{"id":28305,"date":"2025-10-27T07:28:09","date_gmt":"2025-10-27T07:28:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28305\/"},"modified":"2025-10-27T07:28:09","modified_gmt":"2025-10-27T07:28:09","slug":"arvustus-seto-odusseia-viimane-siga-tegi-silma-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28305\/","title":{"rendered":"Arvustus. “Seto Od\u00fcsseia”: viimane siga tegi silma | Teater"},"content":{"rendered":"

Teatrisuvi on v\u00e4rviline ja tihe nagu rahvar\u00f5iva kangas ning suve teiseks pooleks on tunne otsekui seenemetsas \u2014 astu, kuhu astud, aga vaata, et peale ei astu. Etendusi jagub k\u00f5ikjale, piletid l\u00e4hevad hinnale vaatamata kui soojad saiad, ei loe asukoht, prognoosimatu ilm ega \u017eanr. Meil armastatakse teatrit ja tahetakse seda teha. Ent nagu seesama v\u00e4\u00e4rikas r\u00f5ivas, nii on ka lavastused \u2014 \u00fcks kannab uhkelt v\u00e4lja traditsioonid, stiilipuhtuse ja oskab istuda-astuda, teine torkab dressipluusi rinnaesisele ruutsentimeetrise s\u00f5le ja on sama t\u00f5upuhas eestlane kui me k\u00f5ik. Ning kelle kohta see v\u00f5rdlus midagi \u00fctleb? Selle kohta, kes n\u00e4puga n\u00e4itab. Igale pajale valikus kaas.<\/p>\n

Luhamaal Anzelika Mahetalus augus\u00adti esimesel poolel m\u00e4ngitud “Seto Od\u00fcsseia” on kuuldavasti loomisel oleva Seto Kuningliku Teatri nurgakivi. Tahaks \u00f6elda, et Setomaa j\u00e4rgmine maam\u00e4rk, ent ses keelelt ja kommetelt teistmoodi piirkonnas on ikka teatrit tehtud ning kuigi v\u00f5imalik keelebarj\u00e4\u00e4r v\u00f5iks pingiread vabalt ka h\u00f5redaks j\u00e4tta, ei ole “Peko”, “Taarka” v\u00f5i “Obinitsa” edu n\u00e4itel p\u00f5hjust seda karta. Nagu kavalehelt lugeda saab, on need purustanud algup\u00e4randite publikurekordeid, v\u00f5itnud Eesti Teatriagentuuri ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaid ning Kristi ja Siim Kallase fondi auhinna.<\/p>\n

Seega n\u00e4ib suure nimega teater k\u00fclakohtades lustivate harrastusteatrite k\u00f5rval igati p\u00f5hjendatud. Et selle teatri taga k\u00f5rgub taas eelnimetatud suurlavastuste libretode autor Kauksi \u00dclle ja tema tummiselt tugev hoiak \u2014 “\u00e4rge tulge mulle \u00fctlema, kes ma olen ja kuidas midagi tegema peab” \u2014, ei \u00fcllata enam kedagi; pigem on see ka skeptilisema meele jaoks ammu kvaliteedim\u00e4rk.<\/p>\n

