![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3025851ha693t24.jpg\"\/)
“Teise m\u00e4tta otsast”. Marju Lauristin ja Margus Pedaste Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\nM\u00f5lemad k\u00fclalised leidsid Vikerraadio saates “Teise m\u00e4tta otsast”, et hariduse ja harituse m\u00f5isted tuleb hoida lahus. “Haridus on midagi, mida me seome haridusministeeriumiga ja haritus on see, mida me seome isiksusega,” s\u00f5nas Lauristin. Ta lisas, et haridust ilma harituseta ei ole olemas.<\/p>\n
“Haridus on midagi, mida me seome haridusministeeriumiga ja haritus on see, mida me seome isiksusega.” – Marju Lauristin<\/p>\n
Pedaste n\u00f5ustus, t\u00e4psustades, et haridus seostub formaalharidusega koolis ja \u00fclikoolis. “Haritus on aga midagi, mida me omandame l\u00e4bi elu,” k\u00f5rvutas ta. Eesti hariduss\u00fcsteemis on tema s\u00f5nul siht, et inimene \u00f5piks elukestvalt: nii enda kui teiste kogemustest.<\/p>\n
Lauristini hinnangul liigutaksegi praegu harituse v\u00e4\u00e4rtustamise poole. Ta t\u00f5i esile Eesti Haridusfoorumi t\u00f6\u00f6 avatud haridusruumi loomisel. Viimane t\u00e4hendab, et haritus kujuneb ka v\u00e4ljaspool kooli: muuseumides, huviringides, looduses ja kodus. “T\u00e4htis on, kuidas see k\u00f5ik tagasi tuua hariduss\u00fcsteemi nii, et see seal ka arvesse l\u00e4heb. [Kuidas] arvesse ei l\u00e4heks ainult koolitunni hinded, vaid ka see, mida noor inimene \u00f5pib igal pool mujal,” arutles \u00fchiskonnateadlane.<\/p>\n
Kool kui v\u00e4\u00e4rtuste kasvuhoone<\/p>\n
Margus Pedaste s\u00f5nul on formaalhariduss\u00fcsteemis seni arvatud, et inimeseksolemise oskus tuleb piltikult \u00f6eldes kodust kaasa. Tema s\u00f5nul v\u00f5iks seda aga kooliski rohkem v\u00e4\u00e4rtustada. “L\u00f5puks me tahame ju, et meil poleks ainult haritud ja hardusega inimesed, vaid et nad oleksid ka lihtsalt head inimesed,” s\u00f5nas ta. Haridusteadlase s\u00f5nul kujundab just see inimeseks olemist ja aitab \u00fchiskonnal lahendada keerulisi probleeme.<\/p>\n
“L\u00f5puks me tahame ju, et meil poleks ainult haritud ja hardusega inimesed, vaid et nad oleksid ka lihtsalt head inimesed.” – Margus Pedaste<\/p>\n
Marju Lauristin lisas, et pedagoogika on tema kui sotsiaalteadlase silmis paljuski kasvatusteadus. Kui meediast ja t\u00e4navalt j\u00f5uab nooreni pigem rumalust suurendavat sisu, peab kool tema s\u00f5nul sekkuma ja looma teistsuguse keskkonna. “Kool v\u00f5i hariduss\u00fcsteem on mingis m\u00f5ttes nagu kasvuhoone, kus ehk natukene turvalises ja kaitstud keskkonnas p\u00fc\u00fctakse ka neid taimi kasvatada, mis muidu vabas \u00f5hus ei kasva,” piltlikkustas ta. Teisis\u00f5nu arendatakse koolis v\u00e4\u00e4rtuslikke suhteid ja omadusi, mida v\u00e4line keskkond alati ei hinda.<\/p>\n
Lauristin viitas ka PISA uuringutele, mis n\u00e4itavad, et kuigi Eesti \u00f5pilased on head tehniliste \u00fclesannete lahendajad, on nad kooli- ja lugemisr\u00f5\u00f5mu poolest maas. “Meil kuidagi kool tapab \u00e4ra selle r\u00f5\u00f5mu, aga kui r\u00f5\u00f5mu ei ole, ega siis ei ole ka tahtmist midagi uut avastada,” nentis ta. Tema s\u00f5nul on oluline nii \u00f5ppija kui ka \u00f5petaja heaolu, mis ei t\u00e4henda mugavust, vaid loomisr\u00f5\u00f5mu ja koolir\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n
“Teise m\u00e4tta otsast”. Marju Lauristin ja Margus Pedaste Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
\u00d5petaja v\u00f5iks olla dirigent<\/p>\n
