{"id":284586,"date":"2026-09-26T10:12:12","date_gmt":"2026-09-26T10:12:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/284586\/"},"modified":"2026-09-26T10:12:12","modified_gmt":"2026-09-26T10:12:12","slug":"arvustus-lahendus-koigile-probleemidele-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/284586\/","title":{"rendered":"Arvustus. Lahendus k\u00f5igile probleemidele | Teater"},"content":{"rendered":"<p>Harva olen m\u00f5nel etendusel tundnud, et ma ei kuulu siia\u00a0\u2026 saali, ruumi. Kuidas saab olla naljakas see, kui vanainimesed riburada pidi kempsu koperdavad, m\u00f5nel tilk juba p\u00fcksis. Ja tagasi tulles veel teatavad, et keegi oli prill-laua peale lasknud. Piinlik kuidagi naerda. Aga kui siis enda \u00fcmber piilun, m\u00e4rkan, et saalis ongi vanemas keskeas inimesed. Naer on kohati sedav\u00f5rd valdav, et meenub m\u00f5ni odavama otsa kom\u00f6\u00f6diaseriaal, kus tegelase iga lause peale on s\u00e4titud arvutist naeruturtsatus.<\/p>\n<p>Ilmselt on lavastuse tegelased, vanainimesed, mulle liiga l\u00e4hedal. Nad pole lihtsalt niisama vanad, nad on Taevasaali tulnud otsekui suure lava grimmi ja kost\u00fc\u00fcmiga. Tegelased ei n\u00e4e v\u00e4lja nagu vanurid t\u00e4navalt v\u00f5i \u00fchistranspordist: nad on stiliseeritud, t\u00fc\u00fcbilised, iga detail natukene liiga esil, liiga k\u00e4rts. Kui sukad, siis ikka veidi lontis, kui barett, siis ikka puravikuks p\u00e4he t\u00f5mmatud, kui \u00fclikond, siis ikka kaherealine ja mingi MTJi v\u00f5i Harju KEKi rinnam\u00e4rgiga (r\u00e4\u00e4kimata taskusse unustatud NLKP liikmepiletist). Lava on kallilt, kuid maitsetult kujundatud tuba suures majas: lambid, mis \u00f5ieti valgust ei anna, ruutmeetrised kunstiv\u00e4\u00e4rtuseta kunsttr\u00fckised seinal ja kullatud lauajalad.<\/p>\n<p>K\u00f5ik on nii esil, tuntav, intiimne ja v\u00f5\u00f5ristav samaaegselt, et algavad s\u00fcndmused peaksid jalust rabama. Aga tegelikult ei juhtu suurt midagi. Terve esimese vaatuse tegelased tulevad, istuvad poolringis, k\u00e4ivad kempsus ja otsivad viina. Miski peaks n\u00fc\u00fcd katal\u00fcsaator olema, k\u00e4ivitav s\u00fcndmus, ja nii vist m\u00f5tlengi k\u00f5ik juhtuva endale grammikese liiga suureks. Ootan, et tualetis keegi surnuks torgatakse. Ei juhtu. Tuleb \u00fcks tegelane veel, istub. Ikka ei juhtu. Kunagise lootustandva noorsportlase Valve (Anne Reemann) kotist konfiskeeritud viina\u00adkl\u00e4hvi puudumine ajab ta peaaegu hauda. Aga ikka ei juhtu. Leitakse pudel konjakit ja elu l\u00e4heb edasi.<\/p>\n<p>Juba ongi juhtunud. Stsenaristika\u00adkor\u00fcfeed v\u00f5ivad toonitada palju tahavad, et stseenis peab olema s\u00fcndmus ja tegelane peab muutuma. Ei pea \u2013 m\u00e4rksa m\u00f5jusam, kui midagi ei juhtu, aga siis selgub, et juhtus ikka k\u00fcll. Me ei pannud t\u00e4hele. Ei saanudki t\u00e4hele panna, sest muutus selgineb alles hiljem. Kui saabub tegelane Tiiu (Elisabet Reinsalu), ei erine ta teistest vanainimestest kuigiv\u00f5rd. M\u00f5ned tekstikohad lisavad talle pahaendelisust, aga T\u00e4tte asub kohe meie t\u00e4helepanu k\u00f5rvale juhtima: kas tuuakse konjakit, v\u00f5i tuuakse rohud. Tiiul on ilus monoloog, mille Reinsalu rahulikult ja k\u00f5ike eelnevat arvestades isegi kuidagi realistlikult-inimlikult ette kannab \u2013 ja p\u00e4rast seda hakkab selginema, et pole Tiiu tulek nii tavaline midagi.