Aga jah, “Seto Od\u00fcsseia”\u2026 Tunnistan, et polnud selle lavat\u00fcki vaatamist oma suveprogrammi planeerinud. Eelnenud agressiivsev\u00f5itu reklaam pelutas. Samuti suhtusin pika hambaga m\u00e4\u00e4ratlustesse “rokk” ja “muusikal”. Neid kaht aga lausa kokku panna \u2014 no vabandage, tundus r\u00f5lge. Just sellise k\u00f5laga s\u00f5na seda kombinatsiooni minu jaoks iseloomustaski. Olgu, \u00fctleme siis, et loomuvastane. Minu s\u00fcgav lugupidamine seto leelo vastu tegi kuidagi t\u00f5rksaks. Kuidas v\u00f5tta \u00fcks tugeva traditsiooniga roog ning tuua see lauale t\u00e4iesti teistsuguse k\u00f6\u00f6gi v\u00f5tmes? Seda, et libreto pettumuse valmistaks, ma ei kartnud \u2014 Kauksi \u00dclle on oma loomingulist lihast treeninud kaua ja tulnud l\u00e4bi paksu ja vedela. Pealegi on algmaterjal spektrilt mitmek\u00fclgne ja j\u00f5uline, t\u00e4nasega \u2014 ning tegelikult mis tahes ajaga \u2014 h\u00f5lpsasti paralleele v\u00f5imaldav. Pelgasin muusikalist teostust. Ja mis seal salata \u2014 olen M\u00e4eotsa Aini usku. Aga n\u00fc\u00fcd siis lavastaja Elina P\u00e4hklim\u00e4gi. Uudishimu sai skepsisest v\u00f5itu, kui piletid olid peaaegu v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud ning olin sunnitud valima veel j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud \u00fcksikute, esimese kahe rea hirmkallite istekohtade vahel. Tahtsin n\u00e4ha, kuidas autor \u2014 kes hindab \u00fclimaks setode ja v\u00f5rokeste keelt ja kultuuri ning kajastab k\u00f5iges naiseks olemist ja emadust nii inimese kui looduse kontekstis \u2014 Od\u00fcs\u00adseuse looga hakkama saab. Ostsin pileti \u00e4ra ja siis tuli pauk \u2014 hea tuttav kirjutas etenduse hommikul, kui v\u00e4ga ta t\u00fckis pettus: “liiga palju Ameerikat!”. Ja siis hakkas sadama! Setomaal ei tehta midagi poolikult, seega ka vihm sadas m\u00fc\u00fcrina. S\u00f5itsin Luhamaale, kulm kortsus.<\/p>\n

“Seto Od\u00fcsseia” Autor\/allikas: Reigo Teervald<\/p>\n

Aga prooviks siis n\u00fc\u00fcd sammhaaval. Vau \u2014 parkimine oli tasuta! Olen saanud ka teistsuguste korralduste osaliseks, seega, arvestades, et nii kaugesse kagunurka tullakse ilmtingimata autoga, oleks saanud kasseerida k\u00fcll. Ent j\u00e4i soe ait\u00e4h, et seda ei tehtud. Sammumise ja s\u00f6\u00f6giala j\u00e4tan siinkohal kommenteerimata, sest see ei ole selline ajakiri. Ent lavakraater oli targasti \u00fcles s\u00e4titud k\u00fcll \u2014 esimesed read saavad vahetu kontakti, m\u00e4rkavad, kui Penelopel (Lauli Koppelmaa) lauldes k\u00e4si \u00f5rnalt v\u00e4riseb v\u00f5i siga (Tanel Saar) kelmikalt silma teeb, aga mida kaugemale ja k\u00f5rgemale, seda ulatuslikum vaade avaneb. Ja oli, mida vaadata. \u00dcle kahek\u00fcmne meetri lavalaiust, saared ja sillad, tegevus nii vee peal kui ka t\u00f5esti korraks vee allgi. Loodus m\u00e4ngis kaasa ja inimene aitas, kuis sai. Kui enne etendust loodusliku amfiteatri n\u00f5lvale j\u00f5udsin, oli k\u00f5ik veel ootuses: all orus istus palgil omaette Homeros (Evar Riitsaar), side silmil, kannel s\u00fcles \u2014 ja see vaatepilt kandis. Sadu oli lakanud, p\u00e4ike soojendas ja vabu istekohti etenduse alguseks ei paistnud. J\u00f5udsin m\u00f5elda: kas t\u00f5esti keisri uued r\u00f5ivad? Kui t\u00fckk on kehv, ei s\u00f6anda keegi seda tunnistada, sest piletihind on kr\u00f5be ja s\u00f5it pikk. Aga hea ilm juba lepitas.<\/p>\n

