{"id":286824,"date":"2026-09-29T11:32:16","date_gmt":"2026-09-29T11:32:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/286824\/"},"modified":"2026-09-29T11:32:16","modified_gmt":"2026-09-29T11:32:16","slug":"barbara-orloff-ja-eike-luik-eesti-voimalused-randesurve-ohjamisel-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/286824\/","title":{"rendered":"Barbara Orloff ja Eike Luik: Eesti v\u00f5imalused r\u00e4ndesurve ohjamisel | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Eesti r\u00e4ndeolukorra \u00fcle arutlemist on paslik alustada Hando Runneli laulus\u00f5nadega &#8220;Ei saa me l\u00e4bi L\u00e4tita, ja Venemaa meelest ei l\u00e4he&#8221;. Viimastel kuudel on korduvalt tulnud teateid Eestis tabatud ebaseaduslikult riigis viibivatest v\u00e4lismaalastest, kes saabusid L\u00e4tist. Suur osa neist j\u00f5udis Euroopa Liitu (EL) L\u00e4ti v\u00e4lispiiri kaudu, sest Valgevene ja Venemaa on kasutanud neid inimesi EL-i liikmesriikidele surve avaldamiseks. Schengeni alal saab liikuda \u00fcldjuhul sisepiirikontrollita, mist\u00f5ttu v\u00f5ib v\u00e4lispiiri ebaseaduslikult \u00fcletanud inimene liikuda \u00fchest Schengeni riigist teise.<\/p>\n<p>Aasta algusest on oluliselt kasvanud Valgevene korraldatud r\u00e4nder\u00fcnne L\u00e4ti suunas. L\u00e4ti ametiv\u00f5imud on t\u00e4navu t\u00f5kestanud \u00fcle 10 000 ebaseadusliku piiri\u00fcletuskatse. Probleemi ulatusest annab m\u00e4rku Eestis tabatud ligi 200 L\u00e4tist saabunud ebaseaduslikult riigis viibivat v\u00e4lismaalast.<\/p>\n<p>Millised on Eesti kui Schengeni alasse kuuluva riigi v\u00f5imalused r\u00e4ndesurve ja ebaseadusliku r\u00e4nde t\u00f5kestamisel?<\/p>\n<p>Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine<\/p>\n<p>Sisepiirikontrolli puudumisega kaasnevate riskide maandamiseks rakendavad Schengeni riigid erinevaid kompensatsioonimeetmeid. Eestis h\u00f5lmavad need muu hulgas riskianal\u00fc\u00fcsil p\u00f5hinevaid pistelisi politseikontrolle teedel, sadamates ja piiri\u00e4\u00e4rsetel aladel. Suurenenud r\u00e4ndesurve korral saab rohkem t\u00e4helepanu suunata naaberriigist l\u00e4htuvatele liikumisteedele.<\/p>\n<p>Oluline roll on ka Schengeni infos\u00fcsteemil, mis v\u00f5imaldab liikmesriikidel vahetada teavet isikute kohta, kellel puudub \u00f5igus Schengeni alale siseneda v\u00f5i seal viibida.<\/p>\n<p>R\u00e4ndesurvele reageerimisel on t\u00e4htis ka rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6. Eesti politseinikud osalevad ESTPOL-i ehk v\u00e4lisriikides politsei- ja piirijulgeoleku \u00fclesandeid t\u00e4itvate Eesti \u00fcksuste kaudu L\u00e4ti abistamisel Valgevene piiril.<\/p>\n<p>Vajadusel ajutise piirikontrolli rakendamine<\/p>\n<p>T\u00f5sise ohu korral avalikule korrale v\u00f5i sisejulgeolekule v\u00f5ivad Schengeni riigid erandkorras taastada sisepiiridel ajutiselt piirikontrolli, n\u00e4iteks on riigid seda teinud suurenenud ebaseadusliku sisser\u00e4nde v\u00f5i organiseeritud kuritegevuse ohu t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>Seda, kui kiiresti v\u00f5ivad liikmesriigid tajutud r\u00e4ndeohule reageerida, n\u00e4itas t\u00e4navu suvel Ceutas toimunu. Juuli l\u00f5pus j\u00f5udis Marokost Hispaaniale kuuluvale Ceuta territooriumile ebaseaduslikult \u00fcle 70 000 inimese. Itaalia kehtestas seej\u00e4rel Hispaaniast saabujatele ajutise piirikontrolli, kartes nende edasiliikumist teistesse Schengeni riikidesse.