{"id":285922,"date":"2026-09-28T10:56:09","date_gmt":"2026-09-28T10:56:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/285922\/"},"modified":"2026-09-28T10:56:09","modified_gmt":"2026-09-28T10:56:09","slug":"nadalavahetuse-toidulaud-kurnab-meeste-sudant-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/285922\/","title":{"rendered":"N\u00e4dalavahetuse toidulaud kurnab meeste s\u00fcdant | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>Harjumus s\u00fc\u00fca t\u00f6\u00f6- ja puhkep\u00e4eviti erineval ajal kurnab meeste s\u00fcdant, selgub Prantsusmaa mahukast <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s43856-026-01758-5\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">rahvastiku-uuringust<\/a>. Kui s\u00f6\u00f6giajad n\u00e4dalast n\u00e4dalasse muutuvad, ei pruugi tervisliku toidu ega kosutava une m\u00f5ju olla piisav, et ennetada nendega s\u00fcdamehaigusi.<\/p>\n<p>Paljudele on tuttav olukord, kus unegraafik l\u00e4heb puhkep\u00e4evadel nihkesse. Teaduskeeles nimetatakse seda sotsiaalseks reaktiivv\u00e4simuseks. Uue uuringu autorid juhivad n\u00fc\u00fcd t\u00e4helepanu teisele sarnasele n\u00e4htusele: toitumisega seotud reaktiivv\u00e4simusele ehk s\u00f6\u00f6misr\u00fctmi nihkele.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6n\u00e4dalal paneb elur\u00fctmi paika kontori- v\u00f5i koolikell, samas kui vabadel p\u00e4evadel s\u00e4tivad inimesed \u00e4rkamise ja s\u00f6\u00f6mise pigem sisemise bioloogilise kella j\u00e4rgi. Kahe graafiku lahknevus ajab organismi piltlikult \u00f6eldes segadusse.<\/p>\n<p>Rutiin on hea<\/p>\n<p>Imetajate keha juhib \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctm, mis koordineerib ainevahetust ja siseelundite t\u00f6\u00f6d. T\u00e4psemalt tiksub aju peamine bioloogiline kell vastavalt sellele, kuidas valgus ja pimedus vahelduvad. Seedeelundkonna ja maksa talitlust juhib aga eelk\u00f5ige aeg, millal toit saabub Need keha sisemised kellad vajavad toimimiseks stabiilsust.<\/p>\n<p>Pariisi \u00fclikooli teaduri Xu\u00e2n Le Folcalvezi juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm uuris n\u00fc\u00fcd Prantsusmaa pikaajalise kohortuuringu NutriNet-Sant\u00e9 andmeid. Andmestik h\u00f5lmas enam kui 104 000 t\u00e4iskasvanu tervise- ja toitumisinfot aastatest 2009\u20132023. Osalejad t\u00e4itsid korrap\u00e4raselt p\u00f5hjalikke \u00f6\u00f6p\u00e4evase toitumise k\u00fcsimustikke: nende p\u00f5hjal joonistusid v\u00e4lja uuritavate s\u00f6\u00f6misharjumused nii t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti kui ka n\u00e4dalavahetustel.<\/p>\n<p>Selleks, et hinnata toidukordade ajalise nihke m\u00f5ju, arvutasid autorid v\u00e4lja iga osaleja keskmise nn toitumisakna keskpunkti ning v\u00f5rdlesid t\u00f6\u00f6p\u00e4evade ja puhkep\u00e4evade n\u00e4itajaid. Kellaaegade korrap\u00e4ratu k\u00f5ikumine n\u00e4itas \u00e4ra, kuiv\u00f5rd iga inimese s\u00f6\u00f6misr\u00fctm n\u00e4dala jooksul nihkesse l\u00e4ks. Seejuures hoidis enam kui 70 protsenti osalejatest oma r\u00fctmi stabiilsena.<\/p>\n<p>Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et enam kui kaheksa-aastase j\u00e4lgimisperioodi v\u00e4ltel tuli ebaregulaarsete s\u00f6\u00f6giaegade ja s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste riski tugev seos esile \u00fcksnes meestel. Uuringu juhtivautori Xu\u00e2n Le Folcalvezi s\u00f5nul seostusid heitlikud s\u00f6\u00f6giajad eesk\u00e4tt s\u00fcdame p\u00e4rgarteritega seotud haigustega, n\u00e4iteks m\u00fcokardiinfarkti ja stenokardiaga. Naiste terviseandmetes sellist ohum\u00e4rki ei n\u00e4inud.<\/p>\n<p>Eriti haavatavad olid mehed, kes s\u00f5id n\u00e4dalavahetusel varem kui argip\u00e4eviti. Selles r\u00fchmas oli s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste tekkerisk p\u00fcsiva s\u00f6\u00f6misr\u00fctmiga eakaaslaste omast 44 protsenti suurem. Koronaarhaiguste risk suurenes neil aga koguni 68 protsenti. Kui keha korduvalt varasemale re\u017eiimile sundida, v\u00f5ib see t\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul kurnata tugevalt ka ainevahetust.