Marju Lauristini s\u00f5nul kujuneb isiksus suhtluses teiste inimestega. Sotsiaalteaduslikud uuringud n\u00e4itavad, et \u00f5petaja m\u00f5jutab \u00f5pilasi v\u00e4ga palju oma suhtlusviisiga. “Ta v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida \u00f5igeid s\u00f5nu, aga kui ta r\u00e4\u00e4gib viisil, mis \u00f5pilast alandab, siis ta kasvatab midagi hoopis muud, kui ta s\u00f5nades kasvatada tahab,” osutas ta.<\/p>\n
Saatek\u00fclalised n\u00f5ustusid, et tehisaru ajastul muutub \u00f5petaja roll oluliselt. “Ilma igasuguse \u00f5petajata tehisaru v\u00f5ib \u00fche nupulevajutuseta r\u00e4\u00e4kida k\u00f5iki tarku asju, mida seni on \u00f5petaja r\u00e4\u00e4kinud,” kirjeldas Lauristin. Sestap on \u00f5petaja \u00fclesanne juhtida ka \u00f5pilase ja tehisaru suhtlust. Seejuures v\u00f5rdles ta \u00f5petajat treeneriga, kes n\u00e4eb suhtlust juhtides piltlikult \u00f6eldes kogu v\u00e4ljakut ja m\u00f5lema tiimi m\u00e4ngijaid.<\/p>\n
“Liiga palju on \u00f5petajaid, kes m\u00f5tlevad, et \u00f5pilane on k\u00f5ige t\u00e4htsam ja mina v\u00f5in kasv\u00f5i \u00e4ra surra, peaasi, et \u00f5pilasel hea oleks.” – Margus Pedaste<\/p>\n
Margus Pedaste pakkus sarnase v\u00f5rdluse, nimetades \u00f5petajat suunajaks v\u00f5i dirigendiks. “Ta teab ja tajub just nimelt erinevate osapoolte tugevusi-n\u00f5rkusi ja suunab k\u00f5iki natuke erinevalt,” selgitas haridusteadlane. Pedaste r\u00f5hutas, et \u00f5petaja ei ole ainus tarkuse allikas, vaid tema roll on luua soodsad tingimused \u00f5ppimiseks.<\/p>\n
Lisaks t\u00f5i haridusteadlane v\u00e4lja, et uutes \u00f5petajate kutsestandardites on esikohale toodud ka \u00f5petaja enesehoid. “Liiga palju on \u00f5petajaid, kes m\u00f5tlevad, et \u00f5pilane on k\u00f5ige t\u00e4htsam ja mina v\u00f5in kasv\u00f5i \u00e4ra surra, peaasi, et \u00f5pilasel hea oleks,” sedastas ta, lisades et selline \u00fchiskond pole j\u00e4tkusuutlik.<\/p>\n
Tulevikusiht on iseseisvalt tegutsev inimene<\/p>\n
K\u00f5nelejad k\u00e4sitlesid n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse sihte. Margus Pedaste viitas 2017. aasta kokkuleppele, mis seadis eesm\u00e4rkideks \u00f5ppija eneseteostuse, avatuse ja elukestva \u00f5ppimise oskuse. Samuti nimetas ta oluliste hinnatavate eesm\u00e4rkidena heaolu, enesejuhtimisoskust, \u00f5pioskust, ainealaseid okuseid- teadmisi ja koost\u00f6\u00f6oskusi. \u00a0<\/p>\n
Marju Lauristin t\u00e4iendas, et haridusfoorumi t\u00f6\u00f6s on r\u00f5hutatud \u00f5ppijakesksust ja ennastjuhtiva \u00f5ppija kujundamist. “K\u00f5ik \u00f5ppijad ei ole samasugused. Me v\u00e4ga h\u00e4sti teame, on neid, kes k\u00f5ike kiirelt haarvad k\u00f5iki neid uusi v\u00f5imalusi kasutavad. On teisi, kes pole nii kiired v\u00f5i pole ka harjunud, on tulnud teisest keskkonnast,” v\u00f5rdles ta. Seejuures hoiatas ta, et kool tekitab pahatihti mahaj\u00e4\u00e4jatel madalat enesehinnangut, mis m\u00f5jub neile kahjulikult ka hilisemas elus.<\/p>\n
Pedaste s\u00f5nul on uueks alussihiks kujunemas agentsus ehk toimev\u00f5ime. Agentsus t\u00e4hendab tema selgitusel v\u00f5imet ennast m\u00e4\u00e4ratleda, sihte seada, vastutustundlikult otsustada ja tegutseda. Ta viitas OECD raamistikule, kus heaolu saavutamise alus ongi \u00f5pilase ja \u00f5petaja agentsus. “See ei ole ainult inimest iseloomustav omadus, vaid kirjeldab ka keskkonda, kus inimene toimib, ja sihte, mida \u00fchiselt v\u00f5i individuaalselt seatakse,” t\u00e4psustas haridusteadlane.<\/p>\n
