\n<p>\u00dches\u00f5naga: Jumal on meie k\u00f5igi sees olemas. Kuidas me ta sealt v\u00e4lja puhastame, see ongi v\u00f5ib-olla elu \u00fclesanne.<\/p>\n<p>Kui halli habemega Jumala k\u00f5rvale kujutada ka Jeesust, siis kas sulle uue testamendi puhul on oluline ajaloolisus? Et need on t\u00f5esti aset leidnud s\u00fcndmused? V\u00f5i v\u00f5ib see\u00a0 olla ka m\u00fc\u00fct?<\/p>\n<p>Mul, jah, seda probleemi ei ole. V\u00f5ib-olla on see ka t\u00e4nu Evald Saele, kes on oma eluloo suures osas v\u00e4lja m\u00f5elnud, aga samas olnud ikkagi \u00fcks suuremaid m\u00f5jutajaid minu elus. Mulle t\u00f5esti ei ole oluline, kas need on v\u00e4ljam\u00f5eldud lood. Minu meelest see annab just vunki juurde, kui &#8220;kass ajas klaveri pealt kella maha&#8221;. Mul on v\u00e4ga hea meel, et Riho Saard tegi Evaldi eluloost p\u00f5hjaliku uurimist\u00f6\u00f6, see on \u00fclimalt hea kaardistus, aga samas tekitab see minus sellise tunde, nagu hakkaks Jeesus Kristuse elu bussi- v\u00f5i praamipiletite v\u00f5i passitemplite j\u00e4rgi paika panema, et kas see oli ikka t\u00e4pselt nii v\u00f5i mitte. Kui kass p\u00fc\u00fcab hiiri, siis on k\u00f5ik korras \u2014 ei ole probleemi. Kui lugeda kas v\u00f5i igasugu p\u00fchakute elulugusid \u2014 isa Sofroni ja p\u00fcha Siluan ja kes seal k\u00f5ik on \u2014, siis saad aru, et see maailm ikkagi reaalselt toimib. Nende elus on isikuline Jumal \u00fclitugevalt olemas. Ja millest eriti palju ei r\u00e4\u00e4gita, on ju ka selle n-\u00f6 mitteloodud valguse kogemine. Guugelda, mis see &#8220;mitteloodud valgus&#8221; on.<\/p>\n<p>Seda peab vist mitteloodud Google&#8217;iga guugeldama. Aga k\u00fcllap tuleb s\u00f5na &#8220;valgustumus&#8221; sealtsamast. Plotinose kohta r\u00e4\u00e4giti kah, et ta kadus korduvalt kuhugi vaimuvalgusse \u00e4ra ja tuli sealt siis tagasi maa peale, nii-\u00f6elda.<\/p>\n<p>K\u00f5lab nagu v\u00e4ga sinnapoole. Ja kes seda kord kogenud on, siis neile j\u00e4\u00e4b see alatiseks kompassiks \u2014 kui sul on selle valguse kogemus\u2026<\/p>\n<p>Sellest on v\u00e4ga paljudes traditsioonides juttu.<\/p>\n<p>Vaat minul see kogemus puudub. Ja ma ei teagi, kas seda k\u00f5igil on vaja. Vaja on k\u00fcll, aga k\u00f5ik ei ole selleks valmis. Meenub \u00fcks Vello Salo toimetatud \u00f5hukene vihik, mida mina ei olegi suutnud kunagi l\u00e4bi lugeda \u2014 &#8220;K\u00f5nelusi m\u00fcstikast&#8221;, autoriteks Seppo ja Riitta Teinonen. Seal just r\u00f5hutatakse, et see n-\u00f6 valgustumine v\u00f5i Jumala juurde j\u00f5udmine on tegelikult kohutavalt valuline protsess. Et sind t\u00f5esti t\u00f5mmatakse nagu l\u00e4bi mitme taeva sinna \u00fclesse. Metafoorselt on sel rohkem pistmist s\u00fcnnitamise v\u00f5i s\u00fcndimise kui millegi muuga \u2014 vaevaline tulemine l\u00e4bi s\u00fcnniteede. \u00dches\u00f5naga, see pole midagi m\u00f5nusalt ekstaatilist. T\u00e4hendab, kuhu sa l\u00f5puks v\u00e4lja j\u00f5uad, see on teine asi, aga tee ise v\u00f5ib olla v\u00e4ga vaevaline. Aga jah, tulemus on muidugi suurep\u00e4rane, kui need katsumused l\u00e4bi teed.