{"id":28214,"date":"2025-10-27T05:00:07","date_gmt":"2025-10-27T05:00:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28214\/"},"modified":"2025-10-27T05:00:07","modified_gmt":"2025-10-27T05:00:07","slug":"doktoritoo-kaasava-hariduse-rakendamine-takerdub-opetajate-hoiakutesse-haridus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28214\/","title":{"rendered":"Doktorit\u00f6\u00f6: kaasava hariduse rakendamine takerdub \u00f5petajate hoiakutesse | Haridus"},"content":{"rendered":"

Tartu \u00dclikoolis doktorit\u00f6\u00f6d kaitsnud<\/a> Pille Nelis leiab, et kaasav haridus on hariduss\u00fcsteemi loomulik osa. Tema uurimist\u00f6\u00f6 keskendus sellele, kuidas kaasavat haridust rakendada t\u00f5husalt alushariduses.<\/p>\n

Kaasav haridus t\u00e4hendab olemuslikult hariduse v\u00f5imaldamist k\u00f5igile lastele s\u00f5ltumata nende vajadustest, v\u00f5imetest v\u00f5i taustast. “See ei puuduta ainult erivajadustega, vaid ka n\u00e4iteks teise kodukeelega lapsi v\u00f5i neid, kelle areng on mingil p\u00f5hjusel teistsugune,” selgitas Nelis.<\/p>\n

Oluline on, et laps saaks haridust kodu l\u00e4hedal ja koos eakaaslastega, mitte eraldi r\u00fchmas v\u00f5i lasteaias. “Me ei loo eraldi r\u00fchmi, vaid k\u00f5ik \u00f5pivad \u00fcheskoos. Kaasava hariduse tuum on koos\u00f5ppimine ja erinevuste v\u00e4\u00e4rtustamine,” r\u00f5hutas doktorit\u00f6\u00f6 autor.<\/p>\n

Pille Nelis ise on t\u00f6\u00f6tanud alushariduses 17 aastat, seda nii \u00f5petaja kui juhina. “See on valdkond, mida ma tunnen l\u00e4bi ja l\u00f5hki,” p\u00f5hjendas ta doktorit\u00f6\u00f6 teema valikut. Lasteaed on koht, kus tema s\u00f5nul pannakse alus lapse suhtumisele teistesse ja kujuneb arusaam, et k\u00f5ik lapsed on v\u00f5rdsed. Seda olenemata nende v\u00f5imetest v\u00f5i p\u00e4ritolust.<\/p>\n

Nelis lisas, et kaasava hariduse juurutamine peab algama juba varakult. “Kui lapsed harjuvad lasteaias, et nende r\u00fchmas on erinevaid lapsi, siis nad v\u00f5tavad selle loomuliku osana ka kooli kaasa,” s\u00f5nas Nelis.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul ei saa kaasavat haridust vaadata eraldiseisvana, vaid see on Eesti hariduss\u00fcsteemi osa. “Lapsed nii lasteaias kui ka koolis on oma arengult nii erinevad ja erinevate vajadustega. Nad on praegu teistsugused, kui nad olid 20 aastat tagasi, sest tehnoloogia areng ja\u00a0 globaliseeruv maailm m\u00f5jutab nende arengut. Hariduses oleme ka rohkem fookusesse t\u00f5stnud selle, et m\u00e4rgata last kui isiksust. Me ei \u00f5peta \u00fchte massi v\u00f5i nii-\u00f6elda keskmist,” selgitas ta.<\/p>\n

Nelis r\u00f5hutas, et seadusandluses ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6 korralduses haridusasutuses tuleb olla t\u00e4helepanelik, et kaasava hariduse sildi all ei hakataks taas rakendama eraldatud \u00f5pet. “Peab olema kindel, et me ei loo eraldi r\u00fchmi, vaid t\u00f5esti toetame k\u00f5igi laste koos\u00f5ppimist. See eeldab, et kaasava hariduse p\u00f5him\u00f5tted j\u00f5uavad ka seadustesse, \u00f5petajakoolitusse ja haridusasutuste igap\u00e4evasesse kultuuri,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Suurim takistus on m\u00f5tteviis<\/p>\n

Kaasava hariduse rakendamisel on Eestis endiselt k\u00f5ige suurem takistus Pille Nelise s\u00f5nul hoiakud ja m\u00f5tteviisid. “See ei ole ainult s\u00fcsteem v\u00f5i reeglistik, vaid eelk\u00f5ige l\u00e4henemisviis. See, kuidas \u00f5petaja n\u00e4eb last ja tema arengut,” selgitas ta.<\/p>\n

Paljud \u00f5petajad seostavad kaasavat haridust endiselt ainult erivajadustega laste kaasamisega. “Tegelikult t\u00e4hendab see, kuidas \u00f5petaja tuleb toime kogu r\u00fchma mitmekesisusega. T\u00e4nap\u00e4eva lapsed on v\u00e4ga erinevad: nende kodune taust, keeleoskus, t\u00e4helepanuv\u00f5ime ja huvid on erinevad. \u00d5petaja peab oskama k\u00f5igile neile l\u00e4heneda,” kirjeldas Nelis.<\/p>\n

Oma doktorit\u00f6\u00f6s t\u00f6\u00f6tas Nelis v\u00e4lja mudeli kaasava hariduse rakendamiseks alushariduses, mis aitab \u00f5petajatel, juhtidel ja poliitikakujundajatel paremini m\u00f5ista, kes mille eest vastutab.<\/p>\n

