{"id":28087,"date":"2025-10-26T18:44:15","date_gmt":"2025-10-26T18:44:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28087\/"},"modified":"2025-10-26T18:44:15","modified_gmt":"2025-10-26T18:44:15","slug":"hea-vemp-%e2%9f%a9-meteoroloog-vaitis-et-avastati-uus-keemiline-element-selle-moju-on-enneolematu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28087\/","title":{"rendered":"HEA VEMP! \u27e9 Meteoroloog v\u00e4itis, et avastati uus \u00abkeemiline\u00bb element \u2013 selle m\u00f5ju on enneolematu"},"content":{"rendered":"<p>Joe Rao kirjutab oma postituses, et Peamise ja \u00dclima Uurimisinstituudi (P\u00dcI) teadlased avastasid hiljuti raskeima elemendi, mida teaduses teada on. See jahmatav uus avastus on kandnud esialgu nime Administratium (Ad). Sellel uuel elemendil ei ole prootoneid ega elektrone ja seet\u00f5ttu on tema j\u00e4rjekorranumber perioodilisuse s\u00fcsteemis 0.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"figure__image\" onclick=\"triggerEvent('articleImageClick', { id: 17241404, focus: 'single-image', focusIndex: '17241404' })\" onkeydown=\"if (event.key === 'Enter') {&#10;        triggerEvent('articleImageClick', { id: 17241404, focus: 'single-image', focusIndex: '17241404' })&#10;        }\" role=\"button\" tabindex=\"0\" data-focus-from=\"single-image\" data-focus-index=\"17241404\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/17241404t1h8c2e.jpg\" onload=\"this.parentElement.classList.remove('figure__image-loading')\" alt=\"Joe Rao esitles oma FB postituses uut elementi, mille olemus annab vastuse \u00fchele p\u00f5hik\u00fcsimusele \u2013 mis on b\u00fcrokraatia kasvu taga.\"\/>Joe Rao esitles oma FB postituses uut elementi, mille olemus annab vastuse \u00fchele p\u00f5hik\u00fcsimusele \u2013 mis on b\u00fcrokraatia kasvu taga. Foto: Erakogu<\/p>\n<p>Sellel on siiski 1 neutron, 125 abineutronit, 75 abiaseneutronit ja 111 aseabineutronit (needki on uued elementaarosakesed, mille avastamise eest tuleb t\u00e4nada P\u00dcI teadlasi), mis annab sellele aatommassi 312. Neid 312 osakest hoiab koos juhmuse j\u00f5ud, mida \u00fcmbritseb tohutu hulk leptoni-laadseid osakesi, mida nimetatakse juhmoniteks. Kuna sellel uuel elemendil pole elektrone, on administratium t\u00e4iesti inertne.<\/p>\n<p>Siiski on selle uue elemendi m\u00f5ju v\u00f5imalik tuvastada, kuna see takistab igat kui reaktsiooni, millega see kokku puutub. Avastajate s\u00f5nul p\u00f5hjustab vaid minutiline kokkupuude administratiumiga reaktsiooniaja pikenemise v\u00e4hemalt nelja p\u00e4eva v\u00f5rra, kui see v\u00f5taks tavaliselt v\u00e4hem kui sekundi.<\/p>\n<p>Administratiumi normaalne poolestusaeg on umbes kolm aastat. See siiski ei lagune, vaid l\u00e4bib hoopis sisemise restruktureerumise, mille k\u00e4igus vahetavad kohti osa abineutronitest, aseneutronitest ja abiaseneutronitest.<\/p>\n<p>Tegelikult administratiumi mass aja jooksul suureneb, kuna iga \u00fcmberkorraldusega muutuvad m\u00f5ned juhmuse j\u00f5udu kandvad osakesed \u2013 juhmonid siis \u2013 paratamatult neutroniteks, moodustades aina uusi isotoope.<\/p>\n<p>Selline juhmonite evolutsioneerumise (edutamise) omadus paneb m\u00f5ned teadlased spekuleerima, et administratium moodustub alati, kui juhmonite kontsentratsioon j\u00f5uab teatud kontsentratsioonini. Seda h\u00fcpoteetilist kvantiteeti nimetatakse \u00abkriitiliseks juhmassiks\u00bb.<\/p>\n<p>Te tunnete selle kohe \u00e4ra, kui seda n\u00e4gema juhtute, l\u00f5petab Rao oma postituse.<\/p>\n<p>Joe Rao FB postituse aluseks on <a target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer nofollow\" href=\"https:\/\/meyerweb.com\/other\/humor\/administratium.html\">Eric Meyeri veebilehel ilmutatud lugu uuest elemendist \u2013Administraatiumist.<\/a> Sealt leiate teisigi lustlikke lugusid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Joe Rao kirjutab oma postituses, et Peamise ja \u00dclima Uurimisinstituudi (P\u00dcI) teadlased avastasid hiljuti raskeima elemendi, mida teaduses&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":28088,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[286,313,297,301,281,26,27,37,33,35,311,34,36,31,32,309,282,315,21,307,304,287,302,28,29,291,285,283,305,95,310,303,299,19,298,289,25,314,296,290,312,300,169,284,292,280,295,308,23,24,22,293,288,20,294,30,92,93,94,306],"class_list":{"0":"post-28087","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ajalugu","9":"tag-antiigiaeg","10":"tag-arheoloogia","11":"tag-asteroid","12":"tag-biograafia","13":"tag-breaking-news","14":"tag-breakingnews","15":"tag-ee","16":"tag-eesti","17":"tag-eesti-keel","18":"tag-elusloodus","19":"tag-estonia","20":"tag-estonian","21":"tag-featured-news","22":"tag-featurednews","23":"tag-geneetika","24":"tag-geograafia","25":"tag-geoloogia","26":"tag-headlines","27":"tag-kaitumine","28":"tag-keskkond","29":"tag-kosmos","30":"tag-kosmoselaev","31":"tag-latest-news","32":"tag-latestnews","33":"tag-leiutaja","34":"tag-loodus","35":"tag-loodusteadus","36":"tag-loomad","37":"tag-maailm","38":"tag-malu","39":"tag-nasa","40":"tag-new-scientist","41":"tag-news","42":"tag-okoloogia","43":"tag-planeet","44":"tag-populaarseimad-lood","45":"tag-pronksiaeg","46":"tag-psuhholoogia","47":"tag-rakett","48":"tag-rauaaeg","49":"tag-satelliit","50":"tag-statistika","51":"tag-tapisteadus","52":"tag-teadlane","53":"tag-teadus","54":"tag-teadustoo","55":"tag-tervis","56":"tag-top-stories","57":"tag-topstories","58":"tag-uldised-uudised","59":"tag-ulikool","60":"tag-universum","61":"tag-uudised","62":"tag-uuring","63":"tag-viimased-uudised","64":"tag-world","65":"tag-world-news","66":"tag-worldnews","67":"tag-zooloogia"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28087"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28087\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28087"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}