![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3065856h5c16t24.jpg\"\/)
Rekonstrueeritav T\u00e4htvere t\u00e4nav Tartus. Autor\/allikas: Kaarel Vanam\u00f6lder<\/p>\nFiltreeritud l\u00e4bilaskvus (ingl.k filtered permeability) on kaasaegse linnaplaneerimise kontseptsioon, mis n\u00e4eb ette s\u00e4\u00e4stvate liikumisviiside eraldamist eras\u00f5idukite liiklusest, andmaks neile eelise kiiruses, vahemaas ja mugavuses.1<\/p>\n
Teiste s\u00f5nadega t\u00e4hendab see kergliikluse soodustamist autode ees, luues esimesele v\u00f5imaluse liikuda punktist A punkti B v\u00f5imalikult otse ja mugavalt, suunates viimased aga ringi ja ebamugavamalt. Filtreeritud l\u00e4bilaskvust kasutatakse linnaplaneerimises eesm\u00e4rgiga luua turvalisem, mugavam ja t\u00f5husam liikumiskeskkond, kus autoliiklus ei domineeri.<\/p>\n
Selle L\u00e4\u00e4ne-Euroopas kasutusele v\u00f5etud m\u00f5ttesuuna ilminguid m\u00e4rkab viimasel ajal ka Tartu rattav\u00f5rgu ja nn rahustatud t\u00e4navate planeerimisel. Erilise katsepol\u00fcgoonina n\u00e4ivad Kroonuaia, Laial ja T\u00e4htvere-Tuglase t\u00e4navatel toimunud, k\u00e4imasolevad v\u00f5i kavandatud rekonstrueerimist\u00f6\u00f6d, ehkki neid tutvustavates dokumentides otseseid viiteid kontseptsioonile ei kohta.2<\/p>\n
J\u00e4rgnevalt vaatlemegi, kas “kahtlustel” on alust, kas filtreeritud l\u00e4bilaskvuse kontseptsioon hakkab tulevikus m\u00f5jutama Tartu kesklinna liiklust.<\/p>\n
Nurgatagune Supilinn<\/p>\n
Kiire pilk kaardile kinnitab, et mainitud rekonstruktsioonit\u00f6\u00f6d puudutavad tahes-tahtmata tervet Supilinna. Supilinnast p\u00e4\u00e4seb liiklusvahenditega kesklinna ja vastupidi t\u00e4pselt kolmest kohast: Jakobi ja Kloostri t\u00e4navalt ning \u00fcmber botaanikaaia Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4rest.<\/p>\n
\u00dchendusteede v\u00e4hesuse tingib t\u00f5siasi, et ajalooliselt on Supilinn omaaegsest linnam\u00fc\u00fcrist v\u00e4ljapoole tekkinud Jakobi eeslinna osa. Botaanikaaiast Jakobi ristini jooksnud keskaegne linnam\u00fc\u00fcr oli m\u00f5eldud kaitsma ja eraldama. Umbes poole kilomeetri pikkuses m\u00fc\u00fcril\u00f5igus asus vaid \u00fcks l\u00e4bip\u00e4\u00e4s, Jakobi v\u00e4rav. Linnam\u00fc\u00fcri, vallikraavi ja hilisemate muldkindlustuste konsolideeriv m\u00f5ju Kroonuaia ja Laia t\u00e4nava vahelise ala hoonestusele on ilmne. Kloostri t\u00e4nava silmatorkav t\u00f5us ehk “k\u00fc\u00fcr” laseb t\u00e4nini aimata linnam\u00fc\u00fcri aset.<\/p>\n
Ajalooline ekskurss selgitab, miks n\u00e4ib Supilinn paiknevat \u00fchtaegu otse kesklinna k\u00f5rval loetud minutite kaugusel ja samas nagu “nurga taga”. Veelgi enam: lisaks kesklinnale piirneb linnaosa teistest k\u00fclgedest j\u00f5e v\u00f5i teisalt Emaj\u00f5e \u00fcrgoru k\u00f5rge n\u00f5lva (T\u00e4htvere tn), kolmandast suunast dendropargi ja luhamaastikuks kaduva linnapiiriga.<\/p>\n
“\u00dchendusteede piiratus on seega Supilinnas tundlik teema ja n\u00f5uab pieteeditundelist l\u00e4henemist.”<\/p>\n
Seega p\u00e4\u00e4seb Supilinna liiklusvahenditega tegelikult vaid kahest vastupidisest suunast: kesklinnast ja lauluv\u00e4ljaku tagant. T\u00f5si, on olemas ka Marja t\u00e4nava trepid, kus ratta v\u00f5i \u2013 jumal hoidku! \u2013 lapsevankriga turnimine n\u00f5uab omajagu hulljulgust. \u00dcle j\u00f5e ei vii Supilinnast \u00fchtegi silda. L\u00e4himaks p\u00e4\u00e4suks vastaskaldale on suure liikluskoormusega3 Kroonuaia sild linnaosa piiril. \u00dchendusteede piiratus on seega Supilinnas tundlik teema ja n\u00f5uab pieteeditundelist l\u00e4henemist.<\/p>\n
