{"id":283225,"date":"2026-09-24T13:15:17","date_gmt":"2026-09-24T13:15:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/283225\/"},"modified":"2026-09-24T13:15:17","modified_gmt":"2026-09-24T13:15:17","slug":"kultuuri-kiirkursus-seatapp-on-veider-segu-eia-jouludest-tondikakul-ja-coenite-fargost-kultuuri-kiirkursus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/283225\/","title":{"rendered":"Kultuuri kiirkursus | &#8220;Seatapp&#8221; on veider segu &#8220;Eia j\u00f5uludest Tondikakul&#8221; ja Coenite &#8220;Fargost&#8221; | Kultuuri kiirkursus"},"content":{"rendered":"<p>Ega j\u00f5ulud polegi enam kaugel<\/p>\n<p>S\u00fcgis on j\u00f5udnud alles alata, aga k\u00f5ik m\u00e4rgid kuulutavad juba saabuvaid j\u00f5ule: kaubanduskeskustesse on salamahti siginenud advendikalendrid, t\u00f5si, \u00fchtki korda &#8220;Last Christmasit&#8221; veel kuulnud ei ole, aga kaugel seegi enam olla saab. Ka filmivaldkond on suvised jooksutossud riiulisse t\u00f5stnud ja saani selga istunud, n\u00e4iteid selle kohta on juba mitmeid. M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal esilinastus Ameerikas Eesti kaastootmisel valminud \u00f5uduskom\u00f6\u00f6dia &#8220;Punased j\u00f5ulud&#8221;, l\u00e4hip\u00e4evil j\u00f5uab esmakordselt kodupubliku ette Katri Rannastu ja Joosep Matjuse loodusfilm lumistel v\u00e4ljadel ekslevast polaarrebasest ja Ove Musting on v\u00e4rskelt kinodesse toonud oma uue lavastajat\u00f6\u00f6 &#8220;Seatapp&#8221;, mille tegevus toimub \u2013 \u00fcllatus-\u00fcllatus \u2013 j\u00f5ululaup\u00e4eval. Aga kas see teeb Mustingu linaloo tingimata j\u00f5ulufilmiks?<\/p>\n<p>\u00dchest k\u00fcljest mitte, sest kas Mark Soosaare seni ainus m\u00e4ngufilm &#8220;J\u00f5ulud Vigalas&#8221; on midagi sellist, mille koos perega p\u00e4rast seapraadi ja kinkide jagamist igal aastal ette v\u00f5taksime? Vaevalt k\u00fcll. Enam-v\u00e4hem samasse kategooriasse l\u00e4heb ka &#8220;Seatapp&#8221;, kuid siin on piirid natukene h\u00e4gusemad. Viide seapraele ei olnud juhuslik, sest eks on ju ajalooliselt ikka siga veristatud just p\u00fchade ajaks ning just muutunud kommetest ning maa- ning linnaelu kasvavatest l\u00f5hedest r\u00e4\u00e4gib ka Mustingu film. Paneme sinna juurde veel selle, et ekraanil n\u00e4eb rohkelt lund \u2013 tore unistus, sest millal meil viimati valged p\u00fchad olid? \u2013 ning k\u00f5ike juhib imede aega h\u00e4sti sobiv moraalne skaala, kus pahad saavad oma karistuse (loe: s\u00f5raga n\u00e4kku) ning vaka all hoitud headus murrab ka k\u00f5ige s\u00fcgavamates k\u00fc\u00fcnikutes taas pinnale, siis on meil peaaegu k\u00e4es kodumaine s\u00f5nnikul\u00f5hnaline versioon &#8220;It&#8217;s A Wonderful Life&#8217;ist&#8221;.