Kas rokkmuusikal on siis ennek\u00f5ike helilooming? Mina m\u00e4rkasin l\u00e4bi kogu etenduse enamat \u2014 muusika ei kippunud pulmas pruudi rolli. Oli tasakaalus, l\u00f5i pigem kujundit ja illustreeris. R\u00f5hutas, toonis. Muusikaga lepitamine algas tegelikult kohe. Oleks etendus hakanud peale “Webberiga”, siis jah, aga see algas leeloga. Homeros, koor, oodatud ja tuttavad m\u00f5ttekordused.<\/p>\n

M\u00e4rkasin loo arenedes pidevalt, et jalg tatsub, aga j\u00e4lgisin ses r\u00fctmis n\u00e4itlejat ja s\u00f5na, koori ja solisti. R\u00e4\u00e4kimata tantsijatest ja lavav\u00f5itlusest, mis oligi oma eheduses just v\u00f5itlus, mitte m\u00f5\u00f5kadega Kaera-Jaan. Tanel Saar, kes oli lisaks lavav\u00f5itluse juhendamisele ja etendamisele (ju ka koreograafiale) ka koomiliste rollide kirkaim t\u00e4ht, sai laval olles minu t\u00e4helepanu j\u00e4\u00e4gitult endale. M\u00f5istagi tean teda t\u00f5sisematest rollidest, ent paratamatult t\u00f5usis minus teda vaadates m\u00f5te, et meie viimaste aastak\u00fcmnete teatri- ja telehuumor on koledasti kibeduse poole nihkes ja et just sellist lustiga tehtud nalja tahaksin v\u00e4ga rohkem kogeda.<\/p>\n

Minu eeliseks ehk m\u00f5negi teise ees publiku hulgast oli kahtlemata seto keele m\u00f5istmine ja koht otse lava ees. Seega olin etenduse energias sees ja m\u00e4rkasin ses nii suures loos ka mutukat: kost\u00fc\u00fcmi palistust, n\u00e4itleja pilku, miimikat teksti andmisel. Just see tihe, suup\u00e4rane, rida-realt ilmselgelt p\u00f5hjusega lavastusse toodud tekst sai minu jaoks kandvaks j\u00f5uks \u2014 ka muusikas. Mis n\u00e4itab m\u00f5istagi helilooja tarkust. Matis Leima oleks v\u00f5inud proovida \u00fcle trumbata loodust ja\/v\u00f5i iidset lugu, aga ta valis kokkuk\u00f5lamise ja t\u00e4iendamise. See v\u00e4ljendus ilmekalt ka V\u00f5rus tegutseva leelokoori Helmekaala taustarollis, mida r\u00f5hutas nende tagasihoidlik linane riietus. Koor oli kogu aeg pildil n\u00e4itlejat v\u00f5i stseeni toetamas. Oleksin siiski tahtnud, et nad olnuksid j\u00f5ulisemad \u2014 ent nad olid osa tervikust. Kild. Sektor. Kas just ilmtingimata alakasutatud, ei julge kinnitada, sest j\u00e4lgida oli kogu aeg korraga nii palju ja v\u00f5ib t\u00f5esti olla, et koor laulis ka siis, kui minu k\u00f5rv seda ei haaranud. Aga sedasi toimib ju ka h\u00e4sti s\u00e4titud filmimuusika. Jah, ilmselt sedasi oligi, sest ka ansambel oli ju kogu aeg teises lavaservas silmale n\u00e4ha, ent ma ei m\u00e4rganud neid. Aga mille saatel see jalg mul siis tatsus? Pidi ju ikka kuulda olema. Ju nad sedasi kumbki omas servas \u00fcle oru k\u00f5lasid\u2026 T\u00e4helepanu oli lihtsalt n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6st nii haaratud.<\/p>\n