Kesklinna transiit \u00fchesuunaliseks<\/p>\n
Filtreeritud l\u00e4bilaskvuse p\u00f5him\u00f5tete rakendamist on selgelt m\u00e4rgata Laia ja Kroonuaia t\u00e4nava \u00fcmberehituste kavades. Praeguse plaani j\u00e4rgi ehitatakse 2026. aastal Lai t\u00e4nav mootors\u00f5idukitele l\u00e4bivalt \u00fchesuunaliseks (suunaga kesklinna), kuid rajatakse m\u00f5lemasuunalised kergliiklusteed.<\/p>\n
Kaalutakse ka j\u00f5e ja botaanikaaia vahelise paarisajameetrise Emaj\u00f5e t\u00e4nava l\u00f5igu (suunal Vabaduse pst-Emaj\u00f5e-Kroonuaia) \u00fchesuunaliseks muutmist. Tulemuseks tekiks \u00fcmber “linnam\u00fc\u00fcrikvartali” ringikujuline \u00fchesuunaline koridor.<\/p>\n
Tartu linna kodulehel olev info ei j\u00e4ta kahtlust, et planeeritava Laia (ja Kroonuaia) t\u00e4nava \u00fcmberehituse eesm\u00e4rgiks on edendada eelk\u00f5ige kergliiklejate (jalgratturid jms) v\u00f5imalusi, rahustada (mootors\u00f5idukite) liiklust ja v\u00e4hendada parkimiskohti4 ehk k\u00f5ik toimub filtreeritud l\u00e4bilaskvuse p\u00f5him\u00f5tete vaimus.<\/p>\n
Supilinnast Kesklinna<\/p>\n
K\u00e4sitlegem Laia t\u00e4nava projekti “alt \u00fcles” ehk Emaj\u00f5e poolt. Kui peaks realiseeruma n-\u00f6 t\u00e4ielik \u00fchesuunalisus, siis saaksid autod-bussid liigelda edaspidi vaid kesklinnast Supilinna suunas ja mitte vastupidi.<\/p>\n
Sellega suletakse mootors\u00f5idukitele \u00fcks kolmest (k\u00f5ige j\u00f5epoolsem) Supilinnast kesklinna suunduvatest p\u00e4\u00e4sudest. Liikumaks mootors\u00f5idukiga Supilinnast j\u00f5e poolt linnulennult m\u00f5nesaja meetri kaugusel asuvasse Kesklinna, tuleks sellisel juhul p\u00f5igata j\u00f5e vastaskaldal asuvasse \u00dclej\u00f5e linnaossa. Senise kahesaja meetri asemel tuleks l\u00e4bida umbes seitsesada meetrit, kaks silda ja riivamisi Narva maantee ja Vene t\u00e4nava ringristmik.<\/p>\n
Mootors\u00f5idukitele muudetakse seni lihtne ja kiire punktist A punkti B saamine v\u00f5imalikult ebamugavaks ja kindlasti ajakulukamaks. Ilmselt lisandub “silmus” ka bussiliini nr 13 Puidu-Kasteheina marsruuti ja niigi \u00e4\u00e4rmiselt tiheda liiklusega Vene ringristmikul hakkab sillalt sillale kulgema ka \u00fcks linnaliinibussi liin.<\/p>\n
Jakobi m\u00e4e aluselt nn viie tee (Jakobi, Kroonuaia, T\u00e4htvere, K E von Baeri) ristmikult saab mootors\u00f5idukiga supilinlane edaspidigi kesklinna poole. Samas tuleb arvestada ristmiku p\u00f5hjaliku \u00fcmberehitusega, kus jalak\u00e4ijate \u00fclek\u00e4igurajad m\u00e4rgitakse k\u00f5igi viie t\u00e4nava otstele ning lisanduvad rattateed.<\/p>\n
Juhid hakkavad ristmiku v\u00e4ltimiseks eelistama teel kesklinna \u00fchesuunalist Kloostri t\u00e4navat, mis on samaaegselt avatud rattaliikluseks m\u00f5lemal suunal. Lisaks ratastele liiklevad s\u00f5iduteel ka jalak\u00e4ijad, sest k\u00f5nniteede olukord on \u00e4\u00e4rmiselt vilets, kitsamates kohtades on nende laiuseks koos \u00e4\u00e4rekiviga umbes 60 cm, k\u00f5ndimise muudab ebamugavaks ja ohtlikuks puujuurtest k\u00fcnklikuks vormunud pinnas. Lapsevankriga mahub k\u00f5nniteele h\u00e4davaevu, sedagi lihtsalt auto eest s\u00f5iduteelt \u00e4ra, mitte liiklemiseks, kastirattaga on olukord veelgi keerulisem. Talvistest k\u00f5nniteeoludest ei maksa k\u00f5neledagi. Kloostri t\u00e4navat kuidagi rekonstrueerida ilmselt plaanis ei ole.<\/p>\n