“Paljud varasemad mudelid olid liiga keerulised ja koosnesid k\u00fcmnetest tunnustest, mille vahel oli raske orienteeruda. Minu eesm\u00e4rk oli luua s\u00fcsteemne ja praktiline mudel, kus on selgelt m\u00e4\u00e4ratletud v\u00f5tmetasandid: riik ja kohalik omavalitsus, haridusasutus, \u00f5petaja ja perekond. Igal tasandil on oma vastutus ja roll,” r\u00e4\u00e4kis doktorit\u00f6\u00f6 autor.<\/p>\n

N\u00e4iteks vastutab haridusasutus selle eest, et organisatsioonikultuur ja struktuur toetaksid kaasavat \u00f5pet; \u00f5petaja vastutab \u00f5petamise ja suhtluse eest r\u00fchmas; riik ja omavalitsus aga selle eest, et oleks tagatud vajalikud ressursid ja tugispetsialistid.<\/p>\n

Mudelit on juba katsetatud<\/p>\n

Pille Nelis katsetas loodud mudelit mitmes lasteaias ja l\u00f5i selle p\u00f5hjal ka t\u00e4ienduskoolituse, kus osalesid \u00f5petajad, tugispetsialistid ja lasteaedade juhid.<\/p>\n

“Tulemused n\u00e4itasid, et mudel toimib. \u00d5petajad tundsid, et see aitab neil oma rolli paremini m\u00f5ista ja annab kindlust, kuidas erinevate lastega t\u00f6\u00f6tada. Ka juhtide teadlikkus kaasava hariduse p\u00f5him\u00f5tetest kasvas,” r\u00e4\u00e4kis ta tulemustest.<\/p>\n

Uuringu k\u00e4igus selgus, et lasteaedade meeskonnad vajavad k\u00f5ige enam tuge \u00fchise professionaalse arengu kaudu. “Kui koolitustel osalevad koos juhid, \u00f5petajad ja tugispetsialistid ning nad arutavad \u00fchiselt, kuidas kaasavat haridust oma asutuses rakendada, on tulemused palju paremad,” \u00fctles Nelis.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul vajavad \u00f5petajad eelk\u00f5ige toetavat juhtimist ja aega, et koos m\u00f5testada oma t\u00f6\u00f6d ja leida parimaid lahendusi. “See ei ole \u00fche inimese t\u00f6\u00f6, vaid kogu meeskonna koost\u00f6\u00f6,” lausus ta.<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6d tehes \u00fcllatas Nelist eelk\u00f5ige see, kui raske on \u00f5petajatel. Sageli n\u00e4evad \u00f5petajad, et nende murekohad on seotud erivajadustega lastega. “M\u00f5nes m\u00f5ttes ma saan sellest aru. Meil on \u00fchiskonnas palju r\u00e4\u00e4gitud sellest, kuidas kaasava hariduse v\u00f5tmes ei ole enam erikoole ega -lasteaedu. Seega v\u00f5ivad nad n\u00e4ha seda probleemina, kui r\u00fchmas on erivajadusega lapsed,” s\u00f5nas ta.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Teiseks \u00fcllatas teda, et lasteaedadel puudus \u00fchtne arusaam, mida kaasava hariduse m\u00f5iste \u00fcle\u00fcldse t\u00e4hendab.<\/p>\n

“Seega t\u00f5lgendatakse seda erinevalt ning n\u00e4hakse h\u00e4sti lihtsustatult selles ainult erivajadustega laste kaasamist. See t\u00e4hendab ikkagi seda, kuidas me hariduss\u00fcsteemis tuleme toime sellega, et \u00f5petame k\u00f5iki lapsi \u00fcheskoos nii, et k\u00f5igil on hea. Olgu seal siis erivajadusega lapsed v\u00f5i teise koduse keelega lapsed. Ei tohiks keskenduda ainult \u00fchele r\u00fchmale, vaid kogu kooslusele,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6 kaitsnud Pille Nelis plaanib teemaga edasi tegeleda. “Mind huvitab, kuidas erinevad osapooled \u2013 \u00f5petajad, juhid, omavalitsused \u2013 kaasava hariduse m\u00f5istet tegelikult m\u00f5istavad ja kuidas j\u00f5uda \u00fchise arusaamani,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Edaspidi soovib ta vaadelda l\u00e4hemalt ka juhtide ja \u00f5petajate tegevusi praktikas. Pikemas plaanis kavatseb Nelis lisaks uurida, kuidas kaasava hariduse p\u00f5him\u00f5tted m\u00f5jutavad lapsi endid.<\/p>\n

Pille Nelis kaitses 10. oktoobril doktorit\u00f6\u00f6d “A model for implementing inclusive education in early childhood education” (“Mudel kaasava hariduse rakendamiseks alushariduses”).<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikoolis doktorit\u00f6\u00f6d kaitsnud Pille Nelis leiab, et kaasav haridus on hariduss\u00fcsteemi loomulik osa. Tema uurimist\u00f6\u00f6 keskendus sellele,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":28215,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[15010,131,130,37,33,35,15009,34,36,9385,7417,5235,15011,2424,15012],"class_list":{"0":"post-28214","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-algharidus","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-erivajadus","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-kaasav-haridus","18":"tag-lasteaed","19":"tag-organisatsioonikultuur","20":"tag-pille-nelis","21":"tag-tartu-ulikool","22":"tag-voorkeelsed-lapsed"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115444372143198956","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28214","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28214"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28214\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28215"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28214"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28214"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28214"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}