{"id":290919,"date":"2026-10-05T10:43:15","date_gmt":"2026-10-05T10:43:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/290919\/"},"modified":"2026-10-05T10:43:15","modified_gmt":"2026-10-05T10:43:15","slug":"euroopa-uus-intellektuaalne-suveraansus-rajaneb-illusioonidel-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/290919\/","title":{"rendered":"Euroopa uus intellektuaalne suver\u00e4\u00e4nsus rajaneb illusioonidel | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"<p>Euroopa insenerid n\u00e4itasid s\u00fcgise hakul uhkusega uut protsessorit, mis peaks vabastama mandri arvutuskeskused USA tehnoloogiahiidude haardest. Paraku pannakse riistvara endiselt kokku Taiwanis TSMC tehases ja l\u00e4hitulevikus pole ka n\u00e4ha, et Euroopa kiibitootmisv\u00f5imekus m\u00e4rgatavalt paraneb, nendib<a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n<p>Aasta eest alustas Saksamaal t\u00f6\u00f6d Euroopa Liidu esimene eksaskaala-v\u00f5imekusega superarvuti Jupiter. Eeldatavalt ei tea me maailma eest varjus hoitavat t\u00e4it strateegilist arvutuslikku potentsiaali, aga avalikus superarvutite edetabelis paikneb eurooplaste parim arvuti viiendal kohal. Saavutuse s\u00e4ra varjutab t\u00f5demus, et v\u00f5imekus rajaneb USA ettev\u00f5tte Nvidia toodetud kiipidel. Jupiteris teevad t\u00f6\u00f6d 24\u00a0000 v\u00f5imast, GH200 superarvutikiipi.<\/p>\n<p>Praeguseks juba vananenud arhitektuuriga kiibip\u00f5lvkonna t\u00f6\u00f6 t\u00f5husus j\u00e4\u00e4b aga kordades alla uuematele GB seeria protsessoritele ja on umbes 25 korda tagasihoidlikum k\u00f5ige uuemast, Vera Rubini p\u00f5lvkonnast. GH200 on endiselt v\u00e4ga v\u00f5imas kiibiseeria, ent selles valdkonnas toimub intensiivne arendust\u00f6\u00f6. J\u00e4rgneva m\u00f5istmiseks on oluline teada, et selles t\u00f6\u00f6stuses on kaks v\u00f5imast pudelikaela. \u00dches valmistatakse uusi protsessoreid ja teises seadmeid nende valmistamiseks.<\/p>\n<p>Septembri l\u00f5pus teatasid <a href=\"https:\/\/sipearl.com\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/PR_Bull_x_SiPearl_VDEF_ENG.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Euroopa insenerid<\/a> v\u00f5rdlemisi v\u00f5idukalt, et esimene Euroopa oma j\u00f5ududega loodud superarvutikiibi Rhea1 n\u00e4idised j\u00f5udsid testkasutusse. Seni k\u00f5ige keerukamast Euroopas disainitud serveriprotsessori alusel kavatsetakse luua ka Jupiteri j\u00e4rgmine laiendus. Ajakirjandusele suunatud materjalis r\u00f5hutataks, et tegu on olulise verstapostiga kindlustamaks Euroopa tehnoloogilist s\u00f5ltumatust.<\/p>\n<p>Sellega seoses on hea teada laiemat konteksti. Elon Musk rajas 2024. aastal USA-s Memphises endise Electroluxi tehase territooriumile tehisintellekti arvutuskeskuse Colossus. Seal on t\u00f6\u00f6s 230\u00a0000 Nvidia varasema p\u00f5lvkonna protsessorid H100, H200 ja ka uuemad GB200-d. Aasta hiljem rajas tosina kilomeetri kaugusel asuvale endisele t\u00f6\u00f6stusladude territooriumile teise TI-arvutuskeskuse Colossus 2. Uues keskuse t\u00f6\u00f6tab 110 000 GB200 ja 440 000 GB300 kiipi. Kokku 550 000 kiipi.