Kui m\u00f5tlen publiku meeleolule, siis enim panid kaasa elama r\u00fctmilised, hea huumoriga v\u00fcrtsitatud lustakad laulud. Just need koomilise subretikolmiku (Agur Seim, Tanel Saar ja Tarmo Tagamets) ette kantud, millest \u00fcks suisa r\u00e4pp. Aga nad ei pidanudki selleks \u00fcldse suud lahti tegema, et rahvast naerma saada. Tegid mitmeid rolle, aga itkunaised\/kosjamoorid olid see \u00fclim. Palun tehke n\u00fc\u00fcd selle tuules “Vigased pruudid”! Ja rahva pani r\u00f5kkama ka Evar Riitsaare lauldud hoogne, l\u00f5bus, ent eluline lugu, mille s\u00f5num kajastas v\u00e4rvikalt Od\u00fcsseuse teekonnal viibimise seda k\u00fclge, mis mehi s\u00f5jast koju ootavaid naisi just naerma ei aja. V\u00f5i kuidas tundub: “No mis s\u00e4\u00e4l p\u00fcks\u00f5h p\u00fcllerdeles, mis s\u00e4\u00e4l kaatsuh kall\u00f5rd\u00f5l\u00f5s? Kuu k\u00f5rd kasvi, sis kahasi, Kirket Odamiiss ihassi”. Ja ei laul \u00fcksip\u00e4ini \u2014 seda toetas Od\u00fcsseuse (Ago Soots) ja n\u00f5id Kirke (Anne Veesaar) “n\u00e4dalaid ja kuid” v\u00e4ldanud hullamine. Huvitav, kas sel t\u00fckil oli soovituslik vanusepiirang? Aga rahval oli l\u00f5bus! Vaatasin internetiavarustest \u00fcle \u2014 lavastaja v\u00e4idab “Ringvaate” saates, et t\u00e4itsa puhas koguperelugu.<\/p>\n

“Seto Od\u00fcsseia” Autor\/allikas: Reigo Teervald<\/p>\n

Ja n\u00e4itlejate koosseis oli vapustav! Selgelt \u00e4ratuntav Setomaa-V\u00f5rumaa taust, ning need paar, kelle tekstist kumas l\u00e4bi \u00f5pitud keel, olid siiski k\u00f5rvale head. Jekaterina Linnam\u00e4e iga s\u00f5na kandis endas Athena j\u00f5udu.<\/p>\n

Vaheajal juhtusin kuulma vestlust: “Kuule, kes see Merca t\u00fctar oli?” “Rahman.” “Ise oled Rahman, lollakas, ma ju selle t\u00fcdruku kohta k\u00fcsin, v\u00e4ga h\u00e4sti laulis.” “Jaa, see on selle Rahmani t\u00fctar.”<\/p>\n

V\u00f5rokad teavad v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas siinne kultuur ja andekus m\u00f6\u00f6da peresid ja eeskujusid k\u00e4ib. Ja seda oli “Seto Od\u00fcsseias” ka n\u00e4ha ja tunda. Tuuakse p\u00fc\u00fcnele noored, omad andekad inimesed. Ei tule ju ka K\u00e4ose nimi teatrihuvilisele v\u00f5rokale v\u00f5\u00f5ras ette \u2014 Telema\u00adchose rollis \u00fcles astunud noor diplomeeritud n\u00e4itleja Karel K\u00e4os k\u00e4ib samuti oma ema Maive j\u00e4lgedes. Ja ka peategelasi kehastanud Lauli Koppelmaa ja Ago Soots on oma n\u00e4itlejateed alustanud kunagi just V\u00f5ru Draamastuudios, kus juhendas “Seto Od\u00fcsseias”
mitmeid rolle etendanud Tarmo Tagamets. Ilmselt leiaks selliseid paralleele veel. Nagu juba \u00fctlesin \u2014 meil tahetakse teatrit teha.<\/p>\n