Rekonstrueeritav T\u00e4htvere t\u00e4nav Tartus. Autor\/allikas: Kaarel Vanam\u00f6lder<\/p>\n
Kesklinnast Supilinna<\/p>\n
Praeguse liikluskorra j\u00e4rgi on v\u00f5imalik mootors\u00f5idukiga siseneda Supilinna kesklinnast kahelt suunalt: “alt” Emaj\u00f5e poolt ja “\u00fclalt” T\u00e4htvere t\u00e4nava kaudu. Edaspidi kitseneb juurdep\u00e4\u00e4s sisuliselt vaid \u00fchele, sest vastavalt \u00fcmberehituskavale p\u00e4\u00e4seks tulevikus T\u00e4htvere t\u00e4navale \u00fcksnes Kroonuaia t\u00e4navalt paremp\u00f6\u00f6ret sooritades. Praegu eksisteerivast neljast (Baeri, Jakobi m\u00f5lemad suunad, Kroonuaia) v\u00f5imalusest j\u00e4\u00e4b seega alles vaid \u00fcks.5<\/p>\n
\u00dctleme, et tekib ootamatu vajadus liikuda n\u00e4iteks Marja t\u00e4navale umbes neli kilomeetrit eemal asuvast Maarjam\u00f5isa haigla traumapunktist. Suure t\u00f5en\u00e4osusega seda teekonda rattaga v\u00f5i jalgsi ette ei v\u00f5ta. L\u00fchim ja loogilisim tee kulgeb praegu N\u00e4ituse t\u00e4navalt Baeri t\u00e4nava kaudu Jakobi ristile, sealt vasakule T\u00e4htvere t\u00e4navale, edasi Marja \u2013 ja kohal!<\/p>\n
Uue kontseptsiooni kohaselt tuleks aga Jakobi ristmikult suunduda hoopis paremale, teha l\u00e4bi kogu \u00fchesuunaline s\u00f5it \u00fcmber “linnam\u00fc\u00fcrikvartali” ja siseneda Supilinna hoopis Emaj\u00f5e poolt. Mootors\u00f5iduki teekond punktist A punkti B on seekord pikenenud enam kui kilomeetri v\u00f5rra. Valida v\u00f5ib muidugi ka teise allesj\u00e4\u00e4nud alternatiivi ja s\u00f5ita eriti uhkelt ringi, sisenedes Supilinna “korstna kaudu” ehk Tuglase t\u00e4navalt lauluv\u00e4ljaku tagant.<\/p>\n
Filtreeritud l\u00e4bilaskvus Tartu moodi?<\/p>\n
Filtreeritud l\u00e4bilaskvust rakendatakse L\u00e4\u00e4ne-Euroopas turvalisema, mugavama ja t\u00f5husama liikumiskeskkonna loomiseks, kus autoliiklus ei domineeriks. Linnaruumiuuenduste ja inims\u00f5braliku linnakeskkonna etaloniks on teadagi Kopenhaagen. Taani pealinna on filtreeritud l\u00e4bilaskvuse p\u00f5him\u00f5te teadlikus kasutuses piiramaks l\u00e4bivat autoliiklust elamu- v\u00f5i muidu rahvarohketes piirkondades.<\/p>\n
Tartu n\u00e4itel suunatakse autoliiklus aga Laia ja Emaj\u00f5e t\u00e4nava \u00fchesuunaliseks muutmisega just veelgi enam ajaloolisse elamupiirkonda, samal ajal kui Kesklinna suunaliseks liikluseks suletava botaanikaaia poolsel Emaj\u00f5e t\u00e4nava l\u00f5igul pole mitte mingisugust hoonestust! \u00dcmbers\u00f5iduks tuleks aga l\u00e4bida tiheda liiklusega ristmik \u00fcle j\u00f5e. Muide, Tartu kultuuriloos t\u00e4histab Emaj\u00f5gi linna mentaalset sisepiiri n-\u00f6 p\u00e4ris-Tartu ja \u00dclej\u00f5e ehk Trans-Embach\u00b4i vahel.6<\/p>\n
2025. aastal renoveeritud Kroonuaia t\u00e4navat reklaamiti kui turvalist kooliteed lastele. Kui sinna lisanduvad n\u00fc\u00fcd ka Laia t\u00e4nava ringliiklusest kantud linnast v\u00e4lja soovivad autod, nii et Kroonuaia, T\u00e4htvere, Baeri ja Jakobi ristmiku l\u00e4bilaskvus on tipptundidel maksimumi piiril, siis kuidas on see turvaline koolitee? Vastupidi, lapsed peavad hakkama kulgema k\u00f5rvuti veelgi enam tihenenud transiitliikluse, heitgaasi ja m\u00fcraga.<\/p>\n
