{"id":290747,"date":"2026-10-05T06:22:10","date_gmt":"2026-10-05T06:22:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/290747\/"},"modified":"2026-10-05T06:22:10","modified_gmt":"2026-10-05T06:22:10","slug":"ft-eesti-viib-aktiivkaitseks-valmistudes-vaed-venemaale-lahemale-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/290747\/","title":{"rendered":"FT: Eesti viib aktiivkaitseks valmistudes v\u00e4ed Venemaale l\u00e4hemale | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Eesti paigutab oma v\u00e4ed alaliselt Venemaa piirile l\u00e4hemale ja hangib relvastust, millega oleks v\u00f5imalik anda l\u00f6\u00f6ke s\u00fcgavale naaberriigi territooriumile, valmistudes NATO idatiiva riigina Venemaa v\u00f5imalikuks agressiooniks p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja l\u00f5ppu, <a href=\"https:\/\/www.ft.com\/content\/0293497e-e4b5-473e-be49-67d1fc005fae?syn-25a6b1a6=1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">vahendas Financial Times (FT)<\/a> esmasp\u00e4eval Eesti kaitseametnike selgitusi.<\/p>\n<p>Eesti s\u00f5jav\u00e4e- ja luurejuhid ei arva, et Moskva sooviks v\u00e4hemalt j\u00e4rgmise kahe aasta jooksul NATO-ga t\u00e4iemahulist s\u00f5da alustada, kuid nad usuvad, et vaenulik naaberriik valmistub v\u00f5imalikuks tulevaseks konfliktiks Balti v\u00e4ikeriigiga, m\u00e4rkis FT.<\/p>\n<p>Eesti ametnikud kardavad Kremli oportunistlikku riski, n\u00e4iteks v\u00e4iksema ulatusega sissetungi, mille eesm\u00e4rk oleks testida NATO vastastikuse kaitse klauslit. Nende s\u00f5nul ei suuda ei Eesti ega NATO praegu sellist stsenaariumi usutavalt heidutada. See on ajendanud Eestit, millel oma \u00f5huj\u00f5ude ei ole ning mis s\u00f5ltub seet\u00f5ttu oma \u00f5huruumi kaitsmisel NATO-st, minema \u00fcle aktiivse kaitse strateegiale, kirjeldas leht.<\/p>\n<p>&#8220;Me peame alustama piirilt ja v\u00f5itma juba alates esimesest lahingust,&#8221; \u00fctles Eesti kaitsev\u00e4e esimese brigaadi, mis on FT s\u00f5nul riigi peamine lahinguj\u00f5ud, \u00fclem kolonel Tarmo Kundla.<\/p>\n<p>Uue strateegia osana viiakse tema v\u00e4eosa Tapalt, mis asub Vene piirist linnulennult ligi 130 kilomeetri kaugusel, alaliselt J\u00f5hvi, mis asub Venemaa piirist vaid 50 kilomeetri kaugusel. Sinna ehitatakse praegu uusi rajatisi, kus hakkavad paiknema brigaadi s\u00f5durid.<\/p>\n<p>&#8220;Heidutus ei toimi,&#8221; t\u00f5des Eesti s\u00f5jav\u00e4eluure k\u00f5rge ametnik FT-le. &#8220;K\u00f5igi meie, Balti riikide, jaoks on kriitiline periood selle olukorra lahendamiseks j\u00e4rgmise \u00fche kuni nelja aasta jooksul.&#8221;<\/p>\n<p>Financial Times t\u00f5i v\u00e4lja, et Eesti kaitseminister on oma esinemistes ja ministeerium dokumentides kuulutanud: &#8220;Usutav heidutus eeldab, et muudame meie vastu suunatud agressiooni m\u00f5eldamatuks. Meie eesm\u00e4rk on selge: hoida vaenlane ja s\u00f5ja h\u00e4vitust\u00f6\u00f6 Eesti territooriumist eemal.