J\u00e4rgnevalt avaldame Daniel Lacalle\u2019i kommentaari:<\/p>\n
Euroopa Keskpank (EKP) on kiirendamas digieuro plaani ning palkas selle arhitektuuri loomiseks maailma parimad tehnoloogiafirmad. Inimesed on aga \u00f5igustatult mures, sest keskpanga digirahaga (CBDC) kaasnevad t\u00f5sised privaatsuse riskid. Ka kommertspangad on mures, sest CBDC v\u00f5ib hakata t\u00f5siselt piirama pangandussektori v\u00f5imet laenata ja adekvaatselt toimida.<\/p>\n
Keskpanga digirahad v\u00f5ivad olla ohtlik t\u00f6\u00f6riist, sest need ohustavad privaatsust ja finantsstabiilsust ning v\u00f5imaldavad rahapoliitika v\u00f5imu veelgi suuremat tsentraliseerimist.<\/p>\n
CBDC ei ole sama, mis elektrooniline raha. Digitaalne euro annab keskpangale pretsedenditult laiad v\u00f5imalused inimeste tegevuse j\u00e4lgimiseks. Erinevalt elektroonilistest maksetest annab keskpanga digiraha ametiv\u00f5imudele otsese ligip\u00e4\u00e4su igale \u00fclekandele ja hoiukontole. See t\u00e4hendab, et kodanike finantsiline privaatsus kaob. See annab v\u00f5imalused j\u00e4lgida, kontrollida ja isegi karistada finantsilist k\u00e4itumist, mis ei ole ametiv\u00f5imudele meelep\u00e4rane.<\/p>\n
Lisaks sellele eemaldaks CBDC finantss\u00fcsteemist mehhanismid, mis piiravad uue raha juurdeloomet. Kommertspankadest ja krediidimehhanismidest minnakse m\u00f6\u00f6da. See v\u00f5imaldab vajadusel raha hulka koheselt suurendada, et finantseerida sellega valitsuse kulutusi. Tavap\u00e4rased mehhanismid, mis valitsuse eelarvet kontrolli all hoiavad, kaovad.<\/p>\n
Kommertspankadest m\u00f6\u00f6da<\/p>\n
Kommertspangad t\u00e4idavad rahas\u00fcsteemis \u00fclekande mehhanismi rolli. Kui see l\u00fcli \u00e4ra kaotada, destabiliseerib see krediidiloomet ning v\u00f5ib juhtuda, et erasektori osat\u00e4htsus v\u00e4heneb laenuturul j\u00e4rsult.<\/p>\n
Digitaalse euro peamised pooltargumendid on efektiivsus ning v\u00f5imalus rahapoliitikat paremini rakendada. P\u00f5hjalikul uurimisel need argumendid aga ei p\u00e4de. Nimetatud kasud ei eelda tsentraliseeritud valuutat, veel v\u00e4hem keskpanga kontrollitud rahapoliitika monopoli. Kui need oleks tegelikud eesm\u00e4rgid, siis julgustaks poliitikud tsentraalse planeerimise asemel detsentraliseerimist ja konkurentsi. Tegelik eesm\u00e4rk on suurem riiklik kontroll ning valitsuse kulutuste rahapoliitiline finantseerimine, mitte tarbijatele ja s\u00e4\u00e4stjatele m\u00f5eldud reaalsed parendused.<\/p>\n
CBDC on t\u00f5endus sellest, et keskpangad ei soovi valuutat investorite (ja inimeste) jaoks atraktiivseks teha ning selle kaudu seda tugevdada. Selle asemel sunnitakse inimesi seda hoopis kasutama.<\/p>\n
Raamlepingud tehnoloogiafirmadega<\/p>\n
2025. aasta oktoobris s\u00f5lmis Euroopa Keskpank raamlepingud k\u00fcmne suure tehnoloogiafirmaga, et v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada kavandatava digieuro peamised toimimise ja infrastruktuuri komponendid. Lepingute koguv\u00e4\u00e4rtus ulatub 1,1 miljardi euroni. Ettev\u00f5tete hulka kuuluvad Giesecke+Devrient (loob v\u00f5rgu\u00fchenduseta makselahendusi), Feedzai (kasutab tehisintellekti pettuste tuvastamiseks), Almaviva ja Fabrick (arendavad mobiilseid rahakotirakendusi) ning Senacor FCS (tagab makseandmete turvalise jagamise).<\/p>\n
Need raamlepingud valmistavad euroala ette digieuro v\u00f5imalikuks kasutuselev\u00f5tuks 2029. aastal. Lepingutega on kaetud tarkvaraarendus, turvalisus ning pettuste t\u00f5kestamine.<\/p>\n
EKP \u00fctleb, et need lepingud on vaid osa planeerimisest ning valuutat ei hakata emiteerima enne, kui v\u00f5etakse vastu vajalikud seadused ning projekti j\u00e4rgmised faasid on heaks kiidetud. Tehnoloogiafirmad aitavad disainida ja testida mitmeid tehnilisi \u00fcksikasju, olgu selleks reaalajas pettuste tuvastamine v\u00f5i digirahade kasutamine v\u00f5rgu\u00fchenduseta. Mitte \u00fckski neist ei keskendu privaatsuse tagamisele, valitsuse kontrolli piiramisele v\u00f5i olemasolevate krediidimehhanismide s\u00e4ilitamisele.<\/p>\n
Mure privaatsuse p\u00e4rast<\/p>\n
