{"id":289788,"date":"2026-10-03T06:46:09","date_gmt":"2026-10-03T06:46:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/289788\/"},"modified":"2026-10-03T06:46:09","modified_gmt":"2026-10-03T06:46:09","slug":"marica-lillemets-on-aeg-luua-valdkondade-ulene-elukaare-poliitika-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/289788\/","title":{"rendered":"Marica Lillemets: on aeg luua valdkondade \u00fclene elukaare poliitika | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Sotsiaalhoolekande ja tervishoius\u00fcsteemi vahel puudub sisuline integratsioon. See sunnib abivajajat pendeldama b\u00fcrokraatia r\u00e4gastikus, mis pole paljudele eakatele j\u00f5ukohane, kirjutab Marica Lillemets.<\/p>\n<p>Eesti on j\u00f5udnud demograafilisse murdepunkti. Rahvastiku vananemine on igap\u00e4evane, sisulist tegevust n\u00f5udev reaalsus. Me vajame uut l\u00e4henemist probleemile, mis tagaks eakatele v\u00e4\u00e4rika toimetuleku, tervishoiuteenuste k\u00e4ttesaadavuse ja \u00fchiskondliku kaasatuse. Seet\u00f5ttu peaks eesm\u00e4rgiks olema liikumine sotsiaalabi pakkumiselt ennetava ja v\u00f5imestava elukaare poliitika suunas.<\/p>\n<p>Hoolimata viimaste aastate positiivsetest sammudest, milleks v\u00f5ib \u00fcldjoontes lugeda 2023. aasta hooldusreformi ja keskmise pensioni tulumaksuvabastust, on meil j\u00e4tkuvalt kitsaskohti, mis n\u00f5uavad t\u00e4it t\u00e4helepanu ja tegusid.<\/p>\n<p>Eesti eakad on Euroopa Liidus \u00fched suurimad vaesusriskis olijad, kuna pensioni kasv ei j\u00f5ua j\u00e4rele elukalliduse ja terviseteenuste hinnat\u00f5usule. Meil on eripensioni saajaid, kelle sissetulek on ca 4000 eurot kuus ja neid, kes saavad pensioni 400 eurot. Paraku ei arvesta tervishoiuteenuste hinnakiri piisavalt eakate majandusliku v\u00f5imekusega ning toimetuleku toetus ei kata p\u00e4riselulisi vajadusi.<\/p>\n<p>Me pole suutnud saavutada seda, et k\u00f5ikjal Eestis oleks tervishoiuteenused \u00fcldse tagatud. Teenuste eba\u00fchtluse peamine p\u00f5hjus on kohalike omavalitsuste (KOV) piirkonniti drastiliselt erinev v\u00f5imekus, mis tekitab inimeste eba\u00f5iglast kohtlemist s\u00f5ltuvalt elukohast. Eriti puudutab see koduteenuste pakkumist ja eriarstiabi.<\/p>\n<p>Teine silmatorkav probleem vanemaealiste poliitika korraldamisel on institutsionaalne killustatus. Sotsiaalhoolekande ja tervishoius\u00fcsteemi vahel puudub sisuline integratsioon. See sunnib abivajajat pendeldama b\u00fcrokraatia r\u00e4gastikus, mis pole paljudele eakatele j\u00f5ukohane.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks on igati kaasaegne perearstile p\u00e4\u00e4semise digilahendus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsele osale \u00fcksi elavatest eakatest t\u00f5kkeks teel, mille \u00fcletamiseks tuleb kaasata noori sugulasi-tuttavaid v\u00f5i istuda arsti ukse taga lootuses, et v\u00f5etakse jutule.<\/p>\n<p>\u00dchtne isikukeskne hooldusfond<\/p>\n<p>Seadusandliku meetmena v\u00f5iks algatada muudatused sotsiaalhoolekande seaduses ja ravikindlustuse seaduses, et luua \u00fchtne isikukeskne hooldusfond. See v\u00f5imaldaks rahastada erinevaid teenuseid, n\u00e4iteks \u00f5endus abi kodus ja sotsiaaltransporti, \u00fchelt platvormilt. Nii v\u00e4heneks surve EMO-dele ja haiglav\u00f5rgule. See samm aitaks luua integreeritud hooldusmudeli, tooks juurde ennetustegevuse komponendi ja t\u00f5staks inimeste endi huvi p\u00fcsida v\u00f5imalikult kaua terve ja tegus.<\/p>\n<p>Lisaks f\u00fc\u00fcsilisele tervisele peame rohkem keskenduma ka vaimsele ja sotsiaalsele tervisele. Need kolm koos annavad inimesele piisava terve olemise tunde. Kui aga m\u00f5ni neist komponentidest puudub, tekib probleem.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks on digip\u00f6\u00f6re j\u00e4tnud osa eakatest infosulgu, s\u00fcvendanud \u00fcksildust ja vaimse tervise muresid. Selle t\u00f5sisem tagaj\u00e4rg on sotsiaalne isoleeritus, mis suurendab veelgi tunnet, et oled elust k\u00f5rvale j\u00e4etud. Ma ei kutsu \u00fcles tehnoloogia loomuliku arengu vastu astuma, vaid tegelema vanemaealiste digip\u00e4devuse arendamisega v\u00f5imalikult varakult ja neile eakohasel moel. Selleks sobib elukestev \u00f5pe nn eakate \u00fclikoolis, kui see toimuks v\u00e4ikestes gruppides ja vastava v\u00e4lja\u00f5ppe saanud inimeste eestv\u00f5ttel.