<\/p>\n<p>Kasvanud r\u00e4ndesurve t\u00f5ttu v\u00f5ib ajutise piirikontrolli taastamine muutuda aktuaalseks ka Eestis. Eesti on varem ajutist piirikontrolli L\u00e4ti piiril rakendanud kahel korral: 2020. aastal COVID-19 leviku t\u00f5kestamiseks ja 2022. aastal Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike vastuv\u00f5tmise paremaks korraldamiseks. Praegu ei ole Eesti ajutist piirikontrolli L\u00e4ti piiril taastanud, vaid reageerib r\u00e4ndesurvele koost\u00f6\u00f6s L\u00e4tiga, sealhulgas toetades L\u00e4tit v\u00e4lispiiri kaitsmisel.<\/p>\n<p>Ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tuvastamine ja tagasisaatmine<\/p>\n<p>Politsei- ja piirivalveameti andmetel on t\u00e4navu L\u00e4tile \u00fcle antud 72 inimest, kes j\u00f5udsid Eestisse Valgevene ja L\u00e4ti kaudu ning kellel puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks.<\/p>\n<p>L\u00e4tist saabunud ebaseaduslikult riigis viibivate v\u00e4lismaalaste tagasisaatmisel on Eesti l\u00e4htunud 1995. aastast kehtivast Balti riikide vahelisest lepingust, mille alusel saadetakse nad v\u00f5imaluse korral tagasi L\u00e4tti. Seda ei saa teha automaatselt, sest esmalt tuleb isik tuvastada, hinnata tema v\u00f5imalikku haavatavust, sh alaealisust, ja selgitada v\u00e4lja tema teekond Eestisse.<\/p>\n<p>Teekonna kindlakstegemine on oluline ka juhul, kui inimene taotleb rahvusvahelist kaitset, sest siis tuleb m\u00e4\u00e4rata, milline riik vastutab tema taotluse l\u00e4bivaatamise eest, arvestades, millise liikmesriigi kaudu ta EL-i sisenes. Kui k\u00f5ne alla tuleb inimese v\u00e4ljasaatmine p\u00e4ritolu- v\u00f5i kolmandasse riiki, tuleb j\u00e4rgida v\u00e4ljasaatmise keelu ehk non-refoulement&#8217;i p\u00f5him\u00f5tet, mille kohaselt ei tohi inimest tagasi saata riiki, kus teda v\u00f5ib \u00e4hvardada tagakiusamine v\u00f5i muu t\u00f5sine oht.<\/p>\n<p>Idapiiri tugevdamine<\/p>\n<p>Eesti idapiiri on j\u00e4rjepidevalt tugevdatud, ehitades v\u00e4lja piiritaristut ja arendades seirev\u00f5imekust. Maismaapiiril on valminud suurem osa f\u00fc\u00fcsilisest taristust ning arendatakse seire- ja valvetehnoloogiat. Narva kordon on rekonstrueeritud, et parandada piirilt saadava info t\u00f6\u00f6tlemist ja olukorrateadlikkust.<\/p>\n<p>L\u00e4ti kogemus n\u00e4itab, et piirit\u00f5kkeid v\u00f5idakse kahjustada v\u00f5i neist muul viisil m\u00f6\u00f6da p\u00e4\u00e4seda, n\u00e4iteks avastati 2026. aastal L\u00e4ti-Valgevene piiril, et ebaseaduslikuks piiri\u00fcletuseks on kasutatud truube ja tunneleid. Seet\u00f5ttu peab f\u00fc\u00fcsilise piiri tugevdamisega kaasnema t\u00f5hus seire ja valmisolek kiiresti reageerida muutuvatele piiri\u00fcletusviisidele. Eesti idapiiri valvamist toetab ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti (Frontex) kohalolek Eestis, muuhulgas v\u00e4lispiiri seire ja riskianal\u00fc\u00fcsiga.<\/p>\n<p>R\u00e4ndesurveks valmistumine<\/p>\n<p>Alates 2026. aasta juunist kohaldatav reform tugevdab ebaseadusliku r\u00e4nde t\u00f5kestamist, muu hulgas tehakse v\u00e4lispiiril \u00fchetaoline julgeolekuohu- ja taustakontroll, teatud juhtudel rakendatakse piiril varjupaigamenetlust ja tagasisaatmist.<\/p>\n<p>Reform n\u00e4eb ette ka erimeetmed kriisiolukordadeks, sealhulgas juhuks, kui kolmas riik kasutab inimesi liikmesriigile r\u00e4ndesurve avaldamiseks. Sellises olukorras saab EL-i \u00f5igusaktides s\u00e4testatud tingimustel rakendada tavareeglitest erisusi ning kasutada t\u00e4iendavat operatiivtuge ja rahastust.<\/p>\n<p>Ka Eesti saab massilisest sisser\u00e4ndest p\u00f5hjustatud h\u00e4daolukorras rakendada erisusi. Lisaks on PPA valmistunud suurenenud r\u00e4ndesurvega toimetulekuks \u00f5ppuste ja h\u00e4daolukorraplaanidega.