Noored tegid “Od\u00fcsseias” rollid, mis ei j\u00e4\u00e4nud suurte tegijate varju. Olgu, sedasi on ilus \u00f6elda k\u00fcll, aga siis oleks pidanud Merle J\u00e4\u00e4geri lavastusest v\u00e4lja j\u00e4tma. Merca toob kananaha ihule ka siis, kui tema seelikusaba lavanurgast paistab. V\u00f5i isegi siis, kui ei paista. \u00dches oma kolmest rollist polnud ta v\u00e4ljan\u00e4gemiselt teistest eristuv \u2014 allilmastseen, kus vaimolendid olid hallide linadega kaetud, aga tema h\u00e4\u00e4l Od\u00fcsseuse ema vaimuna tekitas judinaid. See oli kokku lihtsate vahenditega loodud, aga v\u00e4ga s\u00fcgav ja puudutav pilt. Ei midagi liiga palju. Ja sellist lavastajapoolset naelapea pihta tabamist oli ses t\u00fckis ikka k\u00fcll. Kus oleks saanud tegevuse nii katki m\u00e4ngida, aga just seal piiri peal saadi pidama.<\/p>\n

K\u00fcll aga oleksin tahtnud Anne Veesaart n\u00e4ha siin rohkem ja t\u00f5sisemas etteastes. Olen n\u00e4inud-kuulnud teda teatrilaval seto keeles itkulaulu laulmas \u2014 ja seda pole v\u00f5imalik kirjeldada, peab ise kogema. Ta asendas toona Obinitsa harrastusteatri t\u00fckis Kauksi \u00dcllet. Nii palju v\u00e4ge! Nii vaikne ja rahulik oli ta itk, ometi m\u00f5jule p\u00e4\u00e4semise poolest nii vali. Publik hoidis hinge kinni. Ilmselt otsingi n\u00fc\u00fcd igas tema lauses ja laulus sedasama. Siin Kirke rollis oli kahtlemata v\u00e4ga ehedalt v\u00e4lja m\u00e4ngitud ainult saama peal v\u00e4ljas oleva, \u00fclevoolavalt kirgliku naisolevuse s\u00e4rin ja k\u00f5las k\u00fcllap just \u00f5igesti vanamoorist n\u00f5ia rabe laul, aga olen v\u00e4ga t\u00e4nulik, et tema m\u00e4ng on mind ka teisiti puudutanud.<\/p>\n

S\u00fcdantsoojendav oli n\u00e4ha, et Elina P\u00e4hklim\u00e4gi ei peljanud kaasata ka kohalikku kahurv\u00e4ge: Priit Blum (s\u00f5ttakutsuja ja Sparta valvur) ja Evar Riitsaar (Homeros) on m\u00f5lemad Obinitsa Uue Teatri juhtn\u00e4itlejad.<\/p>\n

Vaatajapingi pealt paistis kogu trupp igatahes \u00fchtehoidev ja harmooniline. K\u00f5ik k\u00f5las kokku, p\u00e4rast tugevat stseeni ei tekkinud auku. \u00dcleminekud olid sujuvad, milles oli kindlasti lisaks koorile ja ansamblile oma osa ka Piret Torm-Kriisa s\u00e4titud koreograafial ja tantsutrupil Modus.<\/p>\n

Kui kerkib k\u00fcsimus, kuidas panna \u00fchte patta seto p\u00e4rimus ja “Od\u00fcsseia”, siis ei pea \u00fchisosa sugugi kaugelt otsima. Nii kreeka kui ka seto kultuuris on itkunaised, kosjamoorid, Homerose masti kroonikud-laulikud. Alati on v\u00f5\u00f5rad \u00fcht v\u00f5i teist maad endale tahtnud. Mehed on mehed ja naised hoiavad kodu. Ning alati ja k\u00f5ikjale jagub sootuks teistelt elualadelt filosoofe \u2014 nagu “Seto Od\u00fcsseias” seakarjus Eumaios (Siim Angerpikk) \u2014, keda on selleks koolitanud elu ise ja seega on ka nende \u00f5petus arusaadav ja oma.<\/p>\n