<\/p>\n<p>Ohus olid needki, kes magasid puhkep\u00e4eviti kauem ja s\u00f5id hiljem: meestel, kes nihutasid toidukordi hilisemaks, suures koronaarhaiguste risk 36 protsenti. T\u00f6\u00f6r\u00fchma juhi Bernard Srouri s\u00f5nul n\u00e4itab leitud seos, et rutiinidel on oma v\u00e4\u00e4rtus. Kahju ei tulene niiv\u00f5rd konkreetsest kellaajast, kuiv\u00f5rd pidevast edasi-tagasi kohanemisest.<\/p>\n<p>Hoop hilistele \u00e4rkajatele<\/p>\n<p>Uues uuringus leitud seosed j\u00e4id p\u00fcsima ka p\u00e4rast seda, kui teadlased arvestasid toidu kvaliteedi, une kestuse ja sotsiaalse reaktiivv\u00e4simuse m\u00f5juga. T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul toimib r\u00fctm iseseisva riskitegurina \u2013 s\u00f6\u00f6giaegade stabiilsus v\u00f5ib teatud olukordades olla isegi toiduvalikust olulisem.<\/p>\n<p>Lisaks n\u00e4itas anal\u00fc\u00fcs, et s\u00f6\u00f6giaegade muutus m\u00f5jub r\u00e4ngemalt neile, kes on harjunud p\u00e4eva esimest toidukorda hilisemaks l\u00fckkama. Hilistele hommikus\u00f6\u00f6jatele on laup\u00e4evane ja p\u00fchap\u00e4evane r\u00fctmih\u00fcpe ise\u00e4ranis kurnav. Bernard Srouri s\u00f5nul v\u00f5ib hiline ehk n-\u00f6 \u00f6\u00f6biku kronot\u00fc\u00fcp muuta inimese r\u00fctmimuutustele vastuv\u00f5tlikumaks. Sarnast mustrit on teadlased varem t\u00e4heldanud ka sotsiaalse reaktiivv\u00e4simuse korral.<\/p>\n<p>Sooliste erinevuste p\u00f5hjused vajavad teadlaste s\u00f5nul veel uurimist. Oma osa v\u00f5ib olla nii elustiilil kui ka bioloogial. Loomkatsetest on varem teada, et isas- ja emashiirte ainevahetus reageerib ajaliselt piiratud toitumisele erinevalt. Samuti on teada, et meeste ja naiste \u00f6\u00f6p\u00e4evased hormoonir\u00fctmid lahknevad.<\/p>\n<p>Bioloogilise kella ja eluviisi krooniline ebak\u00f5la kahjustab s\u00fcdant mitmel viisil. Rakutasandil v\u00f5ib nihe elur\u00fctmide muuta s\u00fcdamelihase geenide avaldumist ja h\u00e4irida rakku energiaga varustavate mitokondrite t\u00f6\u00f6d. Valel ajal s\u00fc\u00fces omastab keha ka gl\u00fckoosi kehvemini. Aja jooksul kahjustavad sellised h\u00e4ired veresooni ja kudesid.<\/p>\n<p>Uuringu \u00fche kitsaskohana moodustasid valimist 79 protsenti naised ja osalejad olid keskmisest terviseteadlikumad. Samuti eeldasid autorid, et inimeste t\u00f6\u00f6n\u00e4dal kestab esmasp\u00e4evast reedeni ja nad n\u00e4dalavahetusel puhkavade. Vahetustega t\u00f6\u00f6tajate tegelikku graafikut ei saanud uurijad t\u00e4pselt arvesse v\u00f5tta.<\/p>\n<p>Praegu tuli esile vaid korrelatsioon ja selleks, et kinnitada seoste p\u00f5hjuslikkust, on vaja pikaajalisi kliinilisi uuringuid. Siiski annavad uue uuringu tulemused suunise, kuidas iga\u00fcks saab oma argist tervisek\u00e4itumist parandada. Xu\u00e2n Le Folcalvezi s\u00f5nul v\u00f5iks kujutada korrap\u00e4rased s\u00f6\u00f6giajad lihtsat ja soodsat v\u00f5tet, mis aitaks v\u00e4hendada krooniliste s\u00fcdamehaiguste koormust kogu \u00fchiskonnas.<\/p>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6 ilmus ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s43856-026-01758-5\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Communications Medicine<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Harjumus s\u00fc\u00fca t\u00f6\u00f6- ja puhkep\u00e4eviti erineval ajal kurnab meeste s\u00fcdant, selgub Prantsusmaa mahukast rahvastiku-uuringust. Kui s\u00f6\u00f6giajad n\u00e4dalast n\u00e4dalasse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":285923,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,3675,2955,32975,19,69926,108920,25,29145,10457,36042,2243,23,24,22,20,30],"class_list":["post-285922","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mees","tag-mehed","tag-nadalavahetus","tag-news","tag-oopaevarutm","tag-oopaevarutmid","tag-populaarseimad-lood","tag-sudame-tervis","tag-sudamehaigused","tag-toit-sook","tag-toitumine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117348308228255916","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/285922","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=285922"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/285922\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/285923"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=285922"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=285922"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=285922"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}