Ilmselt hakkavad kavalamad juhid linnast v\u00e4ljumiseks eelistama \u00fclek\u00e4iguradade ja rattateedega \u00fcle k\u00fclvatud Jakobi ristile hoopis Supilinna t\u00e4navaid (nt Herne ja Emaj\u00f5e t\u00e4navate kaudu Tuglase t\u00e4navale), suurendades sel viisil paradoksaalselt transiitliikluse koormust terves linnaosas, mis ei ole selleks kuidagi kohandatud.<\/p>\n
Kopenhaagenis t\u00e4hendab piiratud l\u00e4bilaskvus, et autos\u00f5it on sihtkohta v\u00f5imalik, aga ebamugavam ja aeglasem kui alternatiiv ehk liikumine rattal, jalgsi v\u00f5i \u00fchistranspordiga (bussid v\u00f5ivad liikuda samal teel koos jalgratastega). Tartu bussiliini nr 13 n\u00e4itel oleks aga ka \u00fchistranspordi kiirus ja mugavus p\u00e4rsitud ja seet\u00f5ttu ei saa me r\u00e4\u00e4kida t\u00f5husama liikumiskeskkonna loomisest.<\/p>\n
T\u00e4htvere “k\u00e4sit\u00f6\u00f6t\u00e4nav”<\/p>\n
Juba umbes pool aastat ehitatakse \u00fcmber T\u00e4htvere ja Tuglase t\u00e4navat eesm\u00e4rgiga rajada Eesti esimene jalgrattat\u00e4nav, kus autod ja ratturid jagavad \u00fchte ruumi, kuid ees\u00f5igus on alati ratturil. Projekti maksumuseks on prognoositud umbes 2,5 miljonit eurot, l\u00f5plik hind selgub muidugi peale objekti valmimist.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6d veel k\u00e4ivad, kuid praegugi on n\u00e4ha, et tulemus saab suurejooneline: kahev\u00e4rvilist asfaltkatet liigendab uhke mitmest materjalist (betoon, graniit) peenekoeline k\u00e4sit\u00f6\u00f6na valmiv parketiladu terve T\u00e4htvere t\u00e4nava ulatuses (ca kilomeeter), vaheldudes k\u00f5rreklumpide, istepinkide ja k\u00f5rghaljastusega, viies m\u00f5tted lausa iseenesest Tallinna \u00fche visiitkaardi ehk Vana-Kalamaja t\u00e4nava hoolsalt kultiveeritud ilule.<\/p>\n
T\u00e4htvere t\u00e4navast saab mootors\u00f5idukitele \u00fchesuunaline uulits, viies Jakobi ristilt Lauluv\u00e4ljakule\u2026 ainult, et edaspidi p\u00e4\u00e4seb esindust\u00e4navale \u00fcksnes Kroonuaia t\u00e4navalt. Seega kaotab T\u00e4htvere t\u00e4nav igasuguse t\u00e4henduse Supilinna n\u00f6 sisetransiidis kui isegi sama t\u00e4nava elanikud peavad kesklinnast autoga koju saamiseks l\u00e4bima Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4rse auringi.<\/p>\n
“Ilmselt ei ole oodata ka ratturite horde t\u00e4navale, mis ei \u00fchenda erinevaid linnaosi ega keskusi, vaid viib kesklinnast lauluv\u00e4ljakule ja dendroparki.”<\/p>\n
2023. aastal loendati T\u00e4htvere t\u00e4nava liiklussageduseks \u00f6\u00f6p\u00e4evas l\u00f5iguti umbes 200\u2013600 autot.7 Ei pea olema liiklus- ega liikuvusspetsialist ennustamaks, et tulevikus v\u00e4heneb n\u00e4itaja pea t\u00e4ieliku autovabaduse suunas. Ilmselt ei ole oodata ka ratturite horde t\u00e4navale, mis ei \u00fchenda erinevaid linnaosi ega keskusi, vaid viib kesklinnast lauluv\u00e4ljakule ja dendroparki.<\/p>\n
Samuti ei ole m\u00e4rgata arengupotentsiaali “hipsterland’i” kohvikute ja galeriide suunas, t\u00e4naval paiknevad valdavalt ligikaudu sajandi vanused kortermajad, mille esimene korrus ei ole loodud \u00e4rideks, mis v\u00f5iks ehk kuidagi kulunud miljoneid eurosid ja t\u00f6\u00f6tunde \u00f5igustada.<\/p>\n
Tasakaal<\/p>\n
Filtreeritud l\u00e4bilaskvus on kaasaegse urbanistika p\u00f5him\u00f5te, mis v\u00f5ib t\u00f5esti muuta linna turvalisemaks ja inimkesksemaks. Ei ole kahtlust, et k\u00e4sitletud muudatused suurendavad kergliiklejate liiklusmugavust ka Tartus.<\/p>\n