“Seto Od\u00fcsseia” Autor\/allikas: Reigo Teervald<\/p>\n

Kahjuks juhtus n\u00f5nda, et esialgu suurt ja paatoslikku lugu ehk m\u00e4ngulise n\u00fcansiga tasakaalustada soovinud sea pagemise stseen osutus kurjakuulutavalt aktuaalseks \u2014 esietenduse p\u00e4eval t\u00e4rkas k\u00f5igis \u00fchiselt lootus, et hukule m\u00e4\u00e4ratud siga p\u00e4\u00e4seb. Kuid ei p\u00e4\u00e4senud l\u00f5puks ei lavasiga ega need p\u00e4ris.<\/p>\n

Surma ei saa alati p\u00f5hjendada ja kui juba s\u00f5da, siis sellesse kistakse k\u00f5ik. Ja miks? Jumalatel on lihtsalt igav ja mees on vahend, kes annab end s\u00f5ja teenistusse otsekui topelt. Sellega, et ta on rindel, ja sellega, et teda pole kodus. Ei ole see ju vaid kohalolek, millest puudus on. Ei pea katus sisse varisemiseks ilmtingimata millegagi pihta saama. Ei katus otseses ega \u00fclekantud t\u00e4henduses.<\/p>\n

S\u00f5da on ka naiste ja laste s\u00f5da, andes end tunda ka juba rahuaja p\u00f5lvkondade mustrites. Aga selle asemel et v\u00e4ita, nagu elaksime kogu aeg s\u00f5ja varjude keskel, tahan uskuda, et ka tapatalgute kaoses kannab iga\u00fcks endas killukest rahu. Kuidas muidu oleks v\u00f5imalik midagi nii absurdset \u00fcldse \u00fcle elada?<\/p>\n

Ja kui palju on meie igap\u00e4evas t\u00f5demist, et mees on mees ja naine ootab. Jumalad on selle mustri aegade algusest sedasi s\u00e4ttinud. Isegi Muumipapat kiskus merele. Mis siis veel tingimustes, kus oledki eemal, aeg muudkui l\u00e4heb ja surmahirm k\u00fctab adrenaliini. Isegi kui s\u00fc\u017eee joonistas selgelt v\u00e4lja mehe igatsuse kodu ja noorep\u00f5lvearmastuse j\u00e4rele. Eks selles ole koos s\u00fcdame j\u00f5ud ja liha n\u00f5trus.<\/p>\n

K\u00f5ik tegelaskujud olid \u00e4\u00e4rmiselt usutavad ning teise vaatuse tugev vihmasadu ja lava \u00fcmbritsev \u00f5htupimedus otsekui r\u00f5hutasid Od\u00fcsseuse traagikat. Kodutee oligi \u00fcht\u00e4kki t\u00f5epoolest K\u00f5igev\u00f5imsama k\u00e4tes.<\/p>\n

Valguslahendused tegid lava ja jumalad suureks. K\u00f5rgel ja kaugel on me Issand, \u00fctleb inimene, aga kunstnik Iir Hermeliin teadis, kuidas luua fookust. Jumal ei pidanud m\u00f5jule p\u00e4\u00e4semiseks publikule l\u00e4hemale tulema: ta j\u00e4i lavaruumi kaugeimasse serva, hetk keset tralli, draamat ja tagaajamist, ent ometi oli \u00fchegi kahtluseta see ainus, mida n\u00e4gid. Kost\u00fc\u00fcm m\u00e4ngis valgusega. Lisaks kalkuleeritud helitehniline teostus ja t\u00e4helepanu liigubki lavastaja m\u00e4\u00e4ratud hetki pidi. Ago Sootsi puhutud\u00a0didgeridoo’st vallanduv k\u00f5u ei j\u00e4\u00e4nud t\u00e4nu mikrofonile ja b\u00e4ndile kuidagi alla kinosaali steriilsele Dolby Atmose efektile ja lavastuse seisukohalt oli kahtlemata \u00e4\u00e4retu vedamine, et nimitegelase osat\u00e4itjal oli selline k\u00fc\u00fclik k\u00fcbarast t\u00f5mmata.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd tean kosta, et p\u00e4ris hea, et Setomaa teatrilavasid ainult Ain M\u00e4eots ei valitse. Isegi kui tema lavastajak\u00e4ele omane paljas ihu ikkagi lavale j\u00f5uab. Kes sellist v\u00e4ljan\u00e4itust suvet\u00fckis paljuks peab, selle rahustamiseks tuleb \u00f6elda, et loo kulg k\u00fcsiski just Od\u00fcs\u00adseuse katmata tagapoolt. Ja selles oli ennek\u00f5ike m\u00f5\u00f5dutunnet. Nii arusaadav ja loogiline on, et k\u00f5igis neis vintsutustes, mis tegelaskuju r\u00e4sisid, r\u00f5ivahilp vastu ei pea.<\/p>\n