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"2785730\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/2785730hde56t24.jpg\"\/>&#8220;Seatapp&#8221; Autor\/allikas: Heikki Leis<\/p>\n<p>Lugege seda eelmist l\u00f5iku n\u00fc\u00fcd pisut l\u00e4bi s\u00f5rmede, sest &#8220;Seatapp&#8221; ei \u00fcrita tegelikult tingimata j\u00f5uluklassika hulka p\u00fcrgida, pigem on see k\u00f5ik lihtsalt hea tuttavlik tausts\u00fcsteem, mille m\u00e4ngureegleid saab Musting v\u00e4hehaaval rikkuma hakata. Parimatel hetkedel hakkabki see mustale huumorile ja totrale krimiloole meenutama isegi mingit maailma k\u00f5ige kummalisemat segu &#8220;Eia j\u00f5uludest Tondikakul&#8221; ja Coenite &#8220;Fargost&#8221;. Ma tean, t\u00e4iesti ebaloogiline jutt, aga just see, kui kindlameelselt julgeb &#8220;Seatapp&#8221; vaatajaid valele rajale suunata, ongi filmi k\u00f5ige suurem voorus. Olen k\u00fcll ja veel kuulnud, kuidas inimesed pelgavad kinno minna, kuna kardavad, et tegu on t\u00fc\u00fcpilise odava ja maotu rahvakom\u00f6\u00f6diaga, kuid soovitan k\u00f5igil see risk ette v\u00f5tta. P\u00e4ris &#8220;Suvitajad 2&#8221;, ei, oodake&#8230; &#8220;Talvitajad&#8221; sealt vastu ei vaata, seda v\u00f5in k\u00fcll lubada.<\/p>\n<p>Jooksusimulaator Londonis<\/p>\n<p>\u00dcks t\u00f5rvatilk ka siia meepotti. Arvatavasti ei \u00fctle re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Kevin Macdonaldi nimi enamikele midagi, aga ta on sel sajandil teinud terve rea korralike ajastudraamasid, neist \u00fcks m\u00e4rgilisemaid filmselt 2006. aastal valminud &#8220;\u0160otimaa viimane kuningas&#8221;, mis t\u00f5i ka Forest Whitakerile Oscari. N\u00fc\u00fcd aga tundub, et Macdonald on v\u00e4sinud iseenda ja oma filme liiga t\u00f5siselt v\u00f5tmas ja on tootnud valmis \u0161abloonse &#8220;vaatad ja sekund hiljem unustad&#8221; voogedastusp\u00f5neviku, millesarnaseid v\u00f5ib vist varsti panna inimeste asemel ka m\u00f5ne nutikama tehisaru-masinav\u00e4rgi tootma.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3807514\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3807514h712bt24.jpg\"\/>&#8220;The Runner&#8221; Autor\/allikas: Prime Video \/ Kaader filmist<\/p>\n<p>Jutt k\u00e4ib praegusel hetkel filmist &#8220;The Runner&#8221;, mis on&#8230; enam-v\u00e4hem t\u00e4pselt see, mida pealkiri lubab. Peaosas on Gal Gadot, kes kehastab hommikusele jooksuringile l\u00e4inud advokaati, kuid ootamatult r\u00f6\u00f6vitakse tema poeg ja n\u00f5utakse, et samal p\u00e4eval toimuva kohtuistungi p\u00f5hitunnistaja tuleb tappa. Lugege n\u00fc\u00fcd kokku, mitu kli\u0161eed selles eelmises lauses oli? Eriti huvitav on aga, et kuigi paberil k\u00f5lab see k\u00f5ik nagu Liam Neesoni v\u00f5i Jason Stathami mat\u0161ofilmi naisversioon, siis k\u00f5ige l\u00e4hedasem v\u00f5rdluspunkt on hoopis need kummaliselt populaarsed videod Youtube&#8217;is, kus keegi k\u00f5nnib GoPro kaameraga m\u00f6\u00f6da linna. Praegu siis tuhistakse koos Gadot&#8217;ga l\u00e4bi Londoni ja see pulbitsev linnamelu on suuresti ka ainus v\u00e4\u00e4rtus, mis filmi \u00fcldse k\u00e4imas hoiab. Aga teisalt: ilmselt v\u00f5inuks lihtsalt m\u00f5nd sarnast k\u00f5nnivideot netist vaadata ja oleksin isegi v\u00f5imsama ambient-elamuse saanud. Praegu pidin sinna vahele kuulama, kuidas selle k\u00f5rvale \u00fcritati vahetpidamata ka mingit p\u00f5nevuslugu veeretada, mis eriti h\u00e4sti v\u00e4lja ei kukkunud.<\/p>\n<p>Ehk siis v\u00f5ite vabalt vahele j\u00e4tta, aga mingi kiire ja turgutava ajuloputuse sealt ilmselt saab.