&#8221;<\/p>\n<p>Leht viitab samas, et Venemaa riigimeedia kujutab Eestit j\u00e4rjekindlalt vaenuliku ja russofoobse riigina, mille eesm\u00e4rk on t\u00f5mmata Moskva otsesesse vastasseisu NATO-ga. Kreml on Eestit \u00e4hvardanud, sealhulgas tuumar\u00fcnnakuga, kui riik peaks kunagi oma territooriumile paigutama NATO tuumarelvi.<\/p>\n<p>Financial Timesi s\u00f5nul lisas Eesti valitsus aktiivkaitse m\u00f5iste riigikaitsesse mais. Sellest ajast alates on riigi v\u00e4ike, kuid h\u00e4sti v\u00e4lja\u00f5petatud s\u00f5jav\u00e4gi alustanud vaikset, ent p\u00f5hjalikku \u00fcmberkorraldamist.<\/p>\n<p>Eesti peamisest s\u00f5jav\u00e4ebaasist Tapalt viiakse eliit\u00fcksusi praegu alaliselt positsioonidele kaugemale itta, Venemaa piirile l\u00e4hemale.<\/p>\n<p>Lisaks J\u00f5hvi uuele baasile rajatakse kuni 1000 s\u00f5jav\u00e4elase mahutamiseks m\u00f5eldud baas ka Narva. Sinna on kavandatud majutada alaliselt 200 s\u00f5durit, kuid kriisi korral suudab see vastu v\u00f5tta veel 800 s\u00f5durit.<\/p>\n<p>Samal ajal kui Eesti suurendab s\u00f5jalisi kulutusi \u2013 ametlike andmete kohaselt kasvavad need t\u00e4navu 42 protsenti 2,4 miljardi euroni ehk 5,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) \u2013, muudab riik ka hangitava relvastuse t\u00fc\u00fcpi.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3745516\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3745516h5a97t24.jpg\"\/>Mitmikraketiheitjate HIMARS \u00fcleandmine Eesti kaitsev\u00e4ele 2025. aasta aprillis. Autor\/allikas: Kermo Pastarus<\/p>\n<p>Viimase aasta jooksul on Eesti s\u00f5lminud lepingud \u00fcheksa USA-s toodetud mitmikraketiheitja (MLRS) HIMARS platvormi hankimiseks, sealhulgas ballistiliste rakettide M57, mille laskeulatus on kuni 300 kilomeetrit, soetamiseks. Lisaks on pooleli ka \u00fcheksa L\u00f5una-Korea mitmikraketiheitja Chunmoo hankimiseks, mille laskeulatus on samuti ligikaudu 300 kilomeetrit.<\/p>\n<p>\u00dcks Tapal paiknev k\u00f5rgem ohvitser viitas vestluses FT-ga, et Peterburi asub Eestist 260 kilomeetri kaugusel.<\/p>\n<p>&#8220;Me oleme muutmas k\u00f5ike,&#8221; \u00fctles Eesti kaitseministeeriumi poliitikaametnik lehele. &#8220;Tegelikkus on see, et [Eesti kaitseplaneerimine] on olnud viimased k\u00fcmme aastat samasugune. Kuid Venemaa kavandab juba oma v\u00e4gede kahekordistamist meie piiri taga,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p>2014. aastal toimunud Venemaa Krimmi-invasioonile j\u00e4rgnenud k\u00fcmnendi jooksul t\u00f6\u00f6tasid Eesti s\u00f5jalised planeerijad v\u00e4lja riigi ajaloost ja geograafiast l\u00e4htuva kaitsedoktriini. Selle l\u00e4henemise kohaselt mobiliseeriksid Venemaa sissetungi korral Eesti ajateenijatest koosnevad j\u00f5ud kiiresti ning peaksid v\u00e4ga taktikalist, peaaegu partisanis\u00f5ja laadset kaitses\u00f5da, kasutades oma p\u00f5hjalikke teadmisi soisest ja metsasest maastikust, et Venemaa v\u00e4gesid kurnata ja neile suuri kaotusi tekitada, kuni NATO abij\u00f5ud j\u00f5uavad kohale, kirjeldas FT.<\/p>\n<p>Kuid j\u00e4lgides seda, mida Venemaa on Ukrainas teinud, on Eesti s\u00f5jav\u00e4ejuhid j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et selline plaan ei toimiks. Nende hinnangul ei hooli Kreml enda kaotustest.