<\/p>\n<p>Oleneb v\u00f5ib-olla, palju pagasit sa sel teel kaasa vinnad \u2014 et kui palju t\u00fckke su k\u00fcljest peab \u00e4ra rebima? Kui sul on kraami juba maa peal v\u00e4heks j\u00e4\u00e4nud, siis l\u00e4heb see s\u00f5it ehk libedamalt?<\/p>\n<p>V\u00f5ib-olla. Igatahes enne selle raamatuga kohtumist k\u00f5las s\u00f5na &#8220;m\u00fcstika&#8221; minu jaoks kuidagi v\u00e4ga m\u00f5nusalt; m\u00f5nusalt nagu maisikepikene, aga tegelikult v\u00f5ib ta ka kivi ja tulena kraapida, olla v\u00e4ga raske.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3814486\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3814486hb1cet24.jpg\"\/>Koos Urmas Vadiga tema esimeses Tallinna \u00fc\u00fcrikas. Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n<p>Ja l\u00f5puks, inimesena on sinu semiosf\u00e4\u00e4r ju ka v\u00e4ga piiratud: on nii v\u00e4he n\u00f5elaaugukesi, mille kaudu me maailma n\u00e4eme, ja siis j\u00e4rsku pressib nende v\u00e4heste s\u00fcmbolite ja m\u00f5istete kaudu sisse kogu maailma t\u00f5de.<\/p>\n<p>Selle kohta on ka Uku Masing \u00f6elnud, et k\u00f5ik meeled on meile antud kaitsevahendiks k\u00f5ikekogemise ja k\u00f5iketeadmise eest, et me l\u00e4bi ei s\u00e4riseks.<\/p>\n<p>Ka matemaatika tundub olevat kuidagi jumalik\u2026<\/p>\n<p>T\u00e4iesti, absoluutselt! Mul ongi kahju, et ma vaatamata Reaalkoolis k\u00e4imisele matat paremini ei oska \u2014 ei oska m\u00f5elda l\u00e4bi sellise jumaliku distsipliini nagu matemaatika. Paljusid asju \u2014 kas v\u00f5i neidsamu mitmem\u00f5\u00f5tmelisi ruume \u2014 ongi ju v\u00f5imalik kirjeldada ainult l\u00e4bi matemaatiliste valemite. Ainult nende kaudu saaks mingisugustki aimu, mida see mitmem\u00f5\u00f5tmelisus siis t\u00e4hendab.<\/p>\n<p>V\u00f5i siis n\u00e4ed seda unes? V\u00f5i s\u00f6\u00f6d v\u00f5luseeni?<\/p>\n<p>Need on kah variandid, see on siis see puhas kaemus. Ma arvan, et ka surmahetkel tehakse sind nende erinevate ustega tuttavaks, et kuidas see maailm on ikkagi kokku pandud \u2014 siis saad sellest ehk selgema pildi.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3814444\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3814444h1f64t24.jpg\"\/>Vennad Tootsenid pojengip\u00f5\u00f5sa tagant piilumas. Oskari talus Kalju Orro juures V\u00f5rumaal Autor\/allikas: Kalju Orro<\/p>\n<p>Kas sinu enda elus on olnud kogemusi, mis on sulle kinnitanud, et teadvus ei ole lihtsalt luust ja lihast kotikese sees l\u00f5ksus, vaid midagi palju laiemat?