{"id":280952,"date":"2026-09-21T14:27:17","date_gmt":"2026-09-21T14:27:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/280952\/"},"modified":"2026-09-21T14:27:17","modified_gmt":"2026-09-21T14:27:17","slug":"harvardi-ulikool-paneb-tehisaru-iseseisvalt-roboteid-ehitama-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/280952\/","title":{"rendered":"Harvardi \u00dclikool paneb tehisaru iseseisvalt roboteid ehitama | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"<p>Tehisaru ja robootika arenduste vallas valitsev seis ei meenuta veel Irving J. Goodi ennustatud intellektiplahvatust, kuid sellegipoolest tasub t\u00e4helepanelikult vaadata, kui kiiresti pliiats liigub, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.<\/p>\n<p>Briti matemaatik Alan Turing m\u00f5tiskles 90 aastat tagasi, mida arvutamine tegelikult t\u00e4hendab. Ta kujutas ette paberilindi, pliiatsi ja kustukummi ja luubikesega seadet. Selle l\u00f5putul lindi jagavad vahejooned pinna ruutudeks ja neist iga\u00fchte mahub t\u00e4pselt \u00fcks s\u00fcmbol, n\u00e4iteks null v\u00f5i \u00fcks. Sisu v\u00f5ib kustutada ja asendada v\u00f5i j\u00e4tta t\u00fchjaks. Masin vaatab ruudu sisu ja asendab vastavalt reeglile n\u00e4iteks nulli \u00fchega, liigub j\u00e4rgmise ruudu kohale ja vaatab oma j\u00e4rgmist reeglit.<\/p>\n<p>Turing n\u00e4itas, kuidas saab lihtsa paberist m\u00e4luga, sellel olevaid m\u00e4rke lugedes ja muutes ning j\u00e4rgides mehaanilisi k\u00e4ske, teha k\u00f5iki arvutusi. Ta kirjeldas arvutamise mehaanilist protsessi, aimamata, et see langeb kokku kaugemas tulevikus loodava digitaalse arvuti t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5ttega, kus tarkvara juhib m\u00e4luridades seda, kuidas \u00fchtede ja nullidega manipuleeritakse.<\/p>\n<p>Reeglid v\u00f5ib kirjutada aga andmetega samale lindile. Tekib s\u00fcsteem, mis suudab lugeda, kustutada ja kirjutada \u00fcmber oma j\u00e4rgmiste sammude juhiseid ning sealhulgas luua endast uue koopia jne. Sama n\u00e4eme meie geenide puhul. Vanemate geenidest saadud juhiste p\u00f5hjal s\u00fcnnib uus olevus, mis paljundab samu geene, mille juhiste p\u00f5hjal s\u00fcnnib j\u00e4rgmine olevus jne. USA matemaatik <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Von_Neumann_universal_constructor\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">John von Neumann laiendaski<\/a> Turingi kontseptsiooni f\u00fc\u00fcsilisele ja isepaljuneva automaadi mudelile aastaid enne seda, kui Watson ja Crick avastasid DNA struktuuri.<\/p>\n<p>Kuna m\u00e4lulint ehk DNA paikneb raku keemilis-f\u00fc\u00fcsikalisest koopiamasinast eraldi, muudavad juhuslikud kopeerimisvead ehk mutatsioonid DNA koodi, ilma et see koopiamasina t\u00f6\u00f6d kohe segaks. V\u00f5imalik muutus avaldub alles rakumasina j\u00e4rglaste p\u00f5lvkondades ja kogu enesepaljunduse edukus allub seej\u00e4rel looduslikule valikule.<\/p>\n<p>Arvutid seda trikki veel teha ei suuda. Puudub t\u00f6\u00f6stusprotsess, mis ehitaks \u00fchtede ja nullide jada p\u00f5hjal uue f\u00fc\u00fcsilise arvuti. Tarkvara v\u00f5iks aga k\u00fcll end ise toota ja parandada ning sellel ei pea olema isegi eneseteadvust. Turingi masinal pole teadvust, kavatsust ega keerukat ehitust. See vaatab lihtsalt lindil olevat m\u00e4rki, j\u00e4rgib k\u00e4sku ja siirdub j\u00e4rgmisele ruudule.<\/p>\n<p>Sellest piskust liikumisest t\u00e4rkab kogu digitaalne universum. S\u00fcsteem \u00f5pib end muutma, muutusi hindama, valima ja s\u00e4ilitama, astudes \u00fchel hetkel \u00fcle evolutsioonilise l\u00e4ve. Selleks on vaja sekkuda maailma toimimisse, et hinnata, milline uus versioon sobib paremini, ja siis j\u00e4tkata.<\/p>\n<p>Seegi idee on ammune ja seotud Alan Turinguga. Tema kolleeg teise maailmas\u00f5ja p\u00e4evist, Briti matemaatik ja kr\u00fcptoloog Irving J. Good, avaldas 1965. aastal artikli &#8220;Spekulatsioonid esimese ultraintelligentse masina kohta&#8221;, milles s\u00f5nastas kontseptsiooni nn intellektiplahvatusest.