Eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku teine aasta kulgeb senistes venekeelsetes koolides vaevaliselt, kuna \u00f5petajatel on koormust palju ja endiselt puudub neil arusaam, kuidas \u00f5pet l\u00e4bi viia.<\/p>\n
Mahtra p\u00f5hikoolis k\u00e4ivad peamiselt Lasnam\u00e4e lapsed, kelle kodus r\u00e4\u00e4gitakse vene keelt. Nagu teistes Eesti \u00f5ppeasutustes, alustasid selleski koolis 1. ja 4. klassid t\u00e4navu \u00f5ppimist eesti keeles. Eelmisel aastal alustanud klassid j\u00e4tkavad samal kursil.<\/p>\n
Mahtra p\u00f5hikooli direktor Edgar Rodit\u0161enko t\u00f5des, et \u00fcleminek l\u00e4heb raskelt. “Meil l\u00e4heb ta ootusp\u00e4raselt ehk siis l\u00e4heb \u00fcliraskelt, aga me k\u00f5ik saame aru, et seda on vaja. \u00d5petada 10-11-aastast last mitte tema emakeeles on \u00fclimalt suur v\u00e4ljakutse pedagoogile,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Rodit\u0161enko lisas, et \u00f5petajatele on peale pandud v\u00e4ga suured ootused ning vastutus on suur. Samas on pedagoogid v\u00e4sinud, kuna ka esimene \u00fclemineku aasta ei l\u00e4inud lihtsalt.<\/p>\n
5. klassi \u00f5petaja Elise M\u00fc\u00fcr r\u00e4\u00e4kis, et \u00f5pilastel ei ole baass\u00f5nu, mille p\u00f5hjal teemasid \u00f5ppida. “Kui me alustasime 4. klassis, siis juba “tere”, “head aega” oli raske, et siis me ei saanud planeete \u00f5ppida. Samamoodi on siis ka 5. klassis,” \u00fctles M\u00fc\u00fcr.<\/p>\n
Esimese eestikeelele \u00fclemineku aasta p\u00f5hjal j\u00e4reldas haridusministeerium, et puudu on tugimaterjalid \u00f5petajatele, et kuidas venekeelseid lapsi eesti keeles \u00fcldse \u00f5petada.<\/p>\n
Haridusministeeriumi asekantsler Kairi Kaldoja r\u00e4\u00e4kis, et ministeerium v\u00f5imaldab \u00f5petajatele \u00f5ppematerjale. “Siin t\u00f5esti on n\u00fc\u00fcd haridus- ja teadusministeeium h\u00e4sti pikki p\u00f5hjalikke l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidanud ja oleme saanud asjad nii kaugele, et k\u00f5ikide \u00fclemineku koolide \u00f5petajatele on k\u00e4ttesaadavad e-\u00f5petaja raamatud.”<\/p>\n
Klassi\u00f5petajate jaoks see pinget maha ei v\u00f5tnud.<\/p>\n
“Midagi v\u00e4ga selles osas muutunud ei ole,” t\u00f5des M\u00fc\u00fcr. “Mina v\u00e4ga-v\u00e4ga tihti ikkagi teen ise materjalid alates slaididest, t\u00f6\u00f6lehtedest. Osades ainetes mul ei ole ka t\u00f6\u00f6vihikuid, mis oleks siis nende \u00f5ppetasemele kohane.”<\/p>\n
Mahtra p\u00f5hikooli direktor Rodit\u0161enko m\u00e4rkis, et viiendates klassides on juba keeleoskus paranenud, kuna \u00f5pilased on juba \u00fche aasta aasta \u00f5ppinud eesti keeles.<\/p>\n
\u00d5petajate koormuse leevendamiseks otsib ka koolipidaja Tallinna linn lahendusi, kuidas pedagooge juurde leida.<\/p>\n
“Eks linn on pingutanud sellega, et on t\u00f5stnud \u00f5petajate palka ja v\u00e4hendanud koormust,” \u00fctles Tallinna abilinnapea Aleksei Ja\u0161in (E200). “M\u00f5ned \u00f5petajad soovivad, et koormus langeks, teised \u00f5petajad aga leiavad, et selleks, et k\u00f5rgemat tasu teenida ongi suuremat koormust vaja.”<\/p>\n
\u00d5petaja Elise M\u00fc\u00fcr hindab, et \u00f5ppetulemused eesti keeles \u00f5ppimise t\u00f5ttu ei lange. Kui \u00f5petaja n\u00e4eb palju vaeva, on k\u00f5ik v\u00f5imalik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku teine aasta kulgeb senistes venekeelsetes koolides vaevaliselt, kuna \u00f5petajatel on koormust palju ja endiselt puudub…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":28886,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,15348,34,36,31,32,21,15347,405,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-28885","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-keelsele-oppele-uleminek","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-keele-ope","20":"tag-kool","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115447867884174223","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28885","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28885"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28885\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/28886"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28885"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28885"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28885"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}