<\/p>\n<p>On olnud jah, t\u00e4iesti selgelt. N\u00e4iteks 1991. aastal ma n\u00e4gin ilmutuslikku unen\u00e4gu \u2014 see k\u00f5lab juba nagu mingisugune elav m\u00fcstik jutustaks \u2014, aga t\u00f5esti, paar p\u00e4eva enne Moskva put\u0161i n\u00e4gin ma niiv\u00f5rd selget unen\u00e4gu, mis on mulle kolmek\u00fcmne viieks aastaks meelde j\u00e4\u00e4nud. Estonia teatri juures oli kaks viirgu s\u00f5dalasi \u2014 mitte kaasaegseid, vaid umbes nii, et \u00fcks viirg oli vibudega ja teine odadega. Ja siis nad lasid neid vastastikku lendu. Ja m\u00f5ni p\u00e4ev hiljem olin ma ise teletorni juures ja vastas oli viirg vene dessantnikuid. P\u00f5genesin sealt \u00e4ra ja m\u00f5tlesin: mida ma, kurat, siia ronisin, kohe saan siin nende vahel surma! Aga hiljem olen hakanud m\u00f5tlema, et v\u00e4ga selged kujundid: Estonia teater, need kaks s\u00f5divat leeri\u2026 Ei pea olema jungiaan, et aru saada, et see oli v\u00e4ga selgelt ilmutuslik unen\u00e4gu. Unen\u00e4od ju tulevad ja l\u00e4hevad, aga see on mulle siiamaani meelde j\u00e4\u00e4nud. Ma pidin teda n\u00e4hes olema kuusteist, aga ju see uni oli selles olevik-minevik-tulevik-v\u00f5res siis nii v\u00e4ljapaistev s\u00f5lmpunkt, et ma ta oma antenniga alla t\u00f5mbasin.<\/p>\n<p>Ja siis on olnud see surmakogemus siinsamas R\u00f5uges, kui j\u00e4\u00e4august tulles h\u00e4sti tugeva kuuma ja k\u00fclma vaheldumisega j\u00e4i s\u00fcda hetkeks seisma. Ja ma tajusin seda, et ei kaota teadvust, vaid vastupidi, teadvus just intensiivistub. Sealt tuli k\u00fcll see tarkus, et surmaga t\u00f5en\u00e4oliselt midagi \u00e4ra ei l\u00f5pe, vaid\u2026<\/p>\n<p>\u2026taandud oma kehast nagu k\u00e4piknukust?<\/p>\n<p>Jah, just, t\u00e4pselt. See klassikaline asi: kuuled v\u00e4ga h\u00e4sti, mis k\u00f5ik toimub, kuidas keegi askeldab, keegi valib kiirabi numbrit, aga saad aru, et sa ei kuulu enam sellesse maailma, sellesse reaalsusse. Varvastega, nagu m\u00e4nd juurtega, \u00fcritad veel sellest maast kinni hoida, aga saad aru, et oled kuhugi edasi minemas.<\/p>\n<p>Sinu suhtumine surma praegusel hetkel? Kardad? Ootad?<\/p>\n<p>Ei oota. Ma olen n\u00f5us k\u00f5ikide nende vaimsete praktikatega, mille j\u00e4rgi pead oma hingeseisundi juba siin elama selliseks, et \u00fcleminek \u00fchest reaalsusest teise ei oleks liiga ehmatav. See m\u00f5te mulle meeldib. Nagu seegi m\u00f5te, et nirvaana ei ole mingi geograafiline asupaik, vaid hingeseisund. V\u00f5ib ka juba elades olla sealpoolsuses. Paljude surijatega on samuti niimoodi, et istud nende voodiveerel ja saad aru, et sa oledki nagu mingi avatud portaali juures \u2014 t\u00e4iesti selgelt tajud, et inimene on juba kontaktis mingi t\u00e4iesti teise maailmaga. Mitte lihtsalt, et on segaseks l\u00e4inud, aga tunned niisugust helget portaali tunnet.<\/p>\n<p>Nii see elukestev surmaks valmistumine meil k\u00f5igil k\u00e4ib. Kui oleks rohkem julgust, siis prooviks DMT-d, kuulsat &#8220;hingemolekuli&#8221;, et mis siis ikkagi saab. Aga \u00fcks DMT kasutaja just r\u00e4\u00e4kis, et need reaalsused, mis talle korraga avanesid ja kuhu ta v\u00e4lja j\u00f5udis \u2014 et tegelased, kes talle seal vastu tulid, olid nagu vihased: mida sina praegu siin teed!? Et pole sinu asi siin ringi kolistada. Ja tohutute vabanduste saatel ta siis trippis kuidagi