{"id":28313,"date":"2025-10-27T07:38:10","date_gmt":"2025-10-27T07:38:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28313\/"},"modified":"2025-10-27T07:38:10","modified_gmt":"2025-10-27T07:38:10","slug":"hegle-parna-ja-ants-nomper-allikakaitse-tugevus-ei-soltu-paragrahvide-arvust-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28313\/","title":{"rendered":"Hegle P\u00e4rna ja Ants N\u00f5mper: allikakaitse tugevus ei s\u00f5ltu paragrahvide arvust | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Oktoobri alguses avalikustati meediateenuste seaduse muutmise eeln\u00f5u<\/a>, millega t\u00e4psustatakse muuhulgas, kuidas Eestis rakendatakse Euroopa Liidu meediavabaduse m\u00e4\u00e4rust. Kuigi k\u00f5nealune m\u00e4\u00e4rus on otsekohalduv, tuleb igal liikmesriigil siiski paika panna, kuidas selle s\u00e4tteid praktikas kohaldatakse.<\/p>\n

Avalikkuses on tekkinud k\u00fcsimus, kas eeln\u00f5u tagab piisava allikakaitse v\u00f5i on vaja Eestis eraldi allikakaitseseadust. Kuigi m\u00f5te eraldi seadusest on ahvatlev, on meie seisukoht, et eraldi seadust ei ole vaja. Allikakaitse tugevus ei s\u00f5ltu paragrahvide arvust ega asukohast, vaid nende sisust.<\/p>\n

Allikakaitse ajalugu<\/p>\n

Allikakaitse on \u00fcks vaba ajakirjanduse vanimaid p\u00f5him\u00f5tteid, mille juured ulatuvad 19. sajandisse. Juba 1881. aastal v\u00f5ttis Prantsusmaa vastu esimese seaduse, mis pani aluse ajakirjanike \u00f5igusele kaitsta oma allikaid.<\/p>\n

Allikakaitse on saanud korduvalt t\u00e4helepanu ka Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtus (EIK). EIK<\/a> on r\u00f5hutanud, et allikakaitse on ajakirjanduse s\u00f5navabaduse keskne osa ilma milleta v\u00f5ivad allikad karta pressiga suhelda. See omakorda takistaks ajakirjanduse valvekoera rolli ja kontrollitud teabe edastamist \u00fchiskonnale. Allikakaitse on seega demokraatlikus \u00fchiskonnas h\u00e4davajalik.<\/p>\n

Eestis on allikakaitse k\u00fcsimus korduvalt p\u00e4evakorda kerkinud. Juba 2000. aastate alguses arutati, kas on vajalik eraldi allikakaitseseadus. L\u00f5puks kujunes allikakaitse \u00f5iguslik raamistik v\u00e4lja 2010. aastal, millega lisati see sel ajal olemas olnud seadustesse. T\u00f5si, tollane \u00f5igusloome oli nagu Bre\u017enevi pakike \u2013 ajakirjandusele “kingiti” lisaks allikakaitsele ka karistuslikud kahjuh\u00fcvitised. Hiljem s\u00e4testati allikakaitse meediateenuste seaduses ja ihalus eraldi seaduse j\u00e4rele vaibus.<\/p>\n

Allikakaitse ei ole absoluutne \u00f5igus<\/p>\n

Esmapilgul v\u00f5ib tunduda, et allikakaitse peab kehtima ilma igasuguste piiranguteta. Selline lihtsustatud vaade on arusaadav, kuid ei vasta p\u00e4ris tegelikkusele. Nagu k\u00f5ikide \u00f5iguste puhul, tuleb ka allikakaitse puhul l\u00e4htuda tasakaalu leidmisest \u00fchiskondlike huvide ja inim\u00f5iguste vahel.<\/p>\n

