{"id":28769,"date":"2025-10-27T16:53:18","date_gmt":"2025-10-27T16:53:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28769\/"},"modified":"2025-10-27T16:53:18","modified_gmt":"2025-10-27T16:53:18","slug":"septembris-pustitati-pangapettuste-rekord-arileht","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28769\/","title":{"rendered":"Septembris p\u00fcstitati pangapettuste rekord &#8211; \u00c4rileht"},"content":{"rendered":"<p>\u201eKui terve m\u00f6\u00f6dunud aasta peale said kriminaalid pangapettustega Eesti inimestelt saagiks 2,3 miljonit eurot, siis selle aastaga on see summa juba \u00fcle 8,1 miljoni euro,\u201c lausus Citadele panga rahapesu t\u00f5kestamise osakonna juht Viktor Tkat\u0161enko. \u201eMingi hulga saavad petturid inimeste s\u00e4\u00e4studest, ent v\u00e4ga palju v\u00f5etakse ka ohvri nimel tarbimislaene.\u201c<\/p>\n<p>\u00dcldjuhul j\u00e4\u00e4b \u00fches kuus registreeritud pettuste arv kuhugi 50 juhtumi juurde, aga n\u00fc\u00fcd septembris v\u00f5tsid kriminaalid asja eriti aktiivselt ette ja politsei registreeris septembriga kokku 119 juhtumit. Kahju suuruseks 1 975 832 eurot. \u201eAasta suurim kahju tuli siiski juunis, kus v\u00e4lja peteti \u00fcle 2 miljoni euro, kuigi juhtumeid oli siis kokku 52. Ehk siis sinna sisse j\u00e4i paar juhtumit, kus kriminaalid said \u00fchelt ohvrilt k\u00e4tte eriti suured summad,\u201c nentis Tkat\u0161enko.<\/p>\n<p>Ohvritelt jahitakse isiklikke andmeid ja pankade PIN-koode<\/p>\n<p>Pangakelmused on <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/96843512\/finantspettus\" tag-id=\"96843512\">finantspettuste<\/a> liik, millega \u00fcritatakse mingil moel k\u00e4tte saada ohvri isiklikke andmeid ja pankade PIN-koode. Enamasti esinevad kriminaalid panga t\u00f6\u00f6tajatena ja kasutatakse ka mitmeastmelisi skeeme, kus n\u00e4iteks esmalt helistab v\u00e4idetav mobiilsideoperaatori esindaja ja v\u00e4idab, et teenuslepingut on vaja uuendada ning kannatanu peaks kinnitama dokumendi enda PIN-koodidega. <\/p>\n<p>P\u00e4rast kannatanuga esmase kontakti loomist ning isikuandmete k\u00e4ttesaamist v\u00f5i PIN-koodi sisestust helistatakse v\u00e4idetavalt pangast ning \u00f6eldakse, et isiku kontol toimuvad kahtlased tehingud v\u00f5i isiku nimel soovitakse laenu vormistada ning turvalisuse m\u00f5ttes tuleks kannatanu raha ohutule kontole edasi kanda. Teinekord palutakse kannatanu pangakaardid v\u00f5i kontol olev raha sularahas anda \u00fcle kullerile, kes toimetab need turvalisse kohta.<\/p>\n<p>Tuleb tunda ohum\u00e4rke<\/p>\n<p>\u201ePetturid muudavad skeeme ja nende detaile pidevalt, et j\u00e4lgi segada ja uutele ohvritele usutavamana n\u00e4ida. Seet\u00f5ttu ei piisa lihtsalt sellest, et j\u00e4tta meelde ettev\u00f5tted ja riigiasutused, kellena petturid on esinenud, vaid tuleb \u00f5ppida \u00e4ra tundma sisulisi ohum\u00e4rke \u2013 kas see, mida k\u00fcsitakse on kuidagi ebaloogiline v\u00f5i p\u00f5hjendamata, kas pettur proovib kiirustada tegutsema ja \u00e4hvardab tagaj\u00e4rgedega kui viivitada,\u201c \u00fctles Tkat\u0161enko. <\/p>\n<p>\u201eVaja on s\u00fcveneda. Petturid teavad, et kiire elutempo juures kipume seda aina v\u00e4hem tegema ning kasutavad kiirustamist enda huvides \u00e4ra. Kelmid v\u00f5tavad tihti \u00fchendust ajal, kus inimestel on t\u00e4helepanu mujal, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6p\u00e4eva hommikul v\u00f5i l\u00f5una ajal.\u201c<\/p>\n<p>Pangakelmuste j\u00e4rel viivad Eesti inimeste ja ettev\u00f5tete pangakontodelt raha k\u00f5ige rohkem investeerimiskelmused, millega on sel aastal kaotatud 3,7 miljonit eurot. Mustas nimekirjas j\u00e4rgmisel kohal, 2,3 miljonit k\u00e4esoleval aastal, on BEC-skeemid ehk pettused, mis sihivad just ettev\u00f5tteid ja nende t\u00f6\u00f6tajaid. Siia alla k\u00e4ivad n\u00e4iteks juhtumid, kus kelm esitab end ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6tajana, kus ta tegelikult ei t\u00f6\u00f6ta, ning esitab tasumiseks v\u00f5ltsarve. Samuti esitlevad petturid ennast vahel ka ettev\u00f5tte juhtidena saates raamatupidajatele kiirelt maksmist vajavaid v\u00f5ltsarveid.<\/p>\n<p>\u201eKuigi ettev\u00f5tte sihtimine v\u00f5ib olla petturile riskantsem, on aga ettev\u00f5ttelt saadav v\u00f5imalik summa tihti suurem kui see, mis tavainimeselt on v\u00f5imalik v\u00e4lja petta,\u201c nentis Tkat\u0161enko. \u201eSiiski on ka selliseid juhtumeid, kus kelm saadab suurele ettev\u00f5ttele aastate jooksul palju v\u00e4ikseid arveid enne, kui ta tabatakse.\u201c<\/p>\n<p>     Kuidas see lugu Sind end tundma pani?<br \/>\n        Saada<br \/>\n           <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120413082\/septembris-pustitati-pangapettuste-rekord\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Kommenteeri<br \/>\n       <\/a> <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120413082\/septembris-pustitati-pangapettuste-rekord\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Loe kommentaare (96) <\/a>  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eKui terve m\u00f6\u00f6dunud aasta peale said kriminaalid pangapettustega Eesti inimestelt saagiks 2,3 miljonit eurot, siis selle aastaga on&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":28770,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,9444,21,14091,28,29,19,10477,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-28769","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-finantspettus","18":"tag-headlines","19":"tag-kriminaalasi","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-pangapettus","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115447175783780867","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28769","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28769"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28769\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28770"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28769"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28769"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28769"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}