<\/p>\n<p>Gregg Araki on muutunud iseenda paroodiaks<\/p>\n<p>Ameerika kultuslavastajast, new queer liikumise eestvedajast Gregg Arakist ei r\u00e4\u00e4gita v\u00e4ljaspool filminohikute ringkondi just kuigi tihti. Osalt on p\u00f5hjus kindlasti selles, et p\u00e4rast 2014. aastal valminud &#8220;White Bird in the Blizzard&#8221; on ta teinud \u00fcsna juhuslikke telet\u00f6id ning lasknud oma j\u00e4rgmist m\u00e4ngufilmi \u00fcle k\u00fcmne aasta oodata. Aga ega tema teoseid pole kunagi olnud ka lihtne ja mugav kuskile kasti paigutada, sest ta on alati \u00fchendanud k\u00f5rget ja madalat, peites s\u00fcgavad ja keerulised moraalsed dilemmad provokatsiooni ning pealtn\u00e4ha lohaka teostuse varju. Ehk siis hakkad pahaaimamatult vaatama totrat B-kino, aga saad vahepeal sahmaka ebamugavaid k\u00fcsimusi kaela. T\u00e4pselt sama juhtub ka tema uues, p\u00e4rast 12 aastast pausi valminud romantilises kunsti-p\u00f5nevus-kom\u00f6\u00f6dias &#8220;Tahan ainult seksi&#8221;.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3818224\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3818224h486bt24.jpg\"\/>&#8220;Tahan ainult seksi&#8221; Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n<p>Paraku aga tundub, et maailm on vahepeal t\u00e4iskiirusel edasi p\u00f5rutanud ja tema uus linalugu s\u00f6rgib lihtsalt vaevaliselt sabas. K\u00fcsimused v\u00f5imu- ning BDSM-suhetest ning kaasaegsetest suhtemudelitest on korduvalt palju teravamalt l\u00e4bi valgustatud \u2013 meenub kohe Jukka-Pekka Valkeap\u00e4\u00e4 imeline 2019. aastal valminud &#8220;Koerad ei kanna p\u00fckse&#8221; \u2013, Araki \u00fcritab varjuda jantlikkuse maski taha, kuid kaotab sellega l\u00f5puks t\u00e4ielikult oma agentsuse ja muutub lihtsalt iseenda paroodiaks. Cooper Hoffmani v\u00f5in muidugi alati vaadata ning Olivia Wilde teeb ka \u00fche oma karj\u00e4\u00e4ri parima rolli (mu h\u00fcpotees on, et \u00e4kki ta ei peaks kogu aeg iseenda lavastatud filmides \u00fcles astuma?), kuid t\u00fc\u00fctu tehniline lahendus hakkab l\u00f5puks nende rolle varjutama. Meelega on tuksi keeratud nii valgustus kui ka k\u00f5ik v\u00e4rvitoonid, mis j\u00e4tavad mulje, nagu vaataksin m\u00f5nd Eesti toodetud nullindate DIY-telesarja. Pingutasin kogu v\u00e4est, aga ei suutnud seda enda jaoks huvitavaks m\u00f5elda&#8230;<\/p>\n<p>Siin on \u00fcksikud hetked, mille nimel tasub n\u00e4ljasematel kinohuntidel &#8220;Tahan ainult seksile&#8221; v\u00f5imalus anda, k\u00f5igi teiste jaoks sobib see ehk ainult esmatutvuseks Gregg Araki k\u00e4ekirjaga. Sealt edasi saab vaid positiivselt \u00fcllatuda, kuna tegu on tema karj\u00e4\u00e4ri ilmselt \u00fche k\u00f5ige lahjema t\u00f6\u00f6ga. Sellele vaatamata tunnustan levitajat, kes julges nii veidra linaloo, mida ise kujutaks heal juhul ette vaid m\u00f5ne linastusega P\u00d6FF-il, laiemalt kinolevisse tuua.