<\/p>\n<p>Ta ennustas, et saabub aeg, kui intelligentne masin suudab ise kavandada veelgi paremaid masinaid, misj\u00e4rel j\u00e4tab s\u00fcndiv intellektiplahvatus inimese intellekti m\u00f5tte kaugele maha. Good ennustas, et see saab olema inimkonna viimane leiutis. Tingimata mitte viimase hinget\u00f5mbe m\u00f5ttes, vaid meist poleks enam konkurentsiv\u00f5imelisi leiutajaid.<\/p>\n<p>Millal see aeg saabub? P\u00f5nevust lisab Alan Turingu t\u00f5estus, et mitte keegi, sealhulgas \u00fckski arvutusprotsessi k\u00f5rvalt vaatav inimene, ei suuda ennustada, kas lindikesest, pliiatsist ja kustutuskummist arvutusmasin kunagi oma \u00fclesande l\u00f5petab. See ei t\u00e4henda, et \u00fchegi taolise protsessi k\u00e4itumist pole v\u00f5imalik ennustada. End parandama lastud tehisintellekti protsess v\u00f5ib osutuda aga p\u00f5him\u00f5tteliselt ettearvamatuks, kuni see ise ei seisku.<\/p>\n<p>Me ei saa vastust teisiti teada, kui seda proovides. USA <a href=\"https:\/\/seas.harvard.edu\/news\/can-your-ai-engineer-robot\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Harvardi \u00fclikoolis arendatakse<\/a> esialgu testi, millega kontrollitakse, kui h\u00e4sti suudavad tehisintellekti agendid t\u00e4ita reaalse f\u00fc\u00fcsilise roboti valmistamisega seotud v\u00e4ljakutseid. Kokku 48 \u00fclesandega testist peaks selguma, millistes inseneri\u00fclesannetes on TI edukas ja mis vajavad veel arendamist, et see suudaks valmistada toimiva roboti ehk asuda looma TI jaoks vajalikku taristut.<\/p>\n<p>Tulemus sarnaneks rakkudes avalduvale loogikale. Praegu ollakse arvutit ehitavast arvutist veel kaugel, aga alanud on olulise sammu ettevalmistus, mille l\u00f5puks oodatakse testimisele digitaalset inseneri, mis oskab muuta oma kavatsuse f\u00fc\u00fcsiliselt toimivaks masinaks.<\/p>\n<p>Samal ajal on v\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/apnews.com\/article\/anthropic-claude-ai-model-self-improvement-4d3a7430f57cbc7c39e1c5f2b7d7e132\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Anthropic avalikult teatanud<\/a>, et TI aitab ettev\u00f5ttel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada mudeli j\u00e4rgmist, senisest intelligentsemat versiooni. TI sooritab iseseisvalt umbes 26 protsenti arendustegevuste \u00fclesannetest, muus osas kulgeb arendus koost\u00f6\u00f6s inimestega. Ent trend on ilmne: kui aasta eest tunti IT-sektoris vajaduse p\u00e4rast TI t\u00f6\u00f6d \u00fcle kontrollida ja parandada pigem pahameelt, siis n\u00fc\u00fcd tunnistatakse \u00fcha sagedamini, et TI saadud tulemus on muljetavaldav.<\/p>\n<p>Kuis enamus tarkvarainsenere toodavad keskmise kvaliteediga tarkvara, aga TI \u00f5pib kiirenevas tempos, v\u00e4heneb vajadus kaasata inimest ja l\u00e4heneb hetk, kui lindikese ja pliiatsi loogikaga masin asub teostama fundamentaalset visiooni. Asjade praegune seis ei meenuta veel Irving J. Goodi ennustatud intellektiplahvatust, milles iga uus TI mudel muutub eelmisest paremaks j\u00e4rgmise parandajaks. Sellegipoolest tasub t\u00e4helepanelikult vaadata, kui kiiresti pliiats liigub.<\/p>\n<p>Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 <a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">saates &#8220;Portaal&#8221;<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tehisaru ja robootika arenduste vallas valitsev seis ei meenuta veel Irving J. Goodi ennustatud intellektiplahvatust, kuid sellegipoolest tasub&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":280953,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,11000,814,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-280952","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-robotid","tag-tehisaru","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117309501768158574","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/280952","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=280952"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/280952\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/280953"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=280952"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=280952"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=280952"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}