<\/p>\n<p>Eesti on t\u00e4heldanud ka seda, et kui Venemaa s\u00f5jav\u00e4gi oli Ukrainas m\u00f5ne territooriumi enda kontrolli alla saanud, ei loobunud ta sellest, vaid v\u00f5itles selle hoidmise nimel ka p\u00e4rast seda, kui k\u00f5ik sellel territooriumil oli h\u00e4vitatud. Arvestades Eesti 1,3-miljonilist elanikkonda ja 45 000 ruutkilomeetri suurust territooriumi, on see murettekitav j\u00e4reldus, t\u00f5des FT.<\/p>\n<p>Leht viitas, et kuigi Eestil on v\u00e4lja\u00f5petatud kuni 230 000 inimesest koosnev reservv\u00e4gi, mis moodustab peaaegu viiendiku elanikkonnast, kuulub alalisse tegevteenistusse vaid 4200 inimest. S\u00f5ja- v\u00f5i s\u00f5jaeelses olukorras saab Eesti kaitseplaanide kohaselt seda j\u00f5udu t\u00e4iendada 39 500 k\u00f5rge valmisolekuga reservv\u00e4elasega, kellest iga\u00fcks peab j\u00f5udma m\u00f5ne tunni jooksul konkreetsesse \u00fcksusesse, kellega ta on koos v\u00e4lja\u00f5ppe saanud. Lisaks on veel 40 000 v\u00e4lja\u00f5ppe saanud reservv\u00e4elast valmis m\u00e4\u00e4ramata \u00fclesannetega mobiliseerimiseks.<\/p>\n<p>Kaitsedoktriini muutmine selliselt, et v\u00e4ltida igasuguse territooriumi kaotamist, on seet\u00f5ttu keeruline, eriti kuna Eesti s\u00f5jav\u00e4eluure hinnangul p\u00fc\u00fcab Venemaa igasuguse agressiooni puhul s\u00e4ilitada v\u00f5imalikult kaua \u00fcllatusmomenti.<\/p>\n<p>Eesti kavatseb n\u00fc\u00fcd v\u00f5idelda iga ruutsentimeetri territooriumi p\u00e4rast alates piirist ning anda Venemaale invasiooni esimesest p\u00e4evast alates tugevaid l\u00f6\u00f6ke sadade kilomeetrite kaugusel rindejoonest.<\/p>\n<p>&#8220;S\u00f5jaliselt on see v\u00e4ga n\u00f5udlik,&#8221; \u00fctles Kundla. &#8220;Me ei saa vastast kujundada [taganedes v\u00f5i teda taktikaliselt olukordadesse meelitades]. Me peame oma kaitseliinid \u00fcles ehitama juba t\u00e4na. See on ettesuunatud kaitse.&#8221;<\/p>\n<p>Financial Timesi andmeil teeb Eesti s\u00f5jav\u00e4eluuret eriti murelikuks mingi piiratud ulatusega tegevus m\u00f5ne piiri\u00e4\u00e4rse sihtm\u00e4rgi vastu \u2013 eelk\u00f5ige peamiselt venekeelses Narvas. Narva vallutamisel oleks v\u00e4he m\u00f5tet, kui eesm\u00e4rk oleks Eesti t\u00e4iemahuline vallutamine, kuid ametnike s\u00f5nul v\u00f5iks see olla provokatiivne test NATO otsustavuse j\u00e4relekatsumiseks, mille eesm\u00e4rk oleks allianssi l\u00f5hestada.<\/p>\n<p>Sellise stsenaariumi korral oleks Venemaa eesm\u00e4rk seada kahtluse alla NATO liitlaste valmisolek Eestile appi tulla, esitades r\u00fcnnakut juba toimunud faktina (pr.k. fait accompli).<\/p>\n<p>Eesti loodab, et NATO liitlased m\u00e4ngivad riigi uues kaitsehoiakus samuti olulist rolli ja aitavad sellist r\u00fcnnakut heidutada. \u00dchendkuningriik on juba v\u00f5tnud kohustuse suurendada oma s\u00f5jalise kontingendi suurust Eestis j\u00e4rgmise aasta aprilliks praeguselt 800-lt 1200 s\u00f5durini.