Kohalikel valimistel osutusid populaarseimaks valimisliidud. Eksperdid r\u00f5hutavad, et inimeste valikul ei saanud m\u00e4\u00e4ravaks kampaaniates pealesurutud polariseerivad teemad, nagu tuuleparkide rajamine v\u00f5i kindla erakonna vastu h\u00e4\u00e4letamine. Ei valitud ka erakonda, vaid hoopis inimest, ja eelk\u00f5ige seda, keda eestlane tunneb.<\/p>\n
“Inimesed tahavad valida kedagi, keda nad teavad. Meie uuringud n\u00e4itavad h\u00e4sti, et k\u00f5ige suurem usaldus on naabrimehe vastu. Meil on need inimesed, kellega me oleme koos k\u00e4inud kas koolis, kellega koos me oleme kohalikus koolin\u00f5ukogus, kus me arutame, kes on aktiivsed lapsevanemad, kes on piirkonda edasi aidanud ettev\u00f5tjad. Inimesed tahavad ja usaldavad inimesi enda l\u00e4hedalt ja seda on ka n\u00e4ha, et mitmel pool on sisse saanud kas rahvamajade juhatajad v\u00f5i ettev\u00f5tjad, kes on muuhulgas saanud hea lapsevanema tiitli. Ja sellised inimesed, keda juba kogukond teab ja usaldab,” r\u00e4\u00e4kis antropoloogia keskuse asutaja ja Tartu \u00dclikooli etnoloogia teadur Keiu Telve.<\/p>\n
Teisalt joonistub valimistulemusest v\u00e4lja, et h\u00e4\u00e4li anti ka pahameele p\u00e4rast. Peamiseks protestih\u00e4\u00e4lte koondajaks sai erakond Isamaa. Nende edu tingis politoloogide hinnangul pikalt kestnud halb majanduslik seis, Reformierakonna muutlik poliitika, eriti maksude teemal, aga ka suvine palagan Tallinnas, mil kerkis kahtlus, et Keskerakond tuuakse tagasi linnav\u00f5imu juurde.<\/p>\n
Lisaks mobiliseerus neil valimistel venekeelne elanikkond, kes tuli v\u00e4lja ka h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse kaotanud Venemaa kodanike eest.<\/p>\n
“Ukraina s\u00f5da k\u00e4ivitas teatud protsessid, mis t\u00f5i kaasa suured muutused, eelk\u00f5ige venekeelsel valijal \u2013 keel, kool, tank, valimised, kirik \u2013 mille tulemusel juba enne oli teada, kuhu l\u00e4hevad h\u00e4\u00e4led. Mitte niiv\u00f5rd ei h\u00e4\u00e4letatud ju kommunaalprobleemide lahendusi, kuiv\u00f5rd h\u00e4\u00e4letati eelk\u00f5ige grupikuuluvust v\u00f5i siis teatud meelsust,” \u00fctles kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.<\/p>\n
“Parteipoliitiliselt see aitas Keskerakonnal tulla madalseisust v\u00e4lja taas v\u00e4ga tugevaks j\u00f5uks. Aga \u00fchiskonnas laiemalt on see kaasa toonud ikkagi venekeelse elanikkonna t\u00e4iendava v\u00f5\u00f5randumise ja tunde, et nad ei kuulu nii selgelt Eesti \u00fchiskonda,” m\u00e4rkis politoloog T\u00f5nis Leht.<\/p>\n
V\u00e4hene usaldus poliitikategijate vastu avaldub ka antropoloog Keiu Telve uuringutes, mil ta suhtles nelja aasta jooksul kogukondadega \u00fcle Eesti. Selgus, et inimeste suhtumine kohalikku omavalitsusse ja poliitikutesse on aastatega muutunud negatiivsemaks ka maapiirkondades. See sai alguse omavalitsuste liitumisest.<\/p>\n
“Sealt alates inimesed tunnevad, et nad on oma vallavalitsusest kaugel. Nad on oma juhtidest, oma valitud saadikutest eemal ja see tekitab v\u00e4ga palju rahulolematust. Nad ei tea, kuidas otsused s\u00fcnnivad, miks sellised otsused s\u00fcnnivad, kuidas nende kodukoha elu \u00fcldse k\u00fcmne aasta p\u00e4rast n\u00e4hakse. Ja on v\u00e4lja tulnud h\u00e4sti suur regionaalse mahaj\u00e4\u00e4mise hirm ja kartus. Et mis meist saab, kes meie eest seisab, kui on n\u00e4ha, et meie piirkond \u00e4\u00e4remaastub,” r\u00e4\u00e4kis Telve.<\/p>\n
Eesti elanikud vajasid seega valimiste eel rohkem keskendumist kohalikele teemadele, nagu teede korrashoid ja kultuurikeskuse s\u00e4ilimine. Sellele vastupidiselt pandi kampaaniates r\u00f5hku hoopis senise poliitika \u00e4raj\u00e4tmisele, tagasip\u00f6\u00f6ramisele ja \u00fcmbertegemisele.<\/p>\n
“Tundub, et Eesti poliitikasse hakkab j\u00e4rjest rohkem j\u00f5udma sellist l\u00e4henemist, kus mingid erakonnad, kes on pigem opositsioonis, p\u00fcrgivad alles v\u00f5imule, soovivad esitada seisukohti, mida nad tahavad mitte teha, mida nad tahavad \u00fcmber teha, \u00e4ra j\u00e4tta ja tagasi p\u00f6\u00f6rata. Seda me n\u00e4eme populistlikumate kandidaatide seas, aga ka terveid erakondi esitab seisukohti, mismoodi tuleb mingeid poliitikaid mitte edasi arendada v\u00f5i paremini teha, vaid just t\u00fchistada, \u00e4ra j\u00e4tta ja l\u00f5petada. Ma arvan, et see ei ole kuigi hea tee, kus me liigume, me tegelikult ei kuule enam, mida erakonnad tegelikult ise tahaksid teha, vaid iga valimists\u00fckkel hakkab olema selline, et mida eelmise ts\u00fckli valitsejate poliitikatest tuleks hakata ringi tegema v\u00f5i tagasi p\u00f6\u00f6rama. Selliselt ei liigu ju v\u00e4ga edasi kuhugi,” r\u00e4\u00e4kis Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant.<\/p>\n