Kuid samal ajal on oht, et selle rakendamine toimub ilma piisava kontekstita. Ajaloolistes linnaosades nagu Supilinn, kus juurdep\u00e4\u00e4setavus on niigi problemaatiline, v\u00f5ib filtreeritud l\u00e4bilaskvuse uljas j\u00f5ustamine naabruses tuua kaasa suuri probleeme v\u00f5i lausa soovimatuid tagaj\u00e4rgi: \u00fchelt poolt ummikud ja teisalt transiitliikluse kasv elurajoonides.<\/p>\n
Kui autoliiklust piiratakse nii, et see suunatakse v\u00f5i suundub elamupiirkonda, \u00fchistransport aeglustub ja koolitee muutub ohtlikumaks, siis on idee sisust eemaldutud. Seega tuleks veel kord kaaluda Emaj\u00f5e t\u00e4naval\u00f5igu \u00fchesuunaliseks muutmise kasutegurit ning v\u00f5imaldada juurdep\u00e4\u00e4su T\u00e4htvere t\u00e4navale endiselt mitmest suunast. Kavandatavad muudatused on juba teinud supilinlased murelikuks.8<\/p>\n
Edukas linnaplaneerimine eeldab, et p\u00f5him\u00f5tted kohandatakse kohalikele oludele, mitte ei rakendata neid valmisretseptina. L\u00e4\u00e4ne linnadest v\u00f5ib \u00f5ppida palju, kuid ei pea mitte k\u00f5ike otse \u00fcle v\u00f5tma. Tartu on teistsugune \u2013 v\u00e4iksem, karmima kliima, piiratud t\u00e4navaruumi ning transpordiv\u00f5rkudega. Tartu ei vaja “Kopenhaageni koopiat”, vaid omaenda m\u00f5testatud linnaruumi, sellist, kus inims\u00f5bralikkus ja ligip\u00e4\u00e4setavus k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es.<\/p>\n
1 Vt nt: Steve Melia. Filtered and Unfiltered Permeability \u2013 The European and Anglo-Saxon Approaches. Journal of the Department of Planning and Architecture. Volume 4. University of England, Bristol 2012, lk 6\u20139.<\/p>\n
6 Nt Siegfried von Vegesack. Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust. Saksa keelest t\u00f5lkinud Silvia Lilleorg. Loomingu Raamatukogu nr 26, 2023.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Filtreeritud l\u00e4bilaskvus (ingl.k filtered permeability) on kaasaegse linnaplaneerimise kontseptsioon, mis n\u00e4eb ette s\u00e4\u00e4stvate liikumisviiside eraldamist eras\u00f5idukite liiklusest, andmaks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":28304,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[194,15056,26,27,37,33,35,34,36,31,32,15061,21,15058,15057,28,29,10098,2019,15059,19,25,15055,249,23,24,22,15060,20,30],"class_list":["post-28303","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arhitektuur","tag-autoteed","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-filtreeritud-labilaskvus","tag-headlines","tag-kaarel-vanamolder","tag-kergliiklusteed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-linnaplaneerimine","tag-linnaruum","tag-madli-vanamolder","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-supilinn","tag-tartu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-urbanistika","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115444950252541288","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28303","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28303"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28303\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28304"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28303"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28303"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28303"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}