P\u00f5hikooli l\u00f5pueksamite \u00fcmber on palju segadust ja selgusetust<\/p>\n
Haridus- ja teadusministeerium kavatseb 2026. aasta kevadest muuta p\u00f5hikooli riiklike l\u00f5pueksamite korda, mille j\u00e4rgi saab edaspidi p\u00f5hikooli l\u00f5petada l\u00f5pueksamite tulemustest s\u00f5ltumata. V\u00f5imalus teha j\u00e4releksam j\u00e4\u00e4b alles \u00fcksnes neile, kes ei saanud m\u00f5juval p\u00f5hjusel \u00f5igel p\u00e4eval p\u00f5hikooli l\u00f5pueksamit teha. Mida koolide ja kutsekoolide juhid sellest arvavad?<\/p>\n
Kaks t\u00e4iesti tehtavat lahendust Eesti \u00f5petajate stressi leevendamiseks<\/p>\n
Suur osa Eesti \u00f5petajatest ei alusta p\u00e4eva r\u00f5\u00f5muga, sest on oma t\u00f6\u00f6 p\u00e4rast stressis. Stressis \u00f5petajad p\u00f6\u00f6ravad lastele kasinamalt individuaalset t\u00e4helepanu ning keskenduvad v\u00e4hem lapse \u00f5ppimise protsessile. Suuremas stressis \u00f5petajad soovivad suurema t\u00f5en\u00e4osusega t\u00f6\u00f6lt lahkuda. Seet\u00f5ttu puudutab \u00f5petajate stress mitte ainult nende endi heaolu, vaid ka lapsi, vanemaid ning kooli ja koolijuhti.<\/p>\n
\u00d5petajate palk on fookuses, kuid kes lubaduste t\u00e4itmise eest vastutab?<\/p>\n
Eesti Linnade ja Valdade Liidu anal\u00fc\u00fctik Piret Zahkna: \u201eKui valitsus lubab, et \u00f5petaja palk peab ulatuma 120%-ni riigi keskmisest, tekib k\u00fcsimus, kes tagab lubaduse t\u00e4itmise. Kas omavalitsus, kool v\u00f5i minister? Selget vastust ei ole. \u201c<\/p>\n
Keel ja vahetund<\/p>\n
Ilmar Tomusk: \u201eEi tasu karta, et eestikeelne \u00f5ppekeskkond ja selle toetamine v\u00e4ljaspool \u00f5ppetunde ohustaks \u00f5igust s\u00e4ilitada oma rahvuskuuluvus. Paljudel on tuttavaid eesti rahvusest inimesi, kes on suure osa oma elust veetnud v\u00f5\u00f5rkeelses keskkonnas, t\u00f6\u00f6tanud aastak\u00fcmneid v\u00e4lismaal ja omandanud seal haridusegi v\u00f5\u00f5rkeeles. Nad k\u00f5ik peavad end eestlaseks ning m\u00f5ne keele oskus lisaks emakeelele ei ole seda mingil moel ohustanud.\u201c<\/p>\n
Harju- ja Ida-Virumaa koolid kasutavad enim asendus\u00f5petajaid<\/p>\n
Eestikeelsele haridusele \u00fcleminek ja \u00f5petajate puudus on suurendanud vajadust asendus\u00f5petajate j\u00e4rele eelk\u00f5ige Harjumaal ja Ida-Virumaal. Kui m\u00f5nes maakonnas pole t\u00e4navu asendatud Asendus\u00f5petajate MT\u00dc kaudu \u00fchtegi \u00f5petajat, siis Harjumaal moodustab nende arv \u00fcle poole k\u00f5igist juhtudest. \u201eAsendus\u00f5petaja teenus on kallis. Olen ka oma rahast sealt programmist asendus\u00f5petajaid v\u00f5tnud ja nende kasuteguri v\u00e4ga l\u00e4bi kaalunud,\u201c \u00fctleb Kohtla-N\u00f5mme Kooli juht Mariliis Oder.<\/p>\n
Koolijuhtide hindamine kujundab uut juhtimiskultuuri<\/p>\n
Koolijuhtide atesteerimiss\u00fcsteemi on arendatud ligi kolm aastat. N\u00fc\u00fcd on hakatud atesteerimise mudelit katsetama. Esimesed n\u00e4idisatesteerimised on juba toimunud ja saanud osalejatelt positiivset tagasisidet. Nii koolijuhid kui -pidajad kinnitavad, et s\u00fcsteem toetab koolijuhi professionaalset arengut ja aitab koolipidajal juhi t\u00f6\u00f6d sisukamalt hinnata.<\/p>\n
Eesti on liialt v\u00e4ike, et lubada \u00fchegi lapse potentsiaalil raisku minna<\/p>\n
Viljandist alguse saanud sihtasutus Iga Laps on Andekas on Eneli Rimpeli vedamisel kasvanud \u00fcle-eestiliseks: aastaga on kaasatud 24 kooli, kellest 15 on juba hakanud noppe\u00f5pet rakendama.<\/p>\n
Mida kolm v\u00e4rsket anal\u00fc\u00fcsi Eesti g\u00fcmnaasiumiharidusest r\u00e4\u00e4givad?