<\/p>\n<p>Esmalt monoloog: surm ei pea olema vaenlane, palju parem, kui surm oleks s\u00f5ber. Elu l\u00f5pus tuleb sulle s\u00f5ber k\u00fclla. Ja siis veidi hiljem ja vaikuses: &#8220;Ta on siin.&#8221; Kes? &#8220;Surm.&#8221; Nendes stseenides midagi t\u00f5esti hakkab juhtuma, midagi hakkab kujunema. Muide, ka T\u00e4tte \u00fctleb Triin Sinissaarele antud inter\u00advjuus (kavalehel), et Tiiu tulekuga lugu muutus: &#8220;P\u00e4rast Tiiu sissetulekut hakkas aga justkui teine t\u00fckk peale. Sain aru, et ohoo, teeme selle t\u00fcki v\u00e4ikese saladusega, et mis imelik inimene siia n\u00fc\u00fcd tuli, kes k\u00f5ik oma saabumisega \u00e4ra ehmatas.&#8221;<\/p>\n<p>Teksti\/lavastuse esimene pool on t\u00f5esti koomiline. Kui noorem inimene esimesest piinlikkusest \u00fcle saab, siis on naljakas k\u00fcll. Kuna tekst on kirjutatud just nendele n\u00e4itlejatele, siis m\u00f5nel puhul muutub n\u00e4itleja etteaimatavaks, ootad tema reaktsiooni, aimad, see kohe tuleb, ja kuuled tema h\u00e4\u00e4letooni juba ette. Allan Noormetsa vana sovhoosiesimehe Peetri puhul torkab see k\u00f5rva, ka Egon Nuteri Eduard Ernesaks on nagu valatud Nuteri vormi j\u00e4rgi. Anne Reemanni ja Piret Kaldat ei tunne k\u00fcll \u00e4ra, v\u00f5ib-olla sulavad nad oma karakteriga edaspidi rohkem \u00fchte.<\/p>\n<p>Kui esimeses vaatuses k\u00e4ib peamiselt oma tegelasega lustimine, siis teises kerkivad kiiresti mustad pilved. T\u00f5esti, ongi kaks n\u00e4idendit, nagu ka T\u00e4tte ise on \u00f6elnud. Koomikata ei saa: Epp Eesp\u00e4eva m\u00e4ngitud Sirje \u00fcritab Tiiu surnuks r\u00e4\u00e4kida ning see peaaegu \u00f5nnestubki. Aga nali on siin tume: esimene vaatus on lihtsalt tragikom\u00f6\u00f6dia v\u00f5i must kom\u00f6\u00f6dia, teise nali m\u00f5jub ohtlikuna, sellel on t\u00f5sised varjatud hoovused. Eesti kirjanduse l\u00e4bivaid motiive on lunastamata s\u00fc\u00fc: kes tunneb ennast ise okupatsiooni\u00adaegsetes tegudes s\u00fc\u00fcdi, kes tajub, et talle on liiga tehtud. K\u00f5ik on millegi v\u00f5i kellegi kaotanud, paljud on midagi v\u00f5i kedagi v\u00f5itnud.<\/p>\n<p>Tiiu ei s\u00fc\u00fcdista otse kedagi, vihjab, v\u00f5tab teemaks, ja halvaendelised m\u00e4rgid on \u00f5hus. Miks on k\u00fcpsistel m\u00f5rumandlite l\u00f5hn? See krimikirjandusest tuntud viide ts\u00fcaniidile t\u00f5mbabki lavastusse krimi\u017eanri, ainult et kes on detektiiv? Ja kes surema peab? Et mitte liialt intriigi paljastada, piisab siinkohal sellest, et lapsed tegid &#8220;koerust&#8221;, &#8220;ainult nalja&#8221;. See &#8220;nali&#8221; t\u00f5mbas mitmele saatusele kriipsu peale. Aga kui too &#8220;nali&#8221; juhtus \u00fcle poole sajandi tagasi ja enamik kohalviibijatest on liiga p\u00f5durad, et seda m\u00e4letadagi, on nad siis endiselt s\u00fc\u00fcdi? See on suur XX sajandi teema ja n\u00e4idendiga ei p\u00fc\u00fcta lahendust leida, v\u00e4hemalt seda mitte vaatajale peale sundida. Lavastusel on konkreetne, oma kavalusega l\u00f5pp. \u00c4ra laheneb ka vanainimeste laulukoori motiiv, kuid p\u00e4riselt ei saa lahti tundest, et Tiiu ja Pastaruse liin ei tule tegelikult kokku, ei lahene teineteise abil \u00e4ra.