{"id":28873,"date":"2025-10-27T19:26:08","date_gmt":"2025-10-27T19:26:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28873\/"},"modified":"2025-10-27T19:26:08","modified_gmt":"2025-10-27T19:26:08","slug":"soome-asjatundja-ei-saa-aru-kuidas-ukraina-saab-seda-soda-jatkata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/28873\/","title":{"rendered":"Soome asjatundja: ei saa aru, kuidas Ukraina saab seda s\u00f5da j\u00e4tkata"},"content":{"rendered":"

Ukraina on v\u00e4ga keerulises majanduslikus olukorras, kuna EL-i riigid ei ole j\u00f5udnud kokkuleppele Ukrainale t\u00e4iendava abi andmises ja Ameerika \u00dchendriigid on oma rahakraanid kinni keeranud.<\/p>\n

Eelmisel n\u00e4dalal ei suutnud EL-i riigid j\u00f5uda kokkuleppele Ukrainale antava 140 miljardi euro suuruse s\u00f5jareparatsioonide laenu osas, mis p\u00f5hineks k\u00fclmutatud Venemaa rahal, vahendab Yle<\/a>.<\/p>\n

Ukraina jaoks olid uudised v\u00e4ga halvad.<\/p>\n

\u201eMa t\u00f5esti ei saa aru, kuidas Ukraina saab seda s\u00f5da pikas perspektiivis j\u00e4tkata,\u201d \u00fctleb s\u00f5ltumatu teadur ja s\u00f5jateaduste dotsent Ilmari K\u00e4ihk\u00f6.<\/p>\n

Kuidas saab Ukraina end Venemaa vastu edasi kaitsta? Vastab Soome V\u00e4lispoliitika Instituudi vanemteadur Tuomas Iso-Markku.<\/p>\n

Mul pole selleks mingit v\u00f5luvitsa pakkuda, s\u00f5nab ta.<\/p>\n

Iso-Markku s\u00f5nul peab Ukraina juba peost suhu elama.<\/p>\n

P\u00e4rast USA presidendi Donald Trumpi otsust on \u00dchendriigid sel aastal Ukraina toetamise l\u00f5petanud, seega peaksid Euroopa riigid tulevikus suutma USA puuduj\u00e4\u00e4va osa tasa teha.<\/p>\n

Euronews<\/a> teatab, et USA abi Ukrainale on kolme s\u00f5ja-aasta jooksul (2022\u20132024) ulatunud umbes 57 miljardi euroni.<\/p>\n

Kui veebilehe andmetel on EL-i riikide abi samal perioodil kokku olnud umbes 72 miljardit eurot, annab see ligikaudse hinnangu selle kohta, kui palju Ukraina s\u00f5da selle toetajatele aastas maksma l\u00e4heb: umbes 43 miljardit eurot.<\/p>\n

Kui Venemaad tahetakse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste laua taha suruda ja Ukrainale anda v\u00f5imalus end t\u00f5husamalt kaitsta, peaksid L\u00e4\u00e4ne toetajad Iso-Markku s\u00f5nul veelgi rohkem panustama.<\/p>\n

Lisaks peaksid EL-i riigid suhteliselt kiiresti leidma raha Ukraina riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks. K\u00e4esoleva 2025. aasta hinnanguline toetusvajadus on 40 miljardit dollarit.<\/p>\n

See on t\u00f5eliselt suur v\u00e4ljakutse. Praktikas on enamik Euroopa riike praegu keerulises majandusolukorras. Paljud on juba niigi koormatud suure v\u00f5lakoormaga ja on \u00fcsna selge, et nii suuri finantsauke kindlasti ilma uue laenamiseta ei kaeta, hindab Iso-Markku.<\/p>\n

Euroopa juhid on samas korduvalt kinnitanud, et Ukraina toetamine j\u00e4tkub \u201enii kaua kui vaja\u201d.<\/p>\n

Kas need lubadused on katteta, kui praegu on silme ees olukord, kus raha pole anda?<\/p>\n

See v\u00f5is algusest peale k\u00f5lada pisut liiga ambitsioonika lubadusena. Kuid paljud Euroopa riigid on Ukraina toetamisel hoolimata keerulisest majandusolukorrast osutunud pikaajaliseks. See pole olnud t\u00fchi jutt, s\u00f5nastab Iso-Markku.<\/p>\n

Lisaks s\u00f5jalisele abile Ukrainale ja riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4gi t\u00e4itmisele on NATO-sse kuuluvatel EL-i riikidel ka kolmas suurem finantsauk.<\/p>\n

NATO riigid peaksid saavutama Ameerika \u00dchendriikide seatud eesm\u00e4rgi suurendada oma kaitse-eelarvet 2035. aastaks v\u00e4hemalt 3,5 protsendini SKP-st.<\/p>\n

N\u00e4iteks Soomes t\u00e4hendab see, et k\u00fcmne aasta p\u00e4rast oleks kaitse-eelarve praeguste hinnangute kohaselt umbes 11 miljardit eurot.<\/p>\n

