Ott Raidmets andis “Vikerhommikule” intervjuu reedel, p\u00e4ev enne Endla teatri “Arkaadia” esietendust. “P\u00e4rast etendusi on alati selline hea rammestus,” vastas Raidmets saatejuht Piret Koolile, kuidas ta ennast vahetult p\u00e4rast viimast kontrolletendust tunneb. “\u00dcldiselt olen praegu v\u00e4sinud. See on lihtsalt olnud v\u00e4ga intensiivne n\u00e4dal, aga heas m\u00f5ttes. Ma arvan, et ma praegu ei m\u00f5tlegi v\u00e4ga midagi. See ongi v\u00f5ib-olla k\u00f5ige parem, ma olen heas m\u00f5ttes endast k\u00f5ik v\u00e4lja saanud lasta ja mingi rahu on minu sees.”<\/p>\n
Raidmets kehastab “Arkaadias” kodu\u00f5petajat Septimus Hodge’i, kelle k\u00e4e all omandab teadmisi 13-aastane Thomasina Coverly. “Nende vahel on eriline side. Ennek\u00f5ike selle t\u00f5ttu, et t\u00fcdruk, keda ta \u00f5petab, ei ole p\u00e4ris tavaline. Ta on nutikas ja m\u00f5tleb v\u00e4ljaspool kasti, tal on v\u00e4ga loominguline ja huvitav viis, kuidas asju m\u00f5testada. See avaldab kodu\u00f5petajale ehk minu tegelasele muljet. Ta oskab seda hinnata, isegi kui v\u00e4ga paljud tema \u00fcmber olevad inimesed, kaasa arvatud tema ema v\u00f5i onu ei m\u00f5ista seda,” tutvustas ta.<\/p>\n
Thomasina Coverlyt kehastab lavastaja Elmo N\u00fcganeni k\u00f5ige noorem t\u00fctar Sonja N\u00fcganen. Laval on ka tema esimene t\u00fctar Saara N\u00fcganen, kellega Raidmets 13 aastat koos oli.<\/p>\n
“Meie eluteed l\u00e4ksid umbes pool aastat tagasi lahku. Selles m\u00f5ttes on minu elus vahepeal p\u00e4ris palju muutunud, aga meil on 2,5-aastane imearmas laps Ruut, keda me kasvatame endiselt edasi. Me ei ela k\u00fcll enam koos, aga ma arvan, et me oleme selle olukorraga v\u00e4ga h\u00e4sti kohandunud ja saame hakkama,” lausus ta.<\/p>\n
“Arkaadia” on esimene Elmo N\u00fcganeni lavastus, kus Raidmets m\u00e4ngib. See v\u00f5imalus on talle mitmel moel v\u00e4ga oluline ja s\u00fcdamel\u00e4hedane olnud. “See on t\u00f5esti olnud v\u00e4gev kogemus. Me oleme enne Elmoga enne teinud filmialaselt koost\u00f6\u00f6d, kus tema on olnud re\u017eiss\u00f6\u00f6r, aga teater on midagi muud, teater on kindlasti tema number \u00fcks p\u00e4rusmaa,” r\u00f5\u00f5mustas Raidmets. “See kogemus on t\u00f5esti olnud mulle v\u00e4ga oluline olnud, sest ma olen olnud teatrist nii pikalt eemal. Minu viimane esietendus oli poolteist aastat tagasi Endla teatris.”<\/p>\n
Eelmisel hooajal pidi Raidmets \u00fches uues lavastuses kaasa tegema, kuid ootamatu sigmasoole l\u00f5hkemine l\u00f5i ta kuudeks rivist v\u00e4lja. “See oli 24. detsember, kui ma \u00e4rkasin hommikul \u00fcles k\u00f5huvaluga, mis oli tavap\u00e4rasest tugevam. L\u00e4ksin Mustam\u00e4ele P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla EMO-sse ja tunnen, et k\u00f5hus oli juba ebanormaalselt suur valu. T\u00f5usin p\u00fcsti ja j\u00e4rsku tundsin, peaaegu l\u00f5i pildi eest \u00e4ra, et n\u00fc\u00fcd l\u00e4ks mingi t\u00e4iesti teine k\u00e4ik sisse, mida on keeruline kirjeldada. K\u00e4isin m\u00f6\u00f6da seina\u00e4\u00e4ri ringi, proovisin mingit abi leida. \u00d5nneks \u00f5ed v\u00f5tsid mu kohe sisse, panid mu k\u00fclili, tegid \u00fche v\u00e4ga tugeva valuvaigistava s\u00fcsti ja siis hakkas hetkega parem,” kirjeldas ta.<\/p>\n
K\u00fcmne minuti p\u00e4rast oli ta operatsioonisaalis. Olukorra t\u00f5sidusest aru saades k\u00fcsis Raidmets kirurgilt vaid, kas ta sureb \u00e4ra. “Ja siis kirurg vaatas m\u00f5tlikult kuhugi k\u00f5rgusesse ja p\u00e4rast viiesekundilist pausi \u00fctles, et ei sure, sest siin on need ja need lahendused. Need olid mu elu k\u00f5ige pikemad viis sekundit,” meenutas ta.<\/p>\n
Operatsioon osutuks edukaks, kuid ta pidi neli kuud p\u00e4rast l\u00f5ikust stoomikotti k\u00f5hul kandma. “Elu stoomiga on puue, sellega tuleb \u00f5ppida elama,” t\u00f5des mees. “\u00d5hus oli variant, et sellest stoomist ei saa veel niipea lahti. Seet\u00f5ttu ma ei oleks ka saanud oma lavat\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata.”<\/p>\n
T\u00e4naseks on Raidmets tervisemured seljatanud ja ta on valmis ka muid auke oma elus kokku lappima. Oma lapse ema ja endist elukaaslast peab ta endiselt enda v\u00e4ga heaks s\u00f5braks.<\/p>\n
“See ei ole v\u00e4ga keeruline olnud, sest laps on seda alati v\u00e4\u00e4rt. Me ikkagi armastame on last niiv\u00f5rd. Olgu romantilises suhtes asjad nagu on, me oleme Saaraga ennek\u00f5ike head s\u00f5brad ja me ei suuda sellest osast loobuda. Me suhtleme sellel tasandil edasi p\u00f5him\u00f5tteliselt t\u00e4pselt nii nagu enne. Vahel paneb see k\u00f5ik k\u00fcsima, kas me olime enne rohkem s\u00f5brad, et kus need piirid jooksevad, aga sellest me ei ole loobunud, me oleme \u00fcksteisele v\u00e4ga suureks toeks,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