<\/p>\n<p>FT m\u00e4rkis, et kui Briti \u00fcksused osalesid t\u00e4navusel Eesti kaitsev\u00e4e \u00f5ppusel Kevadtorm, t\u00f5id nad endaga kaasa midagi uut. Briti s\u00f5jav\u00e4eametnike s\u00f5nul on selleks r\u00fcndedroonid Nyan, mis on m\u00f5eldud s\u00fcval\u00f6\u00f6kide andmiseks stardiga lahingupiirkonnast. Nagu MLRS-s\u00fcsteemide puhul, on ka Nyani droonide tegevusulatus 300 kilomeetrit. See t\u00e4hendab, et enamik Venemaa suuremaid s\u00f5jav\u00e4ebaase l\u00e4hipiirkonnas ja Peterburi linn j\u00e4\u00e4vad nende l\u00f6\u00f6giulatusse.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3804097\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3804097h5724t24.jpg\"\/>Britid ja Eesti kaitsev\u00e4elased dessandi harjutusel. Autor\/allikas: mil.ee<\/p>\n<p>Hoolimata kasvavast murest Venemaa agressiooni p\u00e4rast Euroopas, eriti Kremli h\u00fcbriidse sabotaa\u017eikampaania t\u00f5ttu, usuvad Eesti julgeolekuasutuste ringkonnad endiselt, et riigil on aega oma kaitsev\u00f5imet kohandada ja naaberriiki heidutada, m\u00e4rkis FT.<\/p>\n<p>Kuid on \u00fcks suur ebakindlust tekitav tegur: Ukraina. Seni kuni s\u00f5da j\u00e4tkub, on Venemaa s\u00f5jav\u00e4gi Ukrainas seotud. Kui aga kehtestatakse vaherahu v\u00f5i j\u00f5ustub pikaajaline rahu, kardavad NATO ametnikud, et Balti riike \u00e4hvardav oht muutub palju t\u00f5sisemaks, kuna k\u00fcmned tuhanded lahingukogemusega Vene s\u00f5durid v\u00f5idakse seej\u00e4rel piirile \u00fcmber paigutada. Samuti on Venemaal siis tohutu kaitset\u00f6\u00f6stuslik masinav\u00e4rk, mis t\u00f6\u00f6tab t\u00e4isv\u00f5imsusel. &#8220;Me kartsime s\u00f5da [Ukrainas],&#8221; \u00fctles Eesti k\u00f5rge luureametnik. &#8220;N\u00fc\u00fcd kardame s\u00f5ja l\u00f5ppu.&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti paigutab oma v\u00e4ed alaliselt Venemaa piirile l\u00e4hemale ja hangib relvastust, millega oleks v\u00f5imalik anda l\u00f6\u00f6ke s\u00fcgavale naaberriigi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":290748,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[82504,26,27,37,33,35,63548,34,36,31,32,110208,21,6627,110207,28,29,88252,2521,19,25,2254,110206,23,24,22,20,1933,30],"class_list":["post-290747","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-aktiivkaitse","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-riigikaitse","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-financial-timers","tag-headlines","tag-himars","tag-kaugloogid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mlrs","tag-narva","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rundedroonid","tag-tarmo-kundla","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vene-oht","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117386867679067402","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/290747","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=290747"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/290747\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/290748"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=290747"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=290747"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=290747"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}