V\u00f5tame n\u00e4iteks advokaatidele ja arstidele nende klientide\/patsientide huvides kehtestatud kutsesaladuse. Advokaadid ja arstid on kohustatud hoidma saladuses k\u00f5iki andmeid, mis neile teenust osutades teatavaks on saanud. Siiski v\u00f5ivad nad kutsesaladust avaldada n\u00e4iteks raske kuriteo \u00e4rahoidmiseks.\u00a0<\/p>\n

Riigikohus on selgitanud ka ajakirjanike allikakaitse k\u00fcsimusi laiemalt. Riigikohtu praktika<\/a> kohaselt on ainult tsiviilkohtumenetluses ajakirjaniku allikakaitse absoluutne. Ajakirjanikult ei tohi n\u00f5uda teabe avaldamist selle kohta, kes oli tema informatsiooniallikas isegi siis, kui teabe sisu ise on tsiviilkohtumenetluses oluline. Samal ajal kehtivad kriminaalmenetluses selle kohta erandid ning kriminaalmenetluses ei ole allikakaitse absoluutne. N\u00e4iteks t\u00f5sise kuriteo uurimise korral v\u00f5ib kohus n\u00f5uda teabe avalikustamist.<\/p>\n

Euroopa meediavabaduse m\u00e4\u00e4rusest<\/p>\n

2024. aastal vastu v\u00f5etud Euroopa meediavabaduse m\u00e4\u00e4ruse (EMFA) n\u00e4ol on tegemist olulise kogu Euroopa Liitu h\u00f5lmava raamistikuga. EMFA eesm\u00e4rk on kaitsta meediavabadust ja tugevdada ajakirjanike s\u00f5ltumatust. Allikakaitse jaoks on k\u00f5ige olulisem EMFA artikkel 4.<\/p>\n

Artikkel 4 s\u00e4testab, et ajakirjanike ja nende allikate j\u00e4lgimine v\u00f5i l\u00e4biotsimine on lubatud ainult kohtu loal. Samuti tohib j\u00e4lgimistarkvara kasutada vaid erandjuhtudel, n\u00e4iteks t\u00f5siste kuritegude uurimiseks. Lisaks tagab m\u00e4\u00e4rus ajakirjanikele \u00f5iguse suhelda informatsiooniallikatega turvaliselt ja konfidentsiaalselt ning kaitseb allikaid v\u00f5imaliku surve v\u00f5i j\u00e4lgimise eest.<\/p>\n

“Seega ei seisne probleem selles, et kaitset ei oleks, vaid k\u00fcsimus on pigem selles, kuidas m\u00e4\u00e4ruse norme Eestis praktikas rakendada.”<\/p>\n

Oluline on, et EMFA laiendab kaitse ulatust ka isikutele, kes on ajakirjanikuga p\u00fcsivates l\u00e4hedastes suhetes. See t\u00e4hendab, et lisaks ametialasele kokkupuutele ajakirjandusliku teabega h\u00f5lmab kaitse ka inimesi, kes elavad ajakirjanikuga samas leibkonnas v\u00f5i on muul viisil p\u00fcsivas ja pidevas isiklikus suhtes. Seega ei seisne probleem selles, et kaitset ei oleks, vaid k\u00fcsimus on pigem selles, kuidas m\u00e4\u00e4ruse norme Eestis praktikas rakendada.<\/p>\n

Eraldi seadust ei ole vaja<\/p>\n

Eraldi allikakaitseseadus ei ole v\u00f5luvits, mis automaatselt tugevdab allikakaitset. Tavaliselt on olukord vastupidine, rohkem seadusi tekitab r\u00e4gastiku, mis raskendab \u00f5igusnormidest arusaamist.<\/p>\n

Kui siseriiklik seadus lihtsalt kordaks EMFA s\u00e4tteid, on tegemist t\u00e4iesti asjatu \u00f5igusloomega. Kui siseriiklik seadus muudaks EMFA s\u00e4tteid, siis annaks see juristidele vaidlustes lihtsalt lisaargumente, mitte ei parandaks oma t\u00f6\u00f6d tegeva ajakirjaniku olukorda. Rohkem seadust ei t\u00e4henda rohkem \u00f5igust.<\/p>\n