“Ma tahaks loota, et k\u00f5ige valulikum periood p\u00e4rast lahkuminekut on \u00fcle elatud. N\u00fc\u00fcd tahaks loota, et oleme liikunud uutesse faasidesse, mis on minu jaoks palju lihtsamad ja hoovatavamad,” loodab ta. “Lahkuminek t\u00f5mbab igal juhul pinna jalge alt \u00e4ra, sa pead oma elu \u00fcmber m\u00f5testama, sa pead ennast j\u00e4lle suureks tegema, kui sind on tehtud v\u00e4ikseks. See on olnud hea \u00f5pe elus. Ja see on aidanud ka v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6s kaasa, sest korraga sa hakkad m\u00f5istma dramaturgiat tegelikult, mida inimesed tegelikult oma s\u00f5nade taga m\u00f5tlevad. \u00dctleme, et see kool v\u00f5i arusaamine oli enne m\u00f5nev\u00f5rra ikka puudu, sest elu oli v\u00f5rdlemisi mugav enne.”<\/p>\n
Keeruline poolaasta Raidmetsa s\u00f5nul v\u00e4ga elumuutev olnud. “Ma olen selle \u00fcle paljuski t\u00e4nulik, sest ma olen enda kohta v\u00e4ga palju asju teada saanud. Ma olen aru saanud ka sellest, kui oluline on see, et sul on \u00fcks v\u00f5i kaks v\u00e4ga head s\u00f5pra, kes suudavad sind raskest kohast v\u00e4lja tirida. Neid inimesi ma hindan n\u00fc\u00fcd veel rohkem kui varem,” s\u00f5nas n\u00e4itleja.<\/p>\n
P\u00e4rast pikka pausi lavale naasmine on n\u00e4itleja s\u00f5nul nagu uus algus. “Ma arvan, et ei ole isegi paremat aega kui see antud hetkel. Ma ei ole inimene, kes usub juhuslikult saatusesse v\u00f5i mingisse ettem\u00e4\u00e4ratusse, aga siis kui elu tahtis mulle \u00f6elda k\u00f5iki neid asju, mis minuga pool aastat tagasi juhtusid, siis v\u00f5ib-olla elu tahab \u00f6elda midagi selle t\u00fckiga ka. Ja nii ma tunnen laval \u2013 n\u00fc\u00fcd ei ole aega milleski kahelda, n\u00fc\u00fcd tuleb n\u00e4idata, enda eest v\u00f5idelda. Ja mulle tundub, et see energia l\u00e4heb \u00f5igesse kohta.”\u00a0<\/p>\n
Elmo N\u00fcganeni kohta, keda ta on muidu peamiselt pereringis tundnud, jagub Raidmetsal vaid kiidus\u00f5nu.<\/p>\n
“Mul on hea meel, et ma olen ennek\u00f5ike teda tundnud kui pereisa ja n\u00fc\u00fcd alles n\u00e4en teda oma t\u00f6\u00f6s, oma elemendis teatrilavastajana. Tavaliselt on see k\u00f5igile teistele vastupidi. Mul on hea meel, et ma saan n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga paljudest asjadest aru. See, kuidas ta on pere seltsis ja milline ta inimesena on, see on tema elu. Teater on tema elu, tema kirg. Antud hetkel, kus ta ka v\u00f5itleb raske haigusega, on tema elluj\u00e4\u00e4mise absoluutne v\u00f5ti see kirg. Selle prooviprotsessi jooksul on ikkagi uskumatu olnud see, et mitte kellelgi ei ole \u00f5igust v\u00e4sida, kui kapten ei v\u00e4si. Ja Elmo on v\u00e4simatu, sest ta teeb oma t\u00f6\u00f6d meeletu kirega, armastusega teatri vastu. Neid kaht on peaaegu v\u00f5imatu lahutada,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Raidmets on t\u00e4nulik, et N\u00fcganen talle peaosa pakkus. “See, et ta mulle seda rolli pakkus, t\u00e4hendab mulle v\u00e4ga palju. See n\u00e4itab, et temal on usku minusse ja see on mulle meeletult oluline, isegi kui viimastel aastatel teatris olen tundnud, et v\u00f5ib-olla seda usku nii palju k\u00f5ikidelt inimestelt ei tule. Nii et kui see tuleb korraga Elmolt, on see mulle v\u00e4ga oluline.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ott Raidmets andis “Vikerhommikule” intervjuu reedel, p\u00e4ev enne Endla teatri “Arkaadia” esietendust. “P\u00e4rast etendusi on alati selline hea…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":28668,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,215,144,1270],"class_list":{"0":"post-28667","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-muusika","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-music","16":"tag-muusika","17":"tag-ott-raidmets"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115446711758934976","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28667","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28667"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28667\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28668"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28667"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28667"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28667"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}