{"id":283021,"date":"2026-09-24T09:07:15","date_gmt":"2026-09-24T09:07:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/283021\/"},"modified":"2026-09-24T09:07:15","modified_gmt":"2026-09-24T09:07:15","slug":"arvustus-hip-hip-hurraa-ehk-elagu-vaatajasobralik-kunst-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/283021\/","title":{"rendered":"Arvustus.&#8221;Hip-hip, hurraa&#8221; ehk elagu vaatajas\u00f5bralik kunst | Teater"},"content":{"rendered":"<p>Meie, loomeinimesed, loome k\u00f5ik tihti isiklike l\u00e4bielamiste, traumade ja valukogemuste p\u00f5hjal, et oma kannatustest l\u00e4bi n\u00e4rida, neile m\u00f5tet ja m\u00f5testatust leida. See on loomulik, see on inimeseks olemisega hakkama saamiseks vajalik. Aga kui isiklikust kogemusest k\u00f5rgemale, kunstilise kujundini, \u00fcldistuseni v\u00f5i j\u00e4reldusteni ei j\u00f5uta, v\u00f5ib see osutuda libedaks teeks avalikult esitatava teose loomisel. K\u00fcllap on paljud kaasaegse tantsu huvilised pidanud taluma laval mingi \u00f5nnetu eksistentsiaalse segaduse all kannatava etenduskunstniku iseenesega tegelemist,\u00a0 mis m\u00f5jub kokkuv\u00f5ttes egoistliku ja nartsissistlikuna, sest esineja ei j\u00f5uagi iseendast kaugemale ja selgusetuks j\u00e4\u00e4b, milleks oli vaja vaatajad saali kutsuda. Fine5\u00a0 Tantsuteatri v\u00e4rskeim lavastus &#8220;Hip-hip, hurraa&#8221; aga sellel teel ei libastu, vaid on suurep\u00e4raseks n\u00e4iteks, kuidas v\u00e4gagi isiklikest elulistest l\u00e4bielamistest saab luua siira, k\u00f5netava ja vaatajas\u00f5braliku teose.<\/p>\n<p>See armastus algas, nagu k\u00f5ik korralikud armastused, enne kella kahteteist. On ka armastusi, mis algavad peale kella kahteteist, aga paljalt ajavorm &#8220;peale midagi&#8221; j\u00e4tab mulje, et ollakse juba hiljaks j\u00e4\u00e4nud ning kirglisemaid ja loovamaid tundepurskeid ei maksa oodata.1<\/p>\n<p>Alustuseks oli v\u00e4ga s\u00fcmpaatne n\u00e4ha \u00fcle pika aja Fine5 Tantsuteatri asutajaliikmeid ning eestvedajaid Tiina Olleskit ja Renee N\u00f5mmikut kahekesi lava jagamas. Ollesk on k\u00fcll tantsijana olnud j\u00e4rjepidevalt aktiivne, ent N\u00f5mmik tegi selle lavastusega comeback&#8217;i. Ja p\u00f5hjusega! &#8220;Hip-hip, hurraa&#8221; alapealkiri on &#8220;Operatsioon puusaliiges&#8221;.\u00a0 Kuidas siis veel n\u00e4idata uusi v\u00f5imalusi [loe: puusi] pikemaks tantsueaks kui mitte tantsimisega! Ja olgu kohe \u00f6eldud, et tantsimine oli etenduses t\u00e4iesti aus ja meisterlik.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3817360\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3817360ha04at24.jpg\"\/>&#8220;Hip-hip, hurraa&#8221; Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n<p>Suure osa lavastuse meeleolust l\u00f5id Lauri Saatpalu kirjutatud ja sisse loetud tekstid, mis k\u00f5lasid vaheldumisi Liisa Hirschi muusikaga. Reipalt esitatud kahe paari ehk nelja puusaliigese lugu oli nii s\u00fcdamlik, vahva ja vaimukas, et saalis olles ei j\u00e4\u00e4nud muud \u00fcle kui siiralt r\u00f5\u00f5mustada. See, et Saatpalu on osav s\u00f5nasepp, ei ole muidugi uudis, aga etenduse ajal h\u00f5iskasin m\u00f5ttes mitu korda, et appi, sellest tekstist saaks nii hea lasteraamatu t\u00e4iskasvanutele!<\/p>\n<p>Kaks paari puusaliigeseid, s\u00fcndinud m\u00f5lemad enne kella kahteteist, sobisid teineteisega nagu juust ja vein. Peagi tegid nad koos h\u00fcppeid, t\u00f5steid, pikki s\u00f6\u00f6ste ja seisakuid, imekauneid s\u00fcnkroonseid ja as\u00fcmmeetrilisi kujundeid, moodustades inimkeha k\u00f5ige tugevamatest liigestest v\u00f5imsaima liidu \u2014 tetragaamse monoliidi!