<\/p>\n<p>Kui m\u00f5elda &#8220;Meeletule&#8221; v\u00f5i &#8220;Ristumisele peateega&#8221;, on sarnasused &#8220;\u00d6\u00f6ga&#8221; ilmselged. Suletud ruum, kus suhteliselt v\u00e4he inimesi tegeleb mingi \u00fcsna konkreetse moraalse probleemiga v\u00f5i p\u00fc\u00fcab probleemi olemuses selgusele j\u00f5uda. Moraali seejuures ei loeta, k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad \u00f5hku ning tulevad vaatajaga koju kaasa. Ma ei ole kindel, et &#8220;\u00d6\u00f6&#8221; puhul \u00fcks selge k\u00fcsimus minuga kaasa tuli. Selleks on &#8220;\u00d6\u00f6&#8221; liiga naljakas, groteskne, ja m\u00e4ng \u017eanride vahel liiga kirju.<\/p>\n<p>Ja midagi tuleb kaasa siiski. T\u00e4tte &#8220;Kaevus&#8221; on kaks meest (Allan Noormets ja Andres Raag) k\u00f5rbes kaevu \u00e4\u00e4res sirakil. Tolles n\u00e4idendis on Ursula Ratasepa m\u00e4ngitud Naine, kellel suurt rolli ei olegi \u2013 veedab meestega \u00f6\u00f6 ja l\u00e4heb oma teed. &#8220;Kaev&#8221; on samav\u00f5rd absurdne ja v\u00e4ljapeetult eksistentsiaalne, nagu &#8220;\u00d6\u00f6&#8221; on absurdne ja groteskne. Kumb &#8220;Kaevu&#8221; meestest on vapram, inimesem? Kas see, kes julgeb j\u00e4\u00e4da kaevu \u00e4\u00e4rde, v\u00f5i see, kes julgeb minna edasi (tagasi?)? Ka &#8220;\u00d6\u00f6&#8221; puhul v\u00f5ib m\u00f5elda minevikust kui kaevust, mille \u00e4\u00e4rde on tulnud kunagised klassikaaslased, kelle juurde tuleb Naine.<\/p>\n<p>Ainult et seekord tuleb Naine, Tiiu, oma agendaga. Kes on n\u00fc\u00fcd vapram? Kas see, kes julgeb oma minevikukaevu juurde j\u00e4\u00e4da ja selle sisse vaadata, v\u00f5i see, kes mineviku juurest lahkub, et veel vanas eas otsida uut tulevikku? Juta p\u00f5geneb: ta erineb teistest tegelastest juba v\u00e4limuselt, kuna on n\u00e4htavasti nooremaks l\u00f5igatud. Ta on ajatu, ei noor ega vana, ka tema kodus ei viita miski vanusele: seal ei ole linikuid, nipsasjakesi ega ravimipurke (ainult hooldaja Mikk). K\u00f5ik on uus ja kallis. T\u00fchi nagu k\u00f5rb. Juta k\u00f5nelebki k\u00f5rbena: &#8220;Mind on \u00f5petatud saama, mitte andma. Mul ei olegi midagi anda. Kas ma olen siis midagi saanud, kui mul anda ei ole?&#8221; Klassikaaslased Eedi, Sirje jt on eelistanud unustada, ja satuvad n\u00fc\u00fcd kaevu \u00e4\u00e4rde. Tiiu pole saanud kunagi kaevu \u00e4\u00e4rest lahkudagi.<\/p>\n<p>&#8220;\u00d6\u00f6d&#8221; &#8220;Kaevuga&#8221; v\u00f5rreldes hakkavad \u00fcht\u00e4kki harali j\u00e4\u00e4nud liinid oma\u00advahel p\u00f5imuma. Sest t\u00f5esti: lahendus on olemas. Saja-aastaselt ennast surnuks naerda on p\u00e4ris hea lahendus k\u00fcll.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Harva olen m\u00f5nel etendusel tundnud, et ma ei kuulu siia\u00a0\u2026 saali, ruumi. Kuidas saab olla naljakas see, kui&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":284587,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,29908,140,24042,7162,7388],"class_list":["post-284586","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-jaan-tatte","tag-meelelahutus","tag-oo","tag-peeter-tammearu","tag-tallinna-linnateater"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117336810733905854","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/284586","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=284586"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/284586\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/284587"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=284586"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=284586"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=284586"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}