<\/p>\n<p>Videom\u00e4ngudest saab filme teha k\u00fcll<\/p>\n<p>Kui palju kordi on viimase m\u00f5nek\u00fcmne aasta jooksul suudetud videom\u00e4ngude adaptsioonide puhul puusse panna? Hakkame kuskilt otsast minema. Kaks Tomb Raideri filmi Angelina Joliega peaosas? Nojah, paljud poisid armusid t\u00e4nu sellele Joliesse, aga praeguseks on need ikka lootusetult aegunud. &#8220;Max Payne&#8221; Mark Wahlbergiga? J\u00e4\u00e4b m\u00e4ngust kaugele-kaugele maha. R\u00e4mpslavastaja Uwe Boll lasi terve rea projekte p\u00f5hja: &#8220;Far Cry&#8221;, &#8220;Bloodrayne&#8221;, &#8220;Postal&#8221;, &#8220;Alone in the Dark&#8221;. Ka &#8220;Doom&#8221; Dwayne Johnsoniga on t\u00e4iesti suvaline ja kiirelt ununev action-kit\u0161. Tagasi vaadates on selles reas isegi \u00fcks etemaid Paul W.S. Andersoni k\u00e4ima l\u00fckatud &#8220;Resident Evili&#8221; saaga, uue generatsiooni \u00fcks olulisemaid \u00f5uduslavastajaid Zach Cregger aga n\u00e4itab, et toonase \u00fche\u00fclbalise &#8220;p\u00fcssidega mehed jooksevad koridorides&#8221; asemel on v\u00f5imalik sellest m\u00e4ngust hoopis rohkem v\u00e4lja pigistada.<\/p>\n<p>\u00d5igemini on ju ka v\u00e4rskelt kinodesse j\u00f5udnud &#8220;Resident Evil&#8221; skemaatiline, jaburalt lihtsakoeline ning hetkiti \u00fcks-\u00fchele videom\u00e4ngude trikke \u00e4ra kasutav \u2013\u00a0korduvalt n\u00e4eme relva tulistamism\u00e4ngudest tuttavast esimese isiku vaatest \u2013, kuid Cregger ei ole mitte m\u00e4nguloogikate teenistuses, vaid paneb need enda taktikepi all d\u00fcnaamiliselt t\u00f6\u00f6le. Ehk on v\u00f5lus\u00f5naks huumor, mida on pipeti ja milligrammi t\u00e4psusega siia filmi doseeritud? Enamik eelpool mainitud adaptsioonid on hambad ristid \u00fcritanud hirmt\u00f5sist asja ajada, antud juhul aga hakkan miskip\u00e4rast l\u00f5kerdama, kui n\u00e4en, et k\u00fcmneid sombid h\u00fcppavad katuselt alla, saateks vereojad ja igas suunas lendavad soolikad. Olen ma peast lolliks l\u00e4inud v\u00f5i ongi see k\u00f5ik p\u00e4riselt naljakas? Filmi on juba k\u00f5vasti kiidetud, Cregger ise aga \u00fctles, et rahvusvaheline pressituur on tema jaoks t\u00e4hendanud suures osas f\u00e4nnide ees vabandamist, et ta ei l\u00e4inud seda teed, mida k\u00f5ik ootasid. Julgen tema kaitseks \u00f6elda, et vastassuunas p\u00f5rutamine on end igati \u00f5igustanud.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3818062\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3818062h6b27t24.jpg\"\/>&#8220;Resident Evil&#8221; Autor\/allikas: AP \/ Scanpix<\/p>\n<p>Huvitava k\u00f5rvalm\u00e4rkusena avastasin aga, et \u00fche n\u00e4dalaga j\u00f5udis Eesti kinolevisse lausa kaks filmi, mille keskmes on meditsiinilised kullerid. &#8220;Resident Evilis&#8221; peab peakangelast kehastav Austin Abrams vedama Raccoon City&#8217;sse tundmatu paki, v\u00e4hem hirmsas, kuid v\u00e4hemalt sama v\u00e4givaldses &#8220;Kulleris&#8221; aga transpordib Alan Ritchson koos Owen Wilsonina haruldasele veregrupile m\u00f5eldud maksa, mida \u00fcritab iga hinna eest enda k\u00e4tte saada ka narkokartell. Mina soovitaksin pigem neist esimest, selle toime on pikaajalisem ja m\u00e4letate filmi ilmselt ka n\u00e4dala p\u00e4rast, aga kui soovite t\u00f6\u00f6p\u00e4eva \u00f5htul vaadata, kuidas Owen Wilson teeb k\u00f5ige owenwilsonima rolli ja suvalisi p\u00e4tte vahetpidamata t\u00fcmitatakse, siis saate t\u00e4pselt seda, mida ootate.