{"id":289178,"date":"2026-10-02T09:37:13","date_gmt":"2026-10-02T09:37:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/289178\/"},"modified":"2026-10-02T09:37:13","modified_gmt":"2026-10-02T09:37:13","slug":"haalehaire-voib-kuulutada-vaimse-voimekuse-kadu-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/289178\/","title":{"rendered":"H\u00e4\u00e4leh\u00e4ire v\u00f5ib kuulutada vaimse v\u00f5imekuse kadu | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"<p>H\u00e4\u00e4leh\u00e4iretega kimpus inimestel on teistega v\u00f5rreldes oluliselt suurem oht vaimse v\u00f5imekuse languseks, selgub USA teadlaste <a href=\"https:\/\/www.jvoice.org\/article\/S0892-1997(26)00390-5\/fulltext%20\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">uuringust<\/a>.<\/p>\n<p>Kui eaka l\u00e4hedase h\u00e4\u00e4l muutub aja jooksul tasaseks v\u00f5i k\u00e4redaks, peame seda tihti lihtsalt vananemisega kaasnevaks paratamatuseks. Muutused h\u00e4\u00e4les v\u00f5ivad aga anda m\u00e4rku hoopis millestki t\u00f5sisemast ning kuulutada varakult aju tervise ja m\u00e4lu halvenemist.<\/p>\n<p>Hiljutine uuring n\u00e4itab, et h\u00e4\u00e4leh\u00e4irete all kannatavatel inimestel on teistega v\u00f5rreldes oluliselt suurem oht vaimse v\u00f5imekuse languseks. Liiati on see risk neil isegi suurem kui pelgalt kuulmislanguse korral.<\/p>\n<p>Ameerika \u00dchendriikide teadlased anal\u00fc\u00fcsisid andmebaasi toel enam kui 830 000 patsiendi tervisen\u00e4itajaid. Nad v\u00f5rdlesid h\u00e4\u00e4leh\u00e4iretega patsiente nendega, kellel selliseid vaevusi polnud. Lisaks kaasasid nad v\u00f5rdlusesse kuulmislangusega inimesed, kuna just kuulmislangust peetakse maailmas suurimaks muudetavaks dementsuse riskiteguriks.<\/p>\n<p>Anal\u00fc\u00fcs t\u00f5i esile, et h\u00e4\u00e4leh\u00e4iretega inimestel oli vaimse v\u00f5imekuse languse risk ligikaudu 29 protsenti suurem kui hea tervisega kontrollr\u00fchmal. Eriti ilmekas oli tulemus aga siis, kui vaadeldi ainult neid h\u00e4\u00e4leh\u00e4iretega patsiente, kellel kuulmislangust ei esinenud \u2013 neil oli m\u00e4lulanguse risk lausa 58 protsenti suurem.<\/p>\n<p>See teeb h\u00e4\u00e4leprobleemidest tugevama varajase ohum\u00e4rgi kui kuulmislangus, mis kasvatas uuringus riski 27 protsenti. K\u00f5ige suurem oht m\u00e4luprobleemide tekkeks ilmnes neil, keda vaevasid korraga nii h\u00e4\u00e4le- kui ka kuulmish\u00e4ired.<\/p>\n<p>N\u00e4htuse taga on teadlaste s\u00f5nul nii sotsiaalsed kui ka neuroloogilised mehhanismid. Sotsiaalsest vaatevinklist kipuvad h\u00e4\u00e4leprobleemidega inimesed v\u00e4hem suhtlema ja \u00fchiskondlikus elus osalema, mis omakorda v\u00e4hendab nende aju igap\u00e4evast stimulatsiooni.<\/p>\n<p>Neuroloogiliselt on aga h\u00e4\u00e4lepaelu ja k\u00f5ri juhtiv uitn\u00e4rv \u00fcks esimesi piirkondi, kuhu kogunevad teatud ajuhaigustele, n\u00e4iteks Parkinsoni t\u00f5vele iseloomulikud kahjustused. Seet\u00f5ttu v\u00f5ivad k\u00f5ne- ja h\u00e4\u00e4leh\u00e4ired ilmneda haiguse muudest s\u00fcmptomidest isegi aastaid varem.<\/p>\n<p>Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.jvoice.org\/article\/S0892-1997(26)00390-5\/fulltext%20\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Journal of Voice<\/a>.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"H\u00e4\u00e4leh\u00e4iretega kimpus inimestel on teistega v\u00f5rreldes oluliselt suurem oht vaimse v\u00f5imekuse languseks, selgub USA teadlaste uuringust. Kui eaka&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":289179,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,9133,37,33,35,34,36,31,32,17734,109750,21,10967,28,29,95,19,25,23,24,22,20,109751,8474,30,92,93,94],"class_list":["post-289178","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dementsus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haal","tag-haalehaired","tag-headlines","tag-kuulmislangus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaegkuulja","tag-vaimne-voimekus","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117370647033474567","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/289178","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=289178"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/289178\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/289179"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=289178"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=289178"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=289178"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}