Kohalikel valimistel kerkisid esile mitmed kandidaadid, kes tegid oma kampaaniat peamiselt sotsiaalmeedias ning said valimistel tulemusi, mis edestasid pikaaegseid nimekaid poliitikuid. Meediaekspertide hinnangul toimus senisest enam kampaaniat sotsiaalmeedias ja eriti l\u00fchivideote formaadis ning Tiktoki platvormil.<\/p>\n
Sotsiaalmeedia ei ole midagi uut, kuid nendel valimistel kerkisid esile mitmed noored poliitikud, kes tegid edukalt kampaaniat sotsiaalmeedias. Tartus said koalitsiooni moodustamisel kaalukeeleks just sotsiaalmeediast toodud h\u00e4\u00e4led.\u00a0<\/p>\n
Aastaid meelelahutuslikke otse\u00fclekandeid teinud Kris K\u00e4rner ja Isamaa ridadesse kuuluv Sandra Laur tegid silmad ette mitmele pikalt poliitikas figureerinud nimele. Sandra Laur ise \u00fctleb, et k\u00e4is t\u00e4naval kampaaniat tegemas vaid korra.<\/p>\n
“Ma tundsin, et ma j\u00f5uan massideni sotsiaalmeedias. Rahvakohtumisel v\u00f5ib j\u00f5uda ju heal juhul paarisaja inimeseni, olgem realistlikud, paarik\u00fcmne inimeseni, aga sotsiaalmeedias v\u00f5ib j\u00f5uda mitmesaja tuhande inimeseni. Kui see oleks telesaade, siis see oleks n\u00e4dala \u00fcks vaadatumaid telesaateid. Ehk see juba n\u00e4itab, kuidas sotsiaalmeedia konkureerib tavameediaga,” lausus Laur.<\/p>\n
Lauri enim vaadatud videod p\u00fc\u00fcdsid sotsiaalmeedias 200 000 vaatamist, mis kandus \u00fcle Tartu linnas pea tuhandeks h\u00e4\u00e4leks. Oma kampaania kuludeks loeb Laur kulunud aega, rahalist kulu oli tal minimaalselt.<\/p>\n
“Rohkem kui kunagi varem oli valimistel n\u00e4ha seda, et sotsiaalmeediat \u00fcritati v\u00e4ga enda jaoks t\u00f6\u00f6le panna. Kellel tuli paremini v\u00e4lja, kellel mitte nii h\u00e4sti, aga sotsidel, Isamaal ja Keskerakonnal \u00f5nnestus teistest paremini oma j\u00e4lgijaid v\u00f5i \u00fcldse inimesi k\u00f5netada. Kui vaadata, kui palju sisu vaadati, kui palju kaasa r\u00e4\u00e4giti, kui aktiivselt \u00fcldse tegutseti. Ka varasematel valimistel on sotsiaalmeedia reklaamid olemas olnud, aga just Tiktoki platvormi sellisel tasemel kasutamist ei olnud mina varem n\u00e4inud,” \u00fctles sisulooja Maria Rannav\u00e4li.<\/p>\n
Poliitikud l\u00e4ksid sotsiaalmeediasse p\u00fc\u00fcdma pigem nooremat valijat, kes esiteks veedab rohkem aega \u00fchismeedias ja teiseks otsib ka kandidaadiga vahetumat kontakti. Rannav\u00e4lja hinnangul \u00f5nnestusid k\u00f5ige paremini kampaaniad, mis otsisid konkurentidega vastandumist, kuna intriig meeldib \u00fchismeedia algoritmidele, ning valijale t\u00f5i vastandumine h\u00e4sti esile \u00fche v\u00f5i teise kandidaadi erinevused.<\/p>\n
Siiski nentis Rannav\u00e4li, et sotsiaalmeedias on piir debati ja polariseerumise vahel \u00f5hk\u00f5rn. Aga loeb ka see, kes rohkem pildis on, vahet pole, mil viisil.<\/p>\n
“See valikuvariant, mille kohta minu ajus on k\u00f5ige rohkem informatsiooni ja k\u00f5ige k\u00e4ttesaadavamat informatsiooni, on t\u00f5en\u00e4oliselt see, mille poole ma kaldun. Sest see on minu ajus k\u00f5ige paremini k\u00e4ttesaadav. T\u00f5en\u00e4oliselt on see ka p\u00f5hjus, miks J\u00fcri Ratas on olnud noorte seas nii populaarne, sest ta oli \u00fcks esimesi, kes, loomulikult koos oma abidega, Tiktokis ennast n\u00e4htavaks tegi. See t\u00e4hendab, et kui noor l\u00e4heb valima ja ta ei tea \u00fchtegi nime, siis ta valib v\u00e4hemalt selle venna, kes tegi h\u00e4sti bottle-flippi ja kelle nime ta teab,” lausus Tartu \u00dclikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel.<\/p>\n