<\/p>\n<p>Misha Panfilov elab kuskil ajatus vahealas<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3818335h6a61.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"300\" caption=\"false\"\/><\/p>\n<p>Ilmselt Eesti \u00fche k\u00f5ige produktiivsema muusiku Misha Panfilovi v\u00e4rske kauam\u00e4ngiv &#8220;Where the Birds Fly&#8221; annab taas aimu sellest, et alati ei ole kvantiteet ja kvaliteet \u00fcksteise vastandid. Kui esimesel p\u00f5gusal kuulamisel v\u00f5ib tunduda, et sellist filmilikku, otsekui 1970. aastatel m\u00f5nest Tallinna salajasest keldribaarist kostuvat soul-jazz&#8217;i on ta ka varem teinud, siis teisalt m\u00e4ngib Panfilov alati pooltoonidega. Ja mitte ainult heli-, vaid ka v\u00e4rvitoonidega, sest tema albumid m\u00f5juvadki visuaalsete tervikutena, need on pisut sumbuursed, ehk isegi unen\u00e4olised, aga just t\u00e4nu sellele illusoorsusele ka kuklasse kirka tunde ja emotsioonina kummitama j\u00e4\u00e4vad.<\/p>\n<p>Kalduvus nostalgia suunas on Panfilovi muusikat alati kirjeldanud, kuid mida ta t\u00e4psemalt taga igatseb? Ta ei \u00fcrita tingimata muukida lahti \u00fchtki konkreetset ajastut ega \u017eanri, vaid ta m\u00e4ngibki pidevalt aja ja ruumiga, kus k\u00f5ik on natukene liiga ilus. Otsekui hommikune p\u00e4ikesepaiste, mis paneb heljuva tolmu kuldselt helkima, aga see pole mitte \u00fc\u00fcrike hetk, vaid j\u00e4\u00e4b kestma tervelt 33 minutiks. T\u00e4nu sellele defineerimatusele m\u00f5jub &#8220;Where the Birds Fly&#8221; kui kuskil antikvariaadist leitud r\u00e4baldunud \u00fcmbrisega tundmatu vin\u00fc\u00fcl, mille autorid ja tagamaid me kunagi teada ei saagi, aga just nii ongi parem. Loodetavasti j\u00e4\u00e4b ka Misha Panfilov selliseks v\u00e4ikeseks saladuseks, mille otsa \u00f5nnestub m\u00f5nel pahaaimamatul vahel sattuda.<\/p>\n<p>V\u00e4rskele plaadile on puistatud n\u00e4puotsaga ka pisut troopikat, kes aga tahab pikemaks ajaks k\u00f5rvupidi sooja p\u00e4ikese alla reisida, siis v\u00f5tke ette pooleteisttunnine kogumik &#8220;Nigeria 80&#8221;, kus saab nii s\u00e4risevat h\u00f5imupunki, kohalikku agrodiskot, h\u00e4bematult nakkavat s\u00fcntpoppi ja lihtsalt kuuma tantsuhoogu, mida rahulikult istudes kuulata on omaette katsumus.<\/p>\n<p>S\u00fclega Emmy&#8217;sid p\u00e4lvinud sari v\u00e4\u00e4rib t\u00e4helepanu<\/p>\n<p>Kinnituse sellele, et \u00f5udusfilmid on pimedatest nurgatagustest punasele vaiba ja pro\u017eektorite valgusesse murdnud, andsid juba mullused auhinnatseremooniad, kus p\u00e4rjati terve m\u00e4e nominatsioonide ja ka k\u00e4put\u00e4ie auhindadega Ryan Coogleri muusikalist vampiirik\u00f5hedikku &#8220;Patused&#8221;. Sama tendentsi j\u00e4tkuna v\u00f5ib vaadata ka t\u00e4navusi maailma k\u00f5ige olulisemaid telepreemiaid ehk Emmy&#8217;sid, kus \u00f5htu suurv\u00f5itja oli ilma igasuguse kahtluseta Apple TV+&#8217;i m\u00fcstiline \u00f5uduskom\u00f6\u00f6dia &#8220;Widow&#8217;s Bay&#8221;. Esialgu voogedastusplatvormile ilma suurema t\u00e4helepanuta maandunud sari on kriitikute \u00fcheh\u00e4\u00e4lse tunnustuse ning suust-suhu leviva kumu toel lendu t\u00f5usnud ja seda igati teenitult.