Eesti hariduss\u00fcsteemi tugevust kinnitavad rahvusvahelised v\u00f5rdlustestid, kuid kodumaised uuringud osutavad \u00fcha selgemalt haridusliku ebav\u00f5rdsuse kasvule. Noorte haridustee ja koolivalikud on tihedalt seotud pere tausta, elukoha, aga ka koolide erineva taseme ja mainega.<\/p>\n
Praktikajuhendajat ei asenda keegi ega miski<\/p>\n
Riin Seema: \u201eKui mina veel tudeng olin, ja ka siis, kui ma \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d alustasin, oli praktikaasutuste ja \u00fclikoolide koost\u00f6\u00f6 praegusest tihedam ja sisulisem. \u00d5ppej\u00f5ud k\u00fclastasid praktikaasutusi, vaatlesid kohapeal tudengite \u00f5ppetegevusi, osalesid aruteludes koos praktikajuhendajaga. T\u00e4nu n\u00fc\u00fcdisaegsele tehnikale on suur osa suhtlusest kolinud veebi, kuid sellega seoses on kaotanud \u00fclikoolipoolne praktikajuhendaja v\u00e4ga olulise ligip\u00e4\u00e4su praktikaasutustele.\u201d<\/p>\n
Kuidas koolituda \u2026<\/p>\n
Ajaloo\u00f5petaja Triin Viiron: \u201eKoolitus t\u00f6\u00f6tab, kui k\u00f5ik kohalviibijad tahavad seal olla ja teavad, miks nad seal on. Kui on tuldud, sest on k\u00e4stud, ei lase protestist tekkinud jonn lektori juttu l\u00e4bi. Kohustuslik koolitus m\u00f5jub nagu kohustuslik kirjandus. Isegi siis, kui m\u00f5lemad on tegelikult head. Siit ka t\u00f5demus: \u00f5petajad on raske sihtgrupp.\u201c<\/p>\n
Tartlased olid vaheajal taas haridusfestivali lainel<\/p>\n
21.\u201323. oktoobrini toimunud Tartu haridusfestivali l\u00e4biv teema oli \u201eTargad \u00fchendused\u201c. Enam kui sajas \u00f5pitoas-ettekandes arutleti, kuidas tehisaru saab toetada \u00f5ppimist ja \u00f5petamist ning kuidas tehnoloogiliste uuenduste tormis s\u00e4ilitada inimlikke sidemeid ja suhtlemistarkust.<\/p>\n
Targasti \u00f5ppima \u00f5petamine t\u00f5i koolile auhinna<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli haridusuuendusliku algatuse auhinna p\u00e4lvis Pelgulinna G\u00fcmnaasium, kus on mitme aasta t\u00f6\u00f6 tulemusena loodud \u00f5ppimist toetav ja t\u00f5hustav keskkond. K\u00f5igi ainete kaudu rakendatakse programmi \u201e\u00d5pime \u00f5ppima\u201c ja \u00f5petajadki \u00f5pivad-uurivad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00f5hikooli l\u00f5pueksamite \u00fcmber on palju segadust ja selgusetust Haridus- ja teadusministeerium kavatseb 2026. aasta kevadest muuta p\u00f5hikooli riiklike…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":29013,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-29012","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115448909901068936","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29012","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29012"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29012\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/29013"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29012"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29012"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29012"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}