Valituks osutunud saadikutel ei tule Jaaganti hinnangul v\u00f5imule p\u00e4\u00e4semine kergelt. Kuigi v\u00f5itjateks v\u00f5ib pidada nii Isamaad kui ka Keskerakonda, kes tegid oodatust parema tulemuse, n\u00e4evad teised erakonnad kurja vaeva, et nende v\u00f5it ei realiseeruks. Seda n\u00e4eb ka suuremates linnades, nagu Tallinn, Tartu ja P\u00e4rnu.<\/p>\n
“Mulle kuidagi tundub, et sel korral on p\u00e4ris mitmetes suuremates linnades varasemast rohkem tahtmist valimiste v\u00f5itjale \u00e4ra teha ehk valimiste v\u00f5itja vastu koalitsiooni moodustada. Mitmel puhul on seda m\u00e4rgata Isamaaga. Ei tea, kas Ismaaa toimetamine valimiskampaania k\u00e4igus on teistes tekitanud nii palju trotsi, et nad pigem tahaksid Isamaaa vastu m\u00f5ne keerulise koalitsiooni kokku panna, kui nendega koos valitsema minna. Varem, mulle tundub, on olnud rohkem v\u00f5itlust selle peale, kes saab v\u00f5itjaga koos minna, mitte et paneme seljad kokku ja teeme v\u00f5itjal selja pr\u00fcgiseks,” lausus Jaagant.<\/p>\n
Nii m\u00f5nigi erakond peab n\u00fc\u00fcd poliitikavaatlejate hinnangul t\u00f5siselt m\u00f5tlema, kuidas edasi minna. K\u00f5ige lihtsam on seda teha Reformierakonnal, kelle p\u00f5hi v\u00f5iks olla saavutatud ja kelle h\u00e4\u00e4ltesaak oli selge juba suve keskel.<\/p>\n
“Nad said ehk isegi veidike rohkem, kui oleks v\u00f5inud oletada, sest maine oli \u00e4\u00e4rmiselt tugevalt kannatada saanud. Aga j\u00e4llegi, praegune olukord ei t\u00e4henda veel seda, et oleks mingid l\u00f5plikud j\u00e4reldused riigikogu valimisteks, mis toimuvad pooleteise aasta p\u00e4rast,” \u00fctles Rebane.<\/p>\n
EKRE-l saab august v\u00e4lja ronimine hoopis raskem olema.<\/p>\n
“EKRE probleem on v\u00f5ib-olla selles, et nende nimekirjad on natuke h\u00f5redamaks j\u00e4\u00e4nud. Eks ole kindlasti m\u00f5nus valitseda erakonda \u00fche perekonna kaudu ja olla \u00fche erakonna kaubam\u00e4rk \u00fche perekonnana, aga l\u00f5puks sa vajad laiemat usaldusringi, kellele on ka antud mingi tegutsemisvabadus,” lausus Jaagant.<\/p>\n
Nii EKRE kui ka Isamaa puhul paistab negatiivselt v\u00e4lja ka nende naiskandidaatide tulemus. Raul Rebase hinnangul ei ole naiste n\u00f5rk esindatus aastal 2025 enam p\u00e4dev. V\u00f5rdluseks: P\u00f5hjamaades on reeglina ligi pooled poliitikas osalejatest naised.<\/p>\n
“Tundub, et me oleme praegu valinud nii-\u00f6elda tagasik\u00e4igu, ja ma j\u00e4\u00e4n oma seisukoha juurde, et see riik, kes j\u00e4tab kasutamata 50 protsenti oma vaimsest potentsiaalist ehk naiste h\u00e4\u00e4led, on kas loll v\u00f5i tal peab olema naftat,” \u00fctles Rebane.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kohalikel valimistel osutusid populaarseimaks valimisliidud. Eksperdid r\u00f5hutavad, et inimeste valikul ei saanud m\u00e4\u00e4ravaks kampaaniates pealesurutud polariseerivad teemad, nagu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":28117,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,14988,335,28,29,19,25,7608,23,24,22,14989,20,30],"class_list":{"0":"post-28116","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-keiu-telve","19":"tag-kohalikud-valimised-2025","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-raul-rebane","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-urmas-jaagant","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115442213443083979","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28116","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28116"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28116\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28117"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28116"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28116"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28116"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}