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3817861\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/3817861h0c89t24.jpg\"\/>&#8220;Widow&#8217;s Bay&#8221; Autor\/allikas: Apple<\/p>\n<p>Sarnasused &#8220;Patustega&#8221; on tegelikult ka sisulised: kumbki neist p\u00e4rjatud teostest ei hiilga meeletu originaalsusega, pigem oskavad nad kokku \u00f5mmelda nii nutikalt ootamatu lapiteki, kus vanadest tuttavatest elementidest moodustub kokku mingi \u00fcllatavalt veider tervik. &#8220;Widow&#8217;s Bay&#8221; kannab erinevaid m\u00f5jutusi pigem uhkusega. Me v\u00f5ime seal n\u00e4ha t\u00e4ielikku kokteili erinevate Stephen Kingi teostest, alates &#8220;Hiilgusest&#8221; l\u00f5petades &#8220;It&#8217;i&#8221; ja &#8220;Salem&#8217;s Lotiga&#8221;, aga ka lovecraftilikku \u00fcrg\u00f5udust, David Lynchi &#8220;Twin Peaksi&#8221; absurdi ja s\u00fcrrealismi ning miks mitte ka John Carpenteri kultusfilmi &#8220;Udu&#8221;. \u00dchendava m\u00f6rdina on sinna vahele kallatud korralik annus eneseirooniat ja lopsakat huumorit, seega k\u00fcmne episoodi jooksul saab kordam\u00f6\u00f6da nii naerutatud kui hirmutatud.<\/p>\n<p>Kokku 14 Emmy auhinda p\u00e4lvinud avahooaeg ei j\u00e4\u00e4 aga viimaseks, Apple TV+&#8217;is on juba t\u00f6\u00f6s ka j\u00e4rg, seega kui mitte kohe, siis v\u00e4hemalt j\u00e4rgmise hooaja ajaks tasub j\u00e4releaitamistund teha ning sarjale v\u00f5imalus anda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ega j\u00f5ulud polegi enam kaugel S\u00fcgis on j\u00f5udnud alles alata, aga k\u00f5ik m\u00e4rgid kuulutavad juba saabuvaid j\u00f5ule: kaubanduskeskustesse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":283226,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[16822,26,27,108089,37,33,35,63005,34,36,31,32,108084,108088,21,27486,103373,28,29,105587,19,14965,91708,25,107492,95368,108087,108085,23,24,22,20,30,108086,108090],"class_list":["post-283225","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-apple-tv","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-cooper-hoffman","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-emmy","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gal-gadot","tag-gregg-araki","tag-headlines","tag-kuller","tag-kultuuri-kiirkursus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-misha-panfilov","tag-news","tag-olivia-wilde","tag-ove-musting","tag-populaarseimad-lood","tag-resident-evil","tag-seatapp","tag-tahan-ainult-seksi","tag-the-runner","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-widows-bay","tag-zach-cregger"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/283225","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=283225"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/283225\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/283226"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=283225"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=283225"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=283225"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}