<\/p>\n<p>Praegu laialt kasutusel olev variant, et kohalik raamatukoguhoidja v\u00f5i poepidaja teeb eaka eest \u00e4ra vajalikud digitoimingud riigiga suhtlemisel, ei \u00f5peta enamasti iseseisvalt samaga hakkama saama. Kuid t\u00e4nu neile heategijatele saab keegi ikkagi abi.<\/p>\n<p>&#8220;Digip\u00e4devuse loomine peaks olema nii inimese enda, riigi kui ka t\u00f6\u00f6andja asi, et v\u00e4ltida osa meie niigi v\u00e4ikese \u00fchiskonna k\u00f5rvalej\u00e4\u00e4mist.&#8221;<\/p>\n<p>Avaliku teabe seadust v\u00f5iks t\u00e4iendada s\u00e4ttega, mis kohustab riigiasutusi ja omavalitsusi s\u00e4ilitama ligip\u00e4\u00e4setavad f\u00fc\u00fcsilised n\u00f5ustamispunktid neile eakatele, kelle jaoks digirong on l\u00f5plikult l\u00e4inud. Digip\u00e4devuse loomine peaks olema nii inimese enda, riigi kui ka t\u00f6\u00f6andja asi, et v\u00e4ltida osa meie niigi v\u00e4ikese \u00fchiskonna k\u00f5rvalej\u00e4\u00e4mist.<\/p>\n<p>&#8220;H\u00f5bemajanduse&#8221; soodustamine<\/p>\n<p>Vanemas eas meie j\u00f5udlus k\u00fcll v\u00e4heneb, aga teadmistepagas ja p\u00fchendumus on sageli just siis elukaare tipus. Seet\u00f5ttu on eakate t\u00f6\u00f6h\u00f5ive tohutu ressurss, mitte koorem. Osaline v\u00f5i paindlik t\u00f6\u00f6aeg, eakohane \u00fcmber-v\u00f5i t\u00e4iendkoolitus ja v\u00e4\u00e4rtusliku elukogemuse kasutamine teevad eakast inimesest v\u00e4\u00e4rtusliku t\u00f6\u00f6taja.<\/p>\n<p>Kahjuks pole mitte k\u00f5ik t\u00f6\u00f6andjad sellest aru saanud, samuti ei toeta riik oma maksuseadustega pensioniealiste t\u00f6\u00f6turul p\u00fcsimist. Aga inimese enesev\u00e4\u00e4rikus ja majanduslik toimetulek on tugevas seoses, r\u00e4\u00e4kimata vajadusest olla sotsiaalses m\u00f5ttes keegi, kellest oleneb tema enda ja riigi heaolu.<\/p>\n<p>Selles suunas v\u00f5iksid &#8220;n\u00fcgida&#8221; t\u00f6\u00f6andjaid tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse &#8220;h\u00f5bemajanduse&#8221; maksusoodustused. \u00dche n\u00e4itena, kehtestada madalam sotsiaalmaksu m\u00e4\u00e4r neile t\u00f6\u00f6andjatele, kes v\u00e4rbavad 55+ (65?) vanuses t\u00f6\u00f6tajaid paindliku koormusega. See leevendaks t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudust ja hoiaks \u00fchtlasi eakad \u00fchiskondlikult aktiivsena.<\/p>\n<p>Eesti riigi edukust ei saa m\u00f5\u00f5ta vaid SKP kasvu j\u00e4rgi. Seda n\u00e4itab ka see, kuidas me kohtleme oma vanemaealisi. Praegune reageeriv ja killustatud poliitika tuleb asendada visiooniga, kus vananemine on turvaline ja v\u00e4\u00e4rikas protsess.<\/p>\n<p>Ma ei k\u00e4sitlenud kaugeltki k\u00f5iki eakatega seonduvaid probleeme ja nende lahendusteid, kuid juba esitatud ettepanekute jaoks v\u00f5iks moodustada ministeeriumite \u00fclese t\u00f6\u00f6r\u00fchma ja valmistada ette seadusemuudatused. Huvigruppide poolt lisandub ettepanekuid veelgi.<a href=\"https:\/\/liiga.ee\/poliitiline-manifest-vanusesobralik-eesti\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> Valdkondade \u00fclene elukaarepoliitika<\/a> on v\u00e4ltimatu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sotsiaalhoolekande ja tervishoius\u00fcsteemi vahel puudub sisuline integratsioon. See sunnib abivajajat pendeldama b\u00fcrokraatia r\u00e4gastikus, mis pole paljudele eakatele j\u00f5ukohane,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":289789,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,14559,2644,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,2752,778,109941,19,8606,25,1321,17228,43065,109942,21517,562,23,24,22,20,17429,30],"class_list":["post-289788","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-digipadevus","tag-eakad","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-ligipaasetavus","tag-maksud","tag-marica-lillemets","tag-news","tag-pensionarid","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvastik","tag-rahvastiku-vananemine","tag-sotsiaalabi","tag-sotsiaalabisusteem","tag-sotsiaalhoolekanne","tag-tervishoid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vanurid","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/289788","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=289788"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/289788\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/289789"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=289788"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=289788"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=289788"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}