“Kui n\u00fc\u00fcd koolist tuleb p\u00f5lvkond, kes on suurema agentsusega, siis me hakkame \u00fchiskonnas ka huvitavaid asju n\u00e4gema.” – Marju Lauristin<\/p>\n
Lauristini s\u00f5nul on agentsus iseseisva tegutsemise ja otsustamise v\u00f5imekus ning selle kujunemisel on koolikultuuril keskne roll. Eesti teadlastest on Maria Erss uurinud agentsust v\u00f5rdlevalt eesti- ja venekeelsetes koolides. “Siin on just koolikultuuril keskne roll: mis laadi \u00f5petaja ja \u00f5pilase suhted on? Kas nad on n-\u00f6 \u00fclevalt alla autoritaarsed v\u00f5i lastakse \u00f5ppijatel, \u00f5pilastel ka ise tegutseda, otsustada ja oma seisukohtadega v\u00e4lja tulla?” sedastas Lauristin.<\/p>\n
Ta m\u00e4rkis, et Eesti koolidel on \u00f5nneks suur iseseisvus oma kultuuri luua, kuid m\u00f5ttekoht on, kuidas igast \u00f5ppijast tema ise tegutsemise v\u00f5ime esile tuua. “Kui n\u00fc\u00fcd koolist tuleb p\u00f5lvkond, kes on suurema agentsusega, siis me hakkame \u00fchiskonnas ka huvitavaid asju n\u00e4gema. Siis ilmselt on meil aktiivsemad kodanikud,” arutles \u00fchiskonnateadlane.<\/p>\n
Tehisaru n\u00f5uab m\u00f5tlemise tahet<\/p>\n
Saatek\u00fclalised pidasid agentsust tehisaru ajastul v\u00f5tmet\u00e4htsusega oskuseks. Marju Lauristin v\u00e4ljendas aga muret, et Eestis levib hirm, nagu tehisaru h\u00e4vitaks iseseisva m\u00f5tlemise. “Minu meelest see on v\u00e4ga halb m\u00e4rk, et meil Eesti \u00fchiskonnas nii ruttu just selline arusaam levib. Kas see ei reeda natuke olemasolevat hoiakut, mitte masinate, vaid iseenda suhtes?” m\u00f5tiskles ta.<\/p>\n
Margus Pedaste n\u00f5ustus, et h\u00e4da pole tehisarus, vaid selles, et inimestel on agentsust v\u00e4he. Samuti ei olda tema hinnangul valmis v\u00f5tma vastutust, et otsustada, kuidas tehisaru kasutada nii, et see m\u00f5tlemisv\u00f5imet arendaks, mitte ei p\u00e4rsiks.<\/p>\n
“Tulevikukoolis, mis on v\u00e4ga palju isiksuse arengule suunatud, ei ole enam m\u00f5istlik olla aine- v\u00f5i isegi valdkonnakeskne.” – Marju Lauristin<\/p>\n
Lauristin v\u00f5rdles tehisaru b\u00fcrokraatiaga, mis on samuti n-\u00f6 masin. “B\u00fcrokraatia on samuti tehisaru. Ta toodab samuti kindlal viisil teatud produkte,” k\u00f5rvutas ta. Koolist laiemalt vaadates n\u00e4gi Lauristin \u00fchiskonnas laiemat mugavushoiakut, kus reeglite ja Exceli tabelite taha peitudes ei peagi ise m\u00f5tlema. “Meil on \u00fchiskonnas levinud v\u00e4ga mugavushoiak k\u00f5igi mehhaaniliste, ainult k\u00e4su t\u00e4itmist v\u00f5imaldavate k\u00e4itumisviiside suhtes,” osutas ta.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul saab hariduse kaudu seda hoiakut muuta, kui kool hakkab hindama iseseisvust ja loomingulisust. “Kui me koolis […] \u00fcles\u00fctlemise ja n\u00e4ilise tubliolemise asemel hakkame hindama iseseisvust ja agentsust, loomingulist, koost\u00f6\u00f6oskust \u2013 see on algkapital, millele saab hiljem \u00fcles ehitada t\u00f5epoolest muutusi \u00fchiskonnas,” s\u00f5nas \u00fchiskonnateadlane. Pedaste n\u00f5ustus, et nii koolis kui ka hiljem t\u00f6\u00f6elus ei tohi piirduda lihtsate \u00fclesannetega.<\/p>\n
Kadunud filosoofia ja k\u00fcsimise oskus<\/p>\n
L\u00f5ppeesm\u00e4rgina n\u00e4gid m\u00f5lemad eksperdid vajadust tervikliku maailmapildi j\u00e4rele. “Tulevikukoolis, mis on v\u00e4ga palju isiksuse arengule suunatud, ei ole enam m\u00f5istlik olla aine- v\u00f5i isegi valdkonnakeskne,” s\u00f5nas Marju Lauristin. Ta leidis ka, et Eestis alahinnatakse kultuuri ja kirjanduse lugemise rolli tervikpildi loomisel. Kirjandus pole tema s\u00f5nul pelgalt vabaajategevus, vaid v\u00f5imalus l\u00e4bi m\u00e4ngida tulevikustsenaariume. Samuti \u00f5pib laps n\u00e4iteks muinasjuttudest algoritmilist m\u00f5tlemist: milleni viib elus \u00fcks v\u00f5i teine valik.<\/p>\n