edasi. Seesama asi, et kas j\u00f5uad kuhugi l\u00e4bi vaimsete harjutuste ja n\u00e4ed vaeva, kasvad ajapikku sellesse, v\u00f5i, ma ei tea, joodad p\u00f5lve otsas kokku mingisuguse SAT-TV kaardi, et korraga k\u00f5iki kanaleid n\u00e4ha ja Jumalale l\u00e4hemal olla. Luba ei ole, aga hiilid sisse. Selle vastu r\u00e4\u00e4gib muidugi see, et need ained on ju olemas, eks, ja ega needki ole siin maailmas juhuslikult. Aga mina ayahuasca&#8217;t ei julgeks proovida mingisuguses\u2026<\/p>\n<p>\u2026vanalinna korteris?<\/p>\n<p>No sa v\u00f5id teda ka vanalinna korteris juua, kui sul on v\u00e4ga hea teejuht, aga on palju igasuguseid liba\u0161amaane. Ikka mingid asjad, mis on head ja olulised, l\u00e4hevad kuidagi kommertsiks k\u00e4tte. T\u00f5elisi \u0161amaane ei ole nii palju, kui on turun\u00f5udlust saada teada, milline see reaalsus ikka tegelikult on. Tuleb olla h\u00e4sti ettevaatlik.<\/p>\n<p>Kusjuures ma olen leidnud \u00fche \u00e4geda ps\u00fchhedeelse harjutuse, mille puhul mul on t\u00f5esti tunne, et ma ei tahagi sellest kuhugi edasi minna: k\u00e4in \u00f5htuti Kalamajas jalutamas, koostan k\u00e4igu pealt mingi super\u00e4geda playlist&#8217;i, panen endale k\u00f5rvaklapid p\u00e4he ja siis lihtsalt vaatan maailma nagu muusikavideot. Ja see on nii \u00e4ge, kui see muusika ja pilt peas kokku l\u00e4hevad, kuidas sa ise seda oma peas monteerid. V\u00f5ib ju olla, et kui kanepit juurde v\u00f5tta, siis tuleks veel v\u00e4rvi juurde, aga ma olen juba selle mustvalge pildigagi t\u00e4itsa rahul. \u00dches\u00f5naga, ma t\u00e4idan ta ise oma v\u00e4rvidega \u00e4ra, teen ise rohkem t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n<p>\u266a God is a DJ, life is a dance floor, love is the rhythm, you are the music\u2026 \u266b<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tAllikas:<br \/>\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dchel ilusal suvep\u00e4eval R\u00f5uges v\u00f5tsid vennad Tootsenid, Jaan ja T\u00f5nis, oma k\u00fclapiltnikust vanaisa jahimaadel istet, et v\u00e4iksem vend&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":280737,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,92275,140,6635,6637,107465],"class_list":["post-280736","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-jaan-tootsen","tag-meelelahutus","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki","tag-tonis-tootsen"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117308487750529853","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/280736","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=280736"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/280736\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/280737"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=280736"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=280736"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=280736"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}