Seega peaks kaitseks raha olema peaaegu kaks korda rohkem kui praegu. Soome on pidevalt pidanud v\u00f5tma miljardeid lisav\u00f5lgu, et katta riigieelarve iga-aastast puuduj\u00e4\u00e4ki.<\/p>\n

Soome on seni toetanud Ukraina kaitset enam kui kolme miljardiga.<\/p>\n

Uut v\u00e4ljakutset v\u00f5ib oodata ka Euroopa poliitilise kaardi kujunemisest: \u00e4\u00e4rmusparempoolse poliitika populaarsus kasvab paljudes Euroopa riikides.<\/p>\n

See t\u00e4hendab sageli ka Venemaa-meelsuse kasvu ja vastavalt ka Ukraina toetuse v\u00e4henemist.<\/p>\n

N\u00e4ite selle kohta v\u00f5ib tuua Prantsusmaalt, mis pole mitte ainult Euroopa tuumariik, vaid ka \u00fcks Euroopa juhtivaid riike.<\/p>\n

Prantsusmaa on potentsiaalselt oluline v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika tegija nii EL-is kui ka NATO-s. Selle m\u00f5juv\u00f5im on paratamatult kannatanud seet\u00f5ttu, et ta on pidanud keskenduma sisepoliitilisele olukorrale, mis on kaootilises seisus. Prantsuse \u00e4\u00e4rmusparempoolsetel on selles olnud v\u00f5tmeroll, anal\u00fc\u00fcsib Iso-Markku.<\/p>\n

\u00dcks k\u00fcsim\u00e4rk on see, mis toimub T\u0161ehhi Vabariigis.<\/p>\n

Seal v\u00f5itis Andrej Babi\u0161i juhitud parempoolne partei oktoobri alguses toimunud valimistel 34,5 protsenti h\u00e4\u00e4ltest ja 80 kohta riigi parlamendi 200-kohalises alamkojas.<\/p>\n

Iso-Markku s\u00f5nul pole v\u00e4listatud, et sellest saab j\u00e4rgmine riik, mis takistab EL-i \u00fchist poliitikat, nagu see on Ungari ja Slovakkiaga.<\/p>\n

Teisest k\u00fcljest n\u00e4eb Iso-Markku, et \u00e4\u00e4rmusparempoolsed ei saa k\u00fcsitlustulemustest hoolimata l\u00e4hitulevikus n\u00e4iteks Saksamaal t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset v\u00f5imu.<\/p>\n

Peame meeles pidama n\u00fcansse. Eriti Ukraina ja Venemaaga seotud k\u00fcsimustes ei moodusta erinevad \u00e4\u00e4rmusparempoolsed parteid niikuinii \u00fchtset klassi, kuid eri riikide ajalugu ja geograafia m\u00f5jutavad seda, mida \u00e4\u00e4rmusparempoolsed parteid igas riigis arvavad, s\u00f5nab ta.<\/p>\n

V\u00e4ljakutsed on igal juhul suured.<\/p>\n

Millal peab Ukraina tunnistama, et n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik?<\/p>\n

Pole mingit p\u00f5hjust p\u00fcssi p\u00f5\u00f5sasse visata. Me t\u00f6\u00f6tame selle nimel, et see kuidagi \u00f5nnestuks. Olukord m\u00f5jutab paratamatult ukrainlaste moraali. Iso-Markku s\u00f5nul oleks k\u00fclmutatud vahendite kasutamise osas kokkuleppele j\u00f5udmine olnud v\u00e4ga oluline poliitiline signaal.<\/p>\n

EL-i riigid arutavad nn s\u00f5jareparatsioonide laenu j\u00e4rgmisel tippkohtumisel detsembris.<\/p>\n

Kuigi rahasummad tunduvad suured, on hea meeles pidada, et EL suutis koroonapandeemia k\u00f5ige hullema faasi ajal kokku leppida umbes 700 miljardi euro suuruses nn stiimulipaketis.<\/p>\n

S\u00f5jateaduste dotsendi K\u00e4ihk\u00f6 s\u00f5nul m\u00e4ngib raha kurnamiss\u00f5jas paratamatult \u00fcha olulisemat rolli.<\/p>\n

K\u00fcsimus on v\u00e4simuses, kumb lihtsalt kauem vastu peab. Venemaal n\u00e4ib olevat seisukoht, et nad v\u00f5ivad rohkem ja kauem kannatada kui Ukraina, hindab K\u00e4ihk\u00f6.<\/p>\n

Usun sellesse EL-i poliitikast ja teaduskirjandusest tuttavasse muddling through l\u00e4henemisviisi ehk et me lihtsalt roomame sellest v\u00e4ikeste kompromisside abil l\u00e4bi. Vahel tuleb tagasil\u00f6\u00f6ke, \u00fctleb vanemteadur Iso-Markku.<\/p>\n

\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n

\tDiscover more from eestinen<\/p>\n

Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ukraina on v\u00e4ga keerulises majanduslikus olukorras, kuna EL-i riigid ei ole j\u00f5udnud kokkuleppele Ukrainale t\u00e4iendava abi andmises ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16147,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-28873","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115447777452104807","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28873","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28873"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28873\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16147"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28873"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28873"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28873"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}