<\/p>\n<p>Verbaalne tekst on \u00fcldjuhul \u00fchesemalt m\u00f5istetav kui avaramatele t\u00f5lgendusv\u00f5imalustele avatud tantsu- ja muusikakeel, nii et teose arusaadavuses ja voolavuses oli Saatpalu tekstidel kahtlemata kandev roll. Aga tantsukeel ja lavastuslik pool ei j\u00e4\u00e4nud sellest sugugi maha. Olleski ja N\u00f5mmiku liikumised olid n\u00f5tked ja n\u00f5udlikud. Neid oli mugav vaadata. Ja viimast pean k\u00fcllalt raskesti saavutatavaks tulemuseks \u2014 minu professionaalne viga. Nimelt balletitantsijana n\u00e4en ja aiman ma juba ette liikumiste paratamatut ebat\u00e4iuslikkust, mis v\u00f5ib vahel osutuda tantsuetenduste vaatamisel h\u00e4irivaks. Aga Olleski-N\u00f5mmiku liikumine oli paigas: liiguti ja liigutati amplituude ja d\u00fcnaamikaid vahetades; n\u00e4ha oli kehade treenitust, vilumust ja m\u00f5tte kandmist; koreograafilised valikud m\u00f5jusid p\u00f5hjendatult (mitte esitajate v\u00f5imetest piiratuna); riskid \u00f5igustasid end, pausid kandsid \u2014 k\u00f5ik oli aus ja piisav.<\/p>\n<p>Eestis ei ole just palju \u00fcle viiek\u00fcmne aasta vanuseid professionaalseid tantsijaid, veel v\u00e4hem \u00fcle kuuek\u00fcmne aasta vanuseid. Aga v\u00f5iks olla! Oleme kogu \u00fchiskonnana laiemalt justkui bipolaarses vastasseisus, kus endiselt jutlustatakse igavest noorust ja nooreks j\u00e4\u00e4mist, kuid ometi vananeb heaolumaailma elanikkond tervikuna aina kindlamalt. Tuleks leppida sellega, et vana on uus noor ja et v\u00e4rskeid noori, kellega p\u00f5lvkondi aina v\u00e4lja vahetada, lihtsalt enam ei jagu (seda v\u00e4idet palun v\u00f5tta huumoriga, sest lootus sureb ikkagi viimasena \u2014 s.t isegi hiljem, kui viimane noor vanaks saab). K\u00fcll aga v\u00f5imaldab meditsiini ja tehnika areng meil oma kuluvaid kehasid parendada. Tantsijate \u00fcheks kuluvamaks kehaosaks on puusaliigesed. Ollesk ja N\u00f5mmik on tulihingelised eluaegse tantsimise ja liikumise eestk\u00f5nelejad ja eeskujud. Ja neil kummalgi on v\u00e4lja vahetatud \u00fcks puusaliiges.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3817354\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3817354h551bt24.jpg\"\/>&#8220;Hip-hip, hurraa&#8221; Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n<p>Teadagi ei kesta \u00fckski ilu igavesti. \u00d5nneks on k\u00fcll ka koledusel sama omadus, aga sellest on v\u00e4he lohtu hetkel, kui m\u00f5istad, et sinu maailm on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes hakanud murenema.<\/p>\n<p>Iseenesest ei ole ju puusavahetuses t\u00e4nap\u00e4eval midagi enneolematut, kuni tegu pole su enda puusaliigesega. Jutustaja h\u00e4\u00e4le kaudu sai etenduses kuulda dr Art Roosi n\u00f5uandeid, et info puusaliigese t\u00f6\u00f6tamise kohta ja selle tunnetamine tuleb salvestada ajju nagu tarkvara, eraldi riistvarast ehk puusaliigesest enesest, et p\u00e4rast operatsiooni oleks v\u00f5imalik salvestatud teadmine ja tunnetus tehisliigesele \u00fcle kanda. Selle teadmise ja tunnetuse otsimise, salvestamise ning siirdamisega tantsijad laval muu hulgas tegelesidki. Eriti m\u00f5juv oli Renee N\u00f5mmiku operatsioonij\u00e4rgne enese taasleidmine ja -leiutamine. Seda esitati ilma liigse draamata, kuid see m\u00f5jus oma emotsionaalses puhtuses lihtsalt ja liigutavalt. Ja just siin peitubki selle lavastuse tugevus: autorid on enda jaoks rasked katsumused ammu enne publiku ette astumist ilmselt nii mitmeid kordi l\u00e4bi elanud ja t\u00f6\u00f6tanud, et v\u00e4lja on filtreerunud lihtsus ja puhtus. Vaataja ei pea taluma artistide eneseabisessiooni, vaid saab nautida katsumustest s\u00fcndinud t\u00f5demusi kunstilises vormis.<\/p>\n<p>Liisa Hirschi muusikaline kujundus, Maarja Meeru kunstnikut\u00f6\u00f6 ja Joosep Kurmi valguskujundus t\u00e4itsid oma eesm\u00e4rgi, s.t ei tikkunud liialt esile. Keegi neist ei vigurdanud omaette, k\u00f5ik oli silmaga n\u00e4htava ja tekstides kuuldava teenistuses. Nii said esiplaanil olla tantsijad, kes m\u00e4ngisid justkui iseennast, kuid olid siiski endast k\u00f5rgemal, ning jutustaja tekst, millega lavaline tegevus kord nii, kord naa suhestus. Tore, tegelikult k\u00fcll mitte oota\u00admatu v\u00f5te oli videoprojektsioonide kasutamine n-\u00f6 r\u00f6ntgenikiirtena kehade l\u00e4bivalgustamiseks. Selleks kasutati pisikest k\u00e4siprojektorit, millega tantsijad said projektsiooni kerge vaevaga suunata sobivasse suunda \u2014 selline lahendus v\u00f5imaldas \u00f5nnestunud leide muidu pigem lakoonilises lavaruumis.