Euroopa kommertspangad on mures, et digieuro v\u00f5ib m\u00f5juda kahjulikult nende p\u00f5hitegevusele. Neil on \u00f5igus. Mitmed Euroopa Parlamendi seadusandjad arvavad, et jaeklientidele m\u00f5eldud digieuro sunniks viima suure osa hoiustest kommertspankadest keskpankade kontodele. Keskpangal oleks ligip\u00e4\u00e4s k\u00f5ikide kodanike finantsandmetele. See tekitab t\u00f5sist muret privaatsuse p\u00e4rast. Riskid on \u00f5hus isegi juhul, kui keskpangad \u201elubavad\u201c neid andmeid mitte kasutada.<\/p>\n
Pangad \u00fctlevad, et digieuro viiks erak\u00e4tes olevast finantss\u00fcsteemist raha v\u00e4lja, raskendades finantsasutuste laenutegevust. Selline tsentraliseeritud s\u00fcsteem eelistaks perede ja ettev\u00f5tete asemel valitsuste kulutuste rahastamist. Pangad peavad ka enda s\u00fcsteemid uue digirahaga vastavusse viima ning looma vastava infrastruktuuri. Sellega kaasnevad suured kulud. Regulatsioonid on hetkel ebaselged ja \u00e4hmased ning privaatsuskaitse on parimal juhul lihtsalt defineerimata.<\/p>\n
CBDC v\u00f5imaldab keskpankadel n\u00e4ha kodanike k\u00f5iki finantsilisi otsuseid ja \u00fclekandeid. See annab valitsusele v\u00f5imaluse kasutaja finantstegevust uurida, piirata v\u00f5i teatud tegevusi isegi karistada. Keskpank saaks digieuro abil kiiresti suurendada ka ringluses oleva raha hulka, m\u00f6\u00f6dudes mehhanismidest, mis kaasnevad krediidin\u00f5udlusega pangandussektoris. Sisuliselt eemaldab CBDC piirangud inflatsioonilt ning paneb rahapoliitika s\u00f5ltuma sellest, mille peale poliitikud raha kulutada soovivad.<\/p>\n
CBDC surub kommertspangad paratamatult marginaalsesse rolli, tsentraliseerides finantsv\u00f5imu poliitikute ja tehnokraatide k\u00e4tte.<\/p>\n
J\u00e4lgimis\u00fchiskonna t\u00f6\u00f6riist<\/p>\n
Keskpankade praegune iseseisvus ning privaatsust tagavad seadused ei pruugi olla lahendus. V\u00f5imu tsentraliseerumine on alati oht, ka privaatsust kaitsvate seaduste ning keskpankade v\u00e4idetava iseseisvuse kontekstis.<\/p>\n
Keskpangad on pidevalt allunud poliitilisele survele kasutada valitsuste rahastamiseks rahapoliitilisi t\u00f6\u00f6riistu. Digieurost saab j\u00e4rjekordne t\u00f6\u00f6riist, mille abil on v\u00f5imalik piiramatult kulutada ning valuuta v\u00e4\u00e4rtust lahjendada. Pangandussektor on viimane mehhanism, mis sellist tegevust piirab.<\/p>\n
Kui valitsused tahaksid p\u00e4riselt suuremat efektiivsust, innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi ja tugevamat valuutat, mis oleks globaalselt aktsepteeritud, peaksid nad julgustama hoopis detsentraliseerimist ja konkurentsi, mitte vastupidi.<\/p>\n
Digieuro on j\u00e4lgimis\u00fchiskonna t\u00f6\u00f6riist, mis on maskeeritud rahaks. Valitsused teevad k\u00f5ik selleks, et kasutada seda oma eelarvete otseseks rahastamiseks. Kui te usute, et need samad majanduspoliitikud, kes on lasknud v\u00f5latasemetel ja kulutustel t\u00e4ielikult kontrolli alt v\u00e4ljuda, hakkavad valuuta ostuj\u00f5udu kaitsma, siis te elate fantaasiamaailmas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"J\u00e4rgnevalt avaldame Daniel Lacalle\u2019i kommentaari: Euroopa Keskpank (EKP) on kiirendamas digieuro plaani ning palkas selle arhitektuuri loomiseks maailma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":28675,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[131,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,780,781,28,29,95,672,778,19,777,25,779,23,24,65,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-28674","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ari","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-investeerimine","20":"tag-kasulik","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-majandus","25":"tag-maksud","26":"tag-news","27":"tag-pension","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-seadused","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-turundus","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28674","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28674"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28674\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28675"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28674"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28674"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28674"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}