{"id":28767,"date":"2025-10-27T16:52:35","date_gmt":"2025-10-27T16:52:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28767\/"},"modified":"2025-10-27T16:52:35","modified_gmt":"2025-10-27T16:52:35","slug":"ootamatu-areng-venemaa-eksport-kasvab-vaatamata-sanktsioonidele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28767\/","title":{"rendered":"Ootamatu areng: Venemaa eksport kasvab vaatamata sanktsioonidele"},"content":{"rendered":"

USA president Donald Trump tahab Putinit uute sanktsioonidega rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele sundida, kuna tema kannatus on katkemas.<\/p>\n

USA presidendi sihikule on v\u00f5etud kaks Venemaa naftagiganti Rosneft ja Lukoil. Suur osa Venemaa naftam\u00fc\u00fcgist v\u00e4lismaal toimub l\u00e4bi nende. Saadud tulu voolab suuresti otse Putini riiki ja seega s\u00f5jakirstu, vahendab Bild<\/a>.<\/p>\n

Summa pole v\u00e4ike: olemasolevate andmete p\u00f5hjal katavad Venemaa nafta- ja gaasitulud ligikaudu veerandi kuni peaaegu kolmandiku valitsuse kulutustest. Trumpi eesm\u00e4rk on oma sanktsioonidega osaliselt \u00e4ra l\u00f5igata Kremli despoodi rahalised vahendid, et raskendada tema Ukraina sissetungi rahastamist.<\/p>\n

Venemaa ekspert Stefan Meister (DGAP) \u00fctles, et j\u00e4rjepidevalt rakendatud sanktsioonidel on Venemaa eelarvele tohutu m\u00f5ju.<\/p>\n

Fakt on aga see, et Saksa Majandusinstituudi (IW) anal\u00fc\u00fcsid on n\u00e4idanud, et hoolimata l\u00e4\u00e4neriikide sanktsioonidest suurenes Venemaa eksport oma 20 suurima kaubanduspartneri osas inflatsiooniga korrigeerituna 18 protsenti, ulatudes 2024. aastal 330 miljardi dollarini.<\/p>\n

Hiina on Venemaa kaupade (peamiselt nafta, gaasi ja s\u00f6e) k\u00f5ige olulisem importija, selle maht on 130 miljardit dollarit. Kahe riigi vaheline kaubavahetuse maht oli 2024. aastal ligikaudu 244,8 miljardit dollarit.<\/p>\n

India, mis oli enne s\u00f5da Venemaa k\u00f5ige olulisemate kaubanduspartnerite seas vaid kaheteistk\u00fcmnendal kohal, on n\u00fc\u00fcd Venemaa kaupade, eriti nafta suuruselt teine \u200b\u200bostja.<\/p>\n

Iisrael on samuti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt laiendanud oma kaubavahetust Venemaaga, peamiselt nafta impordi kaudu.<\/p>\n

Ka sellised riigid nagu Armeenia, Usbekistan, T\u00fcrgi, Egiptus ja Brasiilia on p\u00e4rast s\u00f5ja algust oma importi Venemaalt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurendanud.<\/p>\n

See h\u00f5lmab ka Ungarit, kus Venemaa kaupade import on suurenenud 31 protsenti.<\/p>\n

Saksamaa kaubavahetuse maht Venemaaga on j\u00e4rsult langenud, kuid ulatub siiski 9,5 miljardi USA dollarini. Venemaa kaupade import on kukkunud 92 protsenti.<\/p>\n

Prantsusmaa ja Hollandi kaubavahetus Venemaaga on j\u00e4\u00e4nud madalale tasemele, \u00fcle 6 miljardi USA dollari.<\/p>\n

Slovakkia, T\u0161ehhi Vabariigi, Hispaania, Belgia ja Itaalia puhul on m\u00f5ned ekspordiartiklid 2021. aastaga (s\u00f5jaeelse tasemega) v\u00f5rreldes oluliselt v\u00e4iksemad.<\/p>\n

Ungari on v\u00e4iksem \u201eEuroopa partner\u201d, kuid Euroopa riikide edetabelis t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, impordi 31-protsendilise kasvuga. Kaubavahetuse maht Venemaaga on ligikaudu 6,2 miljardit USA dollarit.<\/p>\n

Venemaa kaubavahetuse kogumaht EL-iga on ligikaudu 67,5 miljardit eurot. See tegi liidust Venemaa suuruselt kolmanda partneri piirkondlikul tasandil 2024. aastal.<\/p>\n

\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n

\tDiscover more from eestinen<\/p>\n

Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"USA president Donald Trump tahab Putinit uute sanktsioonidega rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele sundida, kuna tema kannatus on katkemas. USA presidendi sihikule…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":28768,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-28767","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115447171956088047","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28767","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28767"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28767\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28768"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28767"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28767"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28767"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}