Palju tehti k\u00fcll sotsiaalmeedias kampaaniat, kuid v\u00e4hem oli neid kandidaate, kes oskasid end auditooriumile elulisest k\u00fcljest n\u00e4idata. Ilusad ja naeratavad n\u00e4od, mis on klassikalises valimiskampaanias t\u00f6\u00f6tanud, sotsiaalmeedias ei t\u00f6\u00f6ta. See on ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks noortel kandidaatidel on sotsiaalmeedias eelis, nad lihtsalt m\u00f5juvad seal elulisemalt, kuna viibivad selles keskkonnas pidevalt.<\/p>\n
“Liigne professionaalsus on kindlasti eemalet\u00f5ukav, see on niikuinii poliitikutel probleem. Minu m\u00e4tta otsast vaadatuna tihti nende jutt m\u00f5jub l\u00e4bi harjutatud stsenaariumiga. Ja sotsiaalmeedias on kindlasti oluline, et see tunduks justkui nagu ise tegin selle video ja vahetu suhtlus ja isegi k\u00f5nepruugi poolest mitte perfektsed laused. Sa v\u00f5ib-olla r\u00e4\u00e4gidki k\u00f5nekeelsemalt nagu inimene ja see m\u00f5jub oluliselt paremini,” \u00fctles Rannav\u00e4li.<\/p>\n
\u00dcks k\u00fcsimus on see, et kuidas m\u00f5jutab sotsiaalmeedia kandidaatide k\u00e4itumist ja kampaaniate tegemist. Hoopis teine k\u00fcsimus on aga see, et kui igap\u00e4evaselt sotsiaalmeedias otse\u00fclekandeid v\u00f5i vloge tegevad inimesed j\u00f5uavad volikogusse v\u00f5i kohaliku omavalitsust juhtima, siis milliseks kujuneb poliitiline debatt ja kultuur.<\/p>\n
“See on mandaadi k\u00fcsimine valimistel kas mineviku tegude heakskiitmise v\u00f5i tuleviku lubaduste alusel. Aga kui p\u00f5hipublik saab olema nii-\u00f6elda jooksev sotsiaalmeediapublik, kelle kaudu k\u00e4ib teatud ulatuses jooksev hoiakute kraadimine, siis see tingimata v\u00e4ga hea ei ole. Sest l\u00f5puks igasuguses omavalitsuses meil on vaja ikkagi l\u00f5puks saada mingi kriitiline mass volikogust sinna taha, sest nad esindavad h\u00e4\u00e4letanud inimesi, mitte mingit sotsiaalmeedia publikut, kes v\u00f5ib teatud sorti \u00fcksikutes k\u00fcsimustes \u00fchel v\u00f5i teisel positsioonil olla,” r\u00e4\u00e4kis Tartu \u00dclikooli politoloogia doktor Mihkel Solvak.<\/p>\n
Solvaku hinnangul toob poliitika meediastumine kaasa ebastabiilsust ja ka v\u00f5imalikku seisukohtade \u00fcha kiiremat muutumist, millega valijal tuleb lihtsalt kohaneda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kohalikel valimistel kerkisid esile mitmed kandidaadid, kes tegid oma kampaaniat peamiselt sotsiaalmeedias ning said valimistel tulemusi, mis edestasid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4287,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,335,28,29,19,25,397,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-28111","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kohalikud-valimised-2025","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-sotsiaalmeedia","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115442174088387767","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28111","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28111"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28111\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4287"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28111"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28111"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28111"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}