Aga kus oli siis see kardetud “Ameerika”? Oli olemas, ei saa vastu vaielda. Aga et rikkus minu silmis lavastuse tasakaalu v\u00f5i kogunisti terviku, seda ma k\u00fcll ei \u00fctle. Suveetendus on ennek\u00f5ike meelelahutus. Ja nn saalis oli 960 nummerdatud istekohta. Ei olegi v\u00f5imalik kirjutada-lavastada-m\u00e4ngida-laulda-musitseerida iga\u00fche meelt m\u00f6\u00f6da. Paljud kindlasti tulevadki otsima just v\u00f5\u00f5rap\u00e4rast \u00fclev\u00f5lli\u00a0cartoon’likku jaburust. Kolme suure poroloonist seapeaga ringi ruigavat laevameest. Kes s\u00f6\u00f6b kui siga ja peab end ka muus samamoodi \u00fcleval \u2014 miks seda siis mitte \u00f5ige nimega kajastada?<\/p>\n

“Seto Od\u00fcsseia” Autor\/allikas: Reigo Teervald<\/p>\n

Ja “Ameerikat” oli ka laulus, mis sisaldas s\u00f5na “armastus”. M\u00f5istagi. Seto keeles pole sellist s\u00f5na lihtsalt olemas. Seto ja v\u00f5rokene “sallib”, mitte ei armasta. Aga kujutage ette Nele-Liis Vaiksood (kes tegi muide v\u00e4ga m\u00f5nusa setokeelse rolli) \u00fclistamas seda \u00f5rna, otse s\u00fcdamest tulevat “sallimist”. S\u00e4ravil silmil ja avali k\u00e4tega “talumine” ja “v\u00e4ljakannatamine”.<\/p>\n

V\u00f5i lavastuse l\u00f5pustseen, mis oligi t\u00f5stetud \u00fclevaks, ja k\u00f5ik, mis s\u00e4tendada sai, see s\u00e4tendas ja kel suu oli laulda, see laulis. Muusikalisele \u017eanrile ongi vist omane selline j\u00f5uline l\u00f5punoot. Ent selle kulminatsioonini viis eelnenud, \u00e4\u00e4rmiselt siiras ja m\u00f5jus Merle J\u00e4\u00e4geri ja Evar Riitsaare lauldud duett. Mis kajastas suurep\u00e4raselt s\u00f5jast \u00fcle saamist, kodu ja rahu. See t\u00f5mbas \u00fcle kolme tunni kestnud Od\u00fcsseuse lavaeksir\u00e4nnakutele joone alla ja ka loodus oli vihma kallamise l\u00f5petanud.<\/p>\n

Peko hoidis.<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teatrisuvi on v\u00e4rviline ja tihe nagu rahvar\u00f5iva kangas ning suve teiseks pooleks on tunne otsekui seenemetsas \u2014 astu,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":28306,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,3146,34,36,31,32,21,28,29,19,25,15062,177,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-28305","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elina-pahklimagi","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-seto-odusseia","24":"tag-teater","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115444954174583532","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28305","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28305"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28305\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28306"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28305"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28305"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28305"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}