Iga teema kohta eraldi seaduse n\u00f5udmine t\u00e4hendab ka seda, et huvigrupp ei usalda riigiv\u00f5imu. Keskaja detailsed ja \u00fclipikad karistusseadused ei toonud kaasa kuritegevuse v\u00e4henemist ehk rohkem \u00f5igust, vaid neid oli vaja selleks, et v\u00e4hendada kohtuv\u00f5imu rolli \u00fchiskonnas.<\/p>\n

Institutsioonide usaldusv\u00e4\u00e4rsuse uuringu<\/a> j\u00e4rgi usaldab Eesti \u00fchiskond Eesti kohtuid ja usume, et ka neljas v\u00f5im v\u00f5ib kohtuid usaldada. Kohtute usaldamine t\u00e4hendab, et pole vaja eraldi seadusi iga teema kohta.<\/p>\n

Tegelikult on ka meie kutseala, advokaadit\u00f6\u00f6 sarnases \u00f5igusloomelises olukorras. Euroopa N\u00f5ukogu v\u00f5ttis selle aasta kevadel vastu advokaadikutse kaitse konventsiooni<\/a>, mis on v\u00f5rreldav EMFA-ga. Selle rakendamiseks ei n\u00f5ua advokaadid eraldi seadust, vaid piisab olemasolevate seaduste, eelk\u00f5ige kriminaalmenetluse seadustiku muutmisest.<\/p>\n

Nii kaua, kuni seadusandlik v\u00f5im muudatusi vastu ei v\u00f5ta, usaldame Eesti kohtus\u00fcsteemi. N\u00e4iteks alles sel kuul tegi riigikohus lahendi<\/a>, mis olemasolevate regulatsioonide pinnalt s\u00f5nastas advokaatide kutsesaladuse piirid. Kohtuasi puudutas juhtumit, kus politsei oli kuriteo uurimise k\u00e4igus pealt kuulanud ka advokaatide vestlusi oma klientidega. Ilmselt ei ole vaja pikalt selgitada, et advokaadi ja kliendi vaheline suhe vajab sama palju kaitset kui ajakirjaniku ja allika vaheline. Kui advokaadid saavad ilma eriseaduseta hakkama, saavad ka ajakirjanikud.<\/p>\n

L\u00f5petuseks<\/p>\n

Allikakaitse tugevus ei peitu uute seaduste arvus, vaid teadmises, usalduses ja selles, kuidas seda \u00f5igust praktikas rakendatakse. Kui me hakkaksime kirjutama iga \u00f5una jaoks eraldi seadust, tekiks l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes vaid b\u00fcrokraatia puu, mis on t\u00fchi viljadest ja t\u00e4is t\u00fchje regulatsioone.<\/p>\n

Seega ei pea vabadus kasvama uute paragrahvide kaudu, vaid teadmisest, et olemasolev kaitse toimib ja et k\u00f5ik osapooled m\u00f5istavad, kuidas seda \u00f5igust kasutada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oktoobri alguses avalikustati meediateenuste seaduse muutmise eeln\u00f5u, millega t\u00e4psustatakse muuhulgas, kuidas Eestis rakendatakse Euroopa Liidu meediavabaduse m\u00e4\u00e4rust. Kuigi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":28314,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[10095,15078,15076,26,27,37,33,35,34,36,15079,31,32,21,15080,13952,10097,28,29,588,15075,15077,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-28313","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-advokaadid","9":"tag-allikakaitse","10":"tag-ants-nomper","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-euroopa-meediavabaduse-maarus","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-hegle-parna","23":"tag-juriidika","24":"tag-kutsesaladus","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-meedia","28":"tag-meediateenuste-seadus","29":"tag-meediavabadus","30":"tag-news","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115444993511567039","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28313","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28313"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28313\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28314"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28313"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28313"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28313"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}