<\/p>\n<p>Sotsiaalmeedia roll ebaseadusliku r\u00e4nde ennetamisel<\/p>\n<p>&#8220;Kui smugeldajad kasutavad inimesteni j\u00f5udmiseks sotsiaalmeediat, tuleb samu kanaleid kasutada ka ebaseadusliku r\u00e4nde ennetuseks.&#8221;<\/p>\n<p>Ceuta juhtum on hea n\u00e4ide sotsiaalmeedia rollist r\u00e4ndesurve tekkimisel. Seal levisid \u00fcleskutsed Euroopasse j\u00f5udmiseks, jagati praktilist infot reisiteekondade kohta ning kutsuti \u00fcles \u00fchiseks piiri\u00fcletuseks. Infot v\u00f5imendasid omakorda kuritegelikud v\u00f5rgustikud, kes kasutavad sotsiaalmeediat teenuste reklaamimiseks.<\/p>\n<p>Nii v\u00f5ivad riiklikult korraldatud r\u00e4ndesurve ja organiseeritud smugeldamine teineteist v\u00f5imendada. Kui smugeldajad kasutavad inimesteni j\u00f5udmiseks sotsiaalmeediat, tuleb samu kanaleid kasutada ka ebaseadusliku r\u00e4nde ennetuseks, luues selgitavaid vastukampaaniaid. N\u00e4iteks Austria kampaania &#8220;Human Smugglers Lie&#8221; hoiatab migrante smugeldajate valede ja eksitavate lubaduste eest. Ka Eesti saaks ennetust\u00f6\u00f6s kasutada senisest enam sotsiaalmeediat.<\/p>\n<p>Ennetust\u00f6\u00f6 k\u00f5rval on oluline smugeldajad tuvastada ning vastutusele v\u00f5tta, et seel\u00e4bi saata selge s\u00f5num, et ebaseadusliku r\u00e4nde korraldamine ei j\u00e4\u00e4 karistamata. Oluline on ka koost\u00f6\u00f6 p\u00e4ritolu- ja transiidiriikidega, kes saavad ebaseaduslikku r\u00e4nnet takistada juba enne EL-i v\u00e4lispiirile j\u00f5udmist.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5ttes ei piirdu Eesti v\u00f5imalused ebaseadusliku r\u00e4nde ja v\u00f5imaliku r\u00e4nder\u00fcnde t\u00f5kestamiseks \u00fche meetmega. T\u00f5hus tegutsemine eeldab tugevat v\u00e4lispiiri, kiiret reageerimist ja tihedat koost\u00f6\u00f6d. Mida paremini suudavad L\u00e4ti ja teised Schengeni riigid kaitsta oma v\u00e4lispiiri, seda v\u00e4iksem on surve Eestile.<\/p>\n<p>Samal ajal peab Eesti olema valmis selleks, et r\u00e4ndesurve v\u00f5ib kanduda siiagi. Seejuures ei tohi unustada, et iga sisser\u00e4ndaja, ka ebaseaduslik sisser\u00e4ndaja, on inimene, kelle olukorda tuleb hinnata individuaalselt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti r\u00e4ndeolukorra \u00fcle arutlemist on paslik alustada Hando Runneli laulus\u00f5nadega &#8220;Ei saa me l\u00e4bi L\u00e4tita, ja Venemaa meelest&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":286825,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[109141,26,27,37,33,35,109142,34,36,590,31,32,15373,21,10390,28,29,114,19,1302,25,4262,85399,1115,27806,3574,3711,397,23,24,22,20,30],"class_list":["post-286824","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-barbara-orloff","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eike-luik","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-frontex","tag-headlines","tag-idapiir","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lati","tag-news","tag-piir","tag-populaarseimad-lood","tag-ppa","tag-randesurve","tag-ranne","tag-schengeni-ala","tag-sisekaitseakadeemia","tag-sisseranne","tag-sotsiaalmeedia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117354112255431795","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/286824","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=286824"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/286824\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/286825"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=286824"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=286824"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=286824"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}