<\/p>\n<p>Arvustajana peaksin n\u00fc\u00fcd ka midagi negatiivset v\u00e4lja tooma. Eesti tantsukunst on kriitiliselt alarahastatud ning \u00fcldine poliitiline ja \u00fchiskondlik hoiak kultuurivaldkonna suhtes on praegu erakordselt kehv. Kus viga n\u00e4ed laita, seal vaata peeglisse. Ehk mida meie, loomeinimesed, saame teha, et oma olemasolu m\u00f5ttekust \u00f5igustada? Me saame luua kvaliteetset sisu. Ja ma ei pea silmas heal tasemel sisuturundust ajakirjas v\u00f5i h\u00e4sti monteeritud videoklippi sotsiaalmeedias (kuigi seda tuleb samuti h\u00e4sti teha). Ma pean silmas elamise sisu. Inimene on kultuurne &#8220;loom&#8221;. Iga kultuurilooja panustab meie \u00fchisesse kultuurisf\u00e4\u00e4ri, meie habitus&#8217;e kvaliteeti. See on tema kohus, koorem ja tihti v\u00e4ltimatu kutsumus ning iga tema teo ja teosega kaasneb vastutus meie elusf\u00e4\u00e4ri sisustamise eest. Annaks jumal \u00e4ra tunda, mida, kas ja millal esile tuua.<\/p>\n<p>Kui l\u00e4hed magama, j\u00e4rgneb millalgi \u00e4rkamine; muidugi kui sa vahepeal \u00e4ra surnud pole. Puusaliigeste vahetuse t\u00f5ttu pooleldi k\u00fcborgiks muutunud inimesed \u00e4rkasid igatahes uudishimust tulvil.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3817351\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3817351h2e0dt24.png\"\/>&#8220;Hip-hip, hurraa&#8221; Autor\/allikas: Kalev Lilleorg<\/p>\n<p>On suur meisterlikkus r\u00e4\u00e4kida raskest kergelt, s\u00f5numit pisendamata. Fine5 Tantsuteatri uuslavastus on leidnud nelja puusaliigese seikluse kaudu armsa, vaimuka, ausa ja tohutult s\u00fcdamliku viisi kuluvate kehade, vananemise, kaotuse, leina ja kohanemise k\u00e4sitlemiseks. &#8220;Hip-hip, hurraa&#8221; on nagu lasteetendus t\u00e4iskasvanutele. K\u00f5ige paremas m\u00f5ttes! Nii et &#8220;kui nad veel surnud pole\u2026&#8221; \u2014 aga ei, teos ise pakub palju paslikuma l\u00f5pu. Siinkirjutaja igatahes soovib leitud r\u00f5\u00f5mudele pikka iga!<\/p>\n<p>Ja nii, m\u00f5\u00f5dukal salsasammul, tantsisklevad taas kaks putitatud puusaliigesepaari siredate surikaatidena silmapiiri poole, kust hommikul t\u00f5useb ja \u00f5htul loojub ergav p\u00e4ikeseketas, kuni suur kohtunik Aeg nad liigestest lahti lahutab. See juhtub kunagi hiljem, peale kella kahteteist.<\/p>\n<p>1 Katkendid p\u00e4rinevad etenduses k\u00f5lanud, Lauri Saatpalu kirjutatud ja sisse loetud tekstidest.<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\tAllikas:<br \/>\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Meie, loomeinimesed, loome k\u00f5ik tihti isiklike l\u00e4bielamiste, traumade ja valukogemuste p\u00f5hjal, et oma kannatustest l\u00e4bi n\u00e4rida, neile m\u00f5tet&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":283022,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,54344,16501,81314,81315,140,31698,47376,6635,6637,25981],"class_list":["post-283021","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-fine5","tag-fine5-tantsuteater","tag-hip-hip","tag-hurraa","tag-meelelahutus","tag-tants","tag-tantsuteater","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki","tag-triinu-upkin"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117325231262677134","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/283021","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=283021"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/283021\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/283022"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=283021"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=283021"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=283021"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}