“Isem\u00f5tleja rahvas, ma arvan, see on tark rahvas.” – Marju Lauristin<\/p>\n
Tehisaruga seoses t\u00f5i \u00fchiskonnateadlane esile, et see ootab inimestelt eelk\u00f5ige k\u00fcsimuste p\u00fcstitamise p\u00e4devust. “See on m\u00f5tlemise v\u00f5ime ja see on tegelikult filosoofiap\u00e4devus, sest filosoofia tegeleb tegelikult k\u00fcsimuste esitamise treeninguga. Meil on see v\u00e4lja visatud haridusest t\u00e4ielikult,” \u00fctles Lauristin. Ta lisas, et n\u00e4eb \u00fclikoolis, kuidas tudengite jaoks on k\u00f5ige raskem osa uurimisk\u00fcsimuse s\u00f5nastamine. Margus Pedaste s\u00f5nul planeeritaksegi uude \u00f5ppekavasse m\u00f5tlemisp\u00e4devust, mis h\u00f5lmab ka tahet ise m\u00f5elda, mitte lasta tehisarul seda enda eest teha.<\/p>\n
Lauristin nentis kokkuv\u00f5tteks, et kuigi eestlased said targaks ja haritud rahvaks 19. sajandi rahvakoolidega, ei julgeks ta praegu enam nii kindlalt \u00f6elda, et eestlased on k\u00f5ige targem rahvas. Tema s\u00f5nul napib probleemide n\u00e4gemise ja \u00f5igete k\u00fcsimuste esitamise oskust \u2013 selle arendamine peaks aga tehisaru t\u00f5ttu olema kooli k\u00f5ige olulisem eesm\u00e4rk. Pedaste lisas, et Eesti j\u00e4\u00e4b targaks rahvaks, kui inimestel m\u00f5tlemistahe \u00e4ra ei kao. “Isem\u00f5tleja rahvas, ma arvan, see on tark rahvas,” n\u00f5ustus Lauristin.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3025857h85c2t24.jpg\"\/)
“Teise m\u00e4tta otsast”. Marju Lauristin ja Margus Pedaste Autor\/allikas: Ahti Tubin\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5lemad k\u00fclalised leidsid Vikerraadio saates “Teise m\u00e4tta otsast”, et hariduse ja harituse m\u00f5isted tuleb hoida lahus. “Haridus on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":28499,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[375,26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,15177,21,15170,28,29,15172,15169,19,7709,15168,15171,11832,15176,15175,25,15173,15174,814,6027,6544,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-28498","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ai","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haridus","19":"tag-haritus","20":"tag-headlines","21":"tag-kool-klass","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-margus-pedaste","25":"tag-marju-lauristin","26":"tag-news","27":"tag-opetaja","28":"tag-opilane","29":"tag-oppekava","30":"tag-oskused","31":"tag-padevus","32":"tag-padevused","33":"tag-populaarseimad-lood","34":"tag-tarkus","35":"tag-teadmised","36":"tag-tehisaru","37":"tag-teise-matta-otsast","38":"tag-ti","39":"tag-top-stories","40":"tag-topstories","41":"tag-uldised-uudised","42":"tag-uudised","43":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115445901904238658","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28498","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28498"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28498\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28498"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28498"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28498"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}