Financial Times andmeil<\/a> peab ettev\u00f5te teoreetiliselt m\u00fc\u00fcma oma rahvusvahelised varad 21. novembriks, mil USA riigikassa hakkab k\u00e4sitlema k\u00f5iki ettev\u00f5ttega tehtud tehinguid Washingtoni sanktsioonide rikkumisena. Lukoil \u00fctles, et kavatseb vajadusel taotleda OFAC-i litsentsi pikendamist “tagamaks oma rahvusvaheliste varade katkematut t\u00f6\u00f6d”.<\/p>\nSanktsioonid on Lukoili suhtes praeguseks kehtestanud USA ja \u00dchendkuningriik.<\/p>\n
USA president Donald Trump kehtestas Venemaa kahele suurimale naftaettev\u00f5tetele Rosneftile ja Lukoilile seoses Venemaa s\u00f5jaga Ukrainas sanktsioonid 22. oktoobril.<\/p>\n
\u00dchendkuningriik v\u00f5ttis Lukoili ja Rosnefti sihikule juba 15. oktoobril ning pani sanktsioonide alla ka 44 niinimetatud Vene varilaevastiku tankerit.<\/p>\n
Hoolimata sanktsioonidest Lukoili suhtes j\u00e4ttis \u00dchendkuningriik kuni 14. oktoobrini 2027 sanktsioonide alt v\u00e4lja Lukoili ja Rosnefti rahvusvahelised projektid Aserbaid\u017eaanis ja Kasahstanis. Nende hulka kuuluvad Kaspia torujuhtme konsortsium (CPC), TengizChevroil, Shah Deniz, L\u00f5una-Kaukaasia gaasijuhe, Azerbaid\u017eaani gaasivarustusettev\u00f5te ja Karat\u0161aganak, teatas Veneuudisteagentuur Interfax.<\/p>\n
Kehtestatud piiranguid kirjeldati kui uut katset karmistada Venemaa-vastaseid energiasanktsioone ja v\u00e4hendada sellega Kremli tulusid, mis lubavad tal j\u00e4tkata s\u00f5japidamist Ukrainas.<\/p>\n
Lukoil, mille peakorter asub Moskvas, annab umbes kaks protsenti maailma naftatoodangust. Selle nimi tuleneb kolmest naftalinnast Lukoili traditsioonilises t\u00f6\u00f6piirkonnas L\u00e4\u00e4ne-Siberis Handi-Mansi autonoomses ringkonnas: Langepas, Urai ja Kogal\u00f5m. Lukoil moodustati 1991. aastal nendes kolmes linnas tegutsenud nafta- ja gaasiettev\u00f5tete liitmisel.<\/p>\n
Ettev\u00f5te ei t\u00e4psustanud, millised varad konkreetselt maha m\u00fc\u00fcakse.<\/p>\n
Selle suurim v\u00e4lisvara on Iraagi West Qurna 2 naftav\u00e4li, mis on \u00fcks maailma suurimaid ja milles ettev\u00f5ttel on 75-protsendine osalus. Venemaa uudisteagentuuri Interfax teatel \u00fcletas naftav\u00e4lja toodang aprillis 480 000 barrelit p\u00e4evas.<\/p>\n
Ettev\u00f5ttele kuulub Bulgaarias asuv 190 000 barrelit p\u00e4evas tootva Lukoil Neftohim Burgase rafineerimistehas, mis on Balkani suurim, ning Petroteli naftarafineerimistehas Rumeenias. Interfaxi teatel on ettev\u00f5ttel rafineerimistehas ka Hollandis.<\/p>\n
Lukoil varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat, aga ka T\u00fcrgi STARi rafineerimistehast, mis kuulub Aserbaid\u017eaani ettev\u00f5ttele SOCAR, mis s\u00f5ltub suuresti Venemaa toornaftast.<\/p>\n
Ettev\u00f5ttel on osalusi ka naftaterminalides ja k\u00fctuse jaem\u00fc\u00fcgikettides Euroopas ning mitmesuguseid projekte Kesk-Aasias, sealhulgas Kasahstanis, ning Aafrikas ja Ladina-Ameerikas.<\/p>\n
Ettev\u00f5tte veebisaidi andmetel on Lukoil seotud projektidega Aserbaid\u017eaanis, Kasahstanis, Usbekistanis, Iraagis, Egiptuses, Kamerunis, Nigeerias, Ghanas, Mehhikos, Araabia \u00dchendemiraatides ja Kongo Vabariigis.<\/p>\n
Ettev\u00f5tte loomisel oli \u00fcheks juhtivaks tegelaseks N\u00f5ukogude Liidu tollane naftatootmise aseminister ja hilisem Vene oligarh, Aserbaid\u017eaani p\u00e4ritolu Vagit Alekperov, kes oli Lukoili suuromanik ja tegevjuht aastatel 1993 kuni 2022.<\/p>\n
\u00c4rileht Forbes hindas 2025. aasta m\u00e4rtsis Alekperovi vara suuruseks 28,7 miljardit dollarit, millega ta oli Venemaa rikkaim inimene ning maailmas rikkuselt 63. inimene. L\u00e4\u00e4neriigid on kehtestatud talle seoses s\u00f5jaga Ukrainas sanktsioonid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa suuruselt teine \u200b\u200bnaftatootja Lukoil teatas esmasp\u00e4eval, et m\u00fc\u00fcb oma v\u00e4lismaal asuvad varad p\u00e4rast seda, kui Ameerika \u00dchendriigid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":29087,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,9691,19,25,23,24,22,20,15423,1354,30],"class_list":{"0":"post-29086","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-lukoil","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-varade-muuk","28":"tag-vene-sanktsioonid","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115450081637766231","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29086","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29086"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29086\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/29087"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29086"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29086"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29086"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}