{"id":283063,"date":"2026-09-24T10:06:11","date_gmt":"2026-09-24T10:06:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/283063\/"},"modified":"2026-09-24T10:06:11","modified_gmt":"2026-09-24T10:06:11","slug":"uuring-nahkhiired-oppisid-lendama-euroopas-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/283063\/","title":{"rendered":"Uuring: nahkhiired \u00f5ppisid lendama Euroopas | Loodus"},"content":{"rendered":"<p>Mahukas rahvusvaheline <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41586-026-11007-3\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">geeniuuring<\/a> n\u00e4itab, et nahkhiired ja nende lennuoskus kujunesid v\u00e4lja Euroopas. \u00dchtlasi nihutab anal\u00fc\u00fcs loomade kajalokatsiooni tekkeaja seni arvatust m\u00e4rksa varasemaks.<\/p>\n<p>Nahkhiired moodustavad enam kui viiendiku k\u00f5igist imetajaliikidest, aga nende varajane evolutsioon on j\u00e4\u00e4nud teadlastele suuresti m\u00f5istatuseks. Kuna kerged ja haprad luud ei pea ajahambale h\u00e4sti vastu, on paleontoloogide kogutud kivististe rida olnud seni l\u00fcnklik.<\/p>\n<p>Bioloogid on vaielnud nahkhiirte geograafilise p\u00e4ritolu \u00fcle seet\u00f5ttu juba aastak\u00fcmneid. Samuti puudus pikka aega \u00fcksmeel, millal t\u00e4pselt \u00f5ppisid tiivulised loomad pimedas heliga teed leidma. Varasemad katsed nahkhiirte sugupuud rekonstrueerida andsid pidevalt vastuk\u00e4ivaid tulemusi.<\/p>\n<p>Muistsed eurooplased<\/p>\n<p>Suuresti tulenes see andmete piiratusest: paljud nahkhiireliigid on evolutsiooni v\u00e4ltel omavahel ristunud ja geene vahetanud. T\u00f5e v\u00e4lja selgitamiseks oli teadlastel vaja tervikgenoomset vaadet. N\u00fc\u00fcd kaardistaski rahvusvaheline konsortsium Bat1K 103 nahkhiireliigi genoomid kromosoomi tasemel. T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul h\u00f5lmab andmestik k\u00f5iki 21 t\u00e4nap\u00e4evast nahkhiirte sugukonda. Parema selguse nimel k\u00f5rvutasid teadlased v\u00e4rske DNA-info lisaks 44 nahkhiirefossiili anatoomilise ehitusega.<\/p>\n<p>Kivistised pakkusid teadlastele kaugest minevikust t\u00e4pseid ajalisi ja ruumilisi pidepunkte. Ilmnes, et esimesed nahkhiired ilmusid planeedile paleotseeni l\u00f5pus ja nende esialgne elupaik oli toonane Euroopa manner. Uurijate s\u00f5nul l\u00fckkab v\u00e4rske leid kindlalt \u00fcmber bioloogias seni levinud teooriad, mille j\u00e4rgi p\u00e4rinevad tiivulised imetajad hoopis P\u00f5hja-Ameerikast, Aasiast v\u00f5i Aafrikast.\u00a0<\/p>\n<p>P\u00e4rast paleotseeni-eotseeni soojusmaksimumi levisid loomad esmalt Aafrikasse. Sealt r\u00e4ndasid nad l\u00fchikese aja jooksul edasi Aasiasse, Austraaliasse ja viimaks Ameerika mandritele. J\u00e4rsult soojenenud kliiima pakkus neile uutel ja seni asustamata aladel soodsaid elutingimusi.<\/p>\n<p>Kajalokatsioon ja lennuv\u00f5ime arenesid k\u00e4sik\u00e4es<\/p>\n<p>Geograafilise p\u00e4ritolu k\u00f5rval avas uuring nahkhiirte teise erip\u00e4rase v\u00f5ime tekkelugu. Kajalokatsioon on loomariigis tervikuna v\u00e4ga haruldane. Selle kujunemist aitas t\u00f6\u00f6r\u00fchmal m\u00f5ista iidne kivistis perekonnast Vielasia.<\/p>\n<p>Muistne loom paigutus nahkhiirte sugupuu k\u00f5ige varasemasse harusse. Uurijate s\u00f5nul n\u00e4itab leid, et k\u00f5ris tekkiv kajalokatsioon oli olemas juba enne t\u00e4nap\u00e4evaste nahkhiirte sugupuu hargnemist ja seega selles loomar\u00fchmas n-\u00f6 v\u00e4ga ammune p\u00e4rand.<\/p>\n<p>Lennuoskus ja kajalokatsioon arenesid nahkhiirtel v\u00e4lja ilmselt peaaegu samal ajal. Fossiili anatoomia viitab, et omadused olid evolutsiooniliselt v\u00e4ga tihedalt seotud. M\u00f5lemad andsid varajastele nahkhiirtele tugeva eelise: need aitasid hankida \u00f6iseid toiduressursse ja p\u00f5geneda kiskjate eest.<\/p>\n<p>L\u00fcnki on n\u00fc\u00fcd v\u00e4hem<\/p>\n<p>Mudelite t\u00e4psustamiseks muutis t\u00f6\u00f6r\u00fchm andmeanal\u00fc\u00fcsi fookust: valke kodeerivate geenide asemel keskendusid nad p\u00e4rilikkusaine neutraalselt muutuvatele piirkondadele. See aitas m\u00f6\u00f6da hiilida varasemaid uuringuid eksiteele viinud loodusliku valiku tekitatud moonutustest.<\/p>\n<p>Uurijad suutsid rekonstrueerida isegi iidse nahkhiire-eellase oletatava kromosoomistiku. Mudelite j\u00e4rgi oli muistsel loomal t\u00e4pselt 26 kromosoomi. Kuigi teadusele avanes nahkhiirte terviklik sugupuu, seisavad paleontoloogid endiselt silmitsi l\u00fcnkadega. Enamik s\u00e4ilinud kivististest koosneb looduses vaid \u00fcksikutest hammastest v\u00f5i luukildudest. Terviklikke skelette leitakse harva, mist\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b iidne andmestik uutele leidudele vaatamata kohati auklikuks.<\/p>\n<p>Sellegipoolest pakub uus geeniandmestik aluse imetajate evolutsiooni m\u00f5istmiseks. Kuna fossiilide ja ulatuslike geeniandmete \u00fchendamine osutus autorite s\u00f5nul v\u00e4ga tulemuslikuks, soovitavad nad sarnaste anal\u00fc\u00fcsimeetoditega uurida edaspidi ka teisi ebaselge ajalooga loomar\u00fchmi.<\/p>\n<p>Uuring ilmus ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41586-026-11007-3\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Nature<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mahukas rahvusvaheline geeniuuring n\u00e4itab, et nahkhiired ja nende lennuoskus kujunesid v\u00e4lja Euroopas. \u00dchtlasi nihutab anal\u00fc\u00fcs loomade kajalokatsiooni tekkeaja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":283064,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,112,1866,31,32,92094,21,18348,35556,21098,28,29,95,45556,45557,19,36205,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-283063","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-evolutsioon","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-fossiilid","tag-headlines","tag-imetaja","tag-imetajad","tag-kivistised","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nahkhiir","tag-nahkhiired","tag-news","tag-paleontoloogia","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117325462683598908","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/283063","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=283063"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/283063\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/283064"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=283063"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=283063"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=283063"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}