<\/p>\n<p>M\u00f5nikord ka Colossus 3 nime all rajatavas laienduses on aasta l\u00f5puks kavas t\u00f6\u00f6le panna 660\u00a0000 uuemat GB300 protsessorit. Memphise kompleksi koguv\u00f5imsus v\u00f5ib Muski plaanide \u00f5nnestudes k\u00fc\u00fcndida ligi 1,44 miljoni t\u00f6\u00f6d vihtuva Nvidia AI protsessorini. Euroopa suurimas, Jupiteri Boosteris on suurusj\u00e4rgus k\u00fcmned tuhanded Nvidia kiibid. Muski AI-kompleks liigub enam kui miljoni kiibi suunas.<\/p>\n<p>Muski ettev\u00f5te rentis kogu Colossus 1 v\u00f5imsuse TI arendajale Anthropic, mis tasub teenuse eest 1,25 miljardit dollarit kuus. Firmad leppisid kokku, et populaarse Claude&#8217;i TI-arendaja saab uuest keskusest umbes poole v\u00f5rra ressurssi juurde. 2029. aasta maikuuni planeeritud 84 miljardi dollari rendikulu teeb kuutasuks \u00fcle paari miljardi dollari. See on iseenesest tavatult suur summa.<\/p>\n<p>Juba ainu\u00fcksi katse suurusj\u00e4rkude taga avanevat v\u00f5imekust ja selle hinda m\u00f5ista \u00fcletab meie arusaamise piire, mist\u00f5ttu vajaksime appi arvutit. \u00dcks eksaskaala arvutussekund on v\u00f5rreldav sellega, kui k\u00f5ik praegu elavad inimesed arvutaksid peast katkematult neli aastat j\u00e4rjest. Tegemist on t\u00f5sise intellektuaalse potentsiaaliga, mis t\u00e4iendab inimeste seni suver\u00e4\u00e4nset v\u00f5imekust. Uus v\u00f5imekus pole m\u00f5\u00f5detav vaid pelgalt rahas.<\/p>\n<p>Anthropicu peamine konkurent OpenAI rajab arvutuslikku v\u00f5imekust ise. V\u00e4hendamaks s\u00f5ltuvust Nvidiast, arendas ettev\u00f5te oma esimese spetsiaalse tehisintellektikiibi nimega Jalape\u00f1o. Uue kiibi kontseptsioonist tootmisse andmiseni kulus ainult \u00fcheksa kuud. Keerulist t\u00f6\u00f6d aitas teha tehisaru. Sarnaselt eurooplaste kiipide testpartiile on ka OpenAI-l esimesed partiid k\u00e4es ja t\u00e4ielik tootmismaht kavatsetakse saavutada 2027. aastal.<\/p>\n<p>K\u00f5iki neid kiipe toodetakse Taiwanis TSMC tehases. Sealhulgas ka v\u00e4idetavalt Euroopa tehnoloogilist s\u00f5ltumatusest lubavad Rhea1 kiipe ehk meie s\u00f5ltumatus s\u00f5ltub kauge ja geopoliitiliselt keerulise keskkonna oludest. Ometi on Euroopal k\u00f5iges selles ainulaadne positsioon. Maailma k\u00f5ige olulisemate pooljuhtide tootmisseadmete ainus tootja on Hollandis tegutsev ASML Holding N.V. Tegu on Euroopa suurima tehnoloogiaettev\u00f5ttega, mille v\u00e4\u00e4rtus k\u00fc\u00fcndib praegu 660 miljardi dollarini.<\/p>\n<p>K\u00e4esoleval aastal ei teeninud ettev\u00f5te aga Euroopas peaaegu sentigi. Eelmisel aastal oli Euroopa osa k\u00e4ibest \u00fcks protsent ja 2024. aastal viis protsenti. Ilmne langus paistab eriti kontrastsena, arvestades USA ettev\u00f5tete panust ja lugedes pressiteatest lohutavatest edusammudest tehnoloogilise s\u00f5ltumatuse kindlustamisel.<\/p>\n<p>M\u00f6\u00f6dunud aastal ei ostnud Euroopa kiibitootjad ASML-ilt \u00fchtegi litograafiaseadet. Isegi kui b\u00f6rsiettev\u00f5tet v\u00f5iks ajendada majanduslik huvi, kuvandub <a href=\"https:\/\/www.tomshardware.com\/tech-industry\/semiconductors\/asml-says-its-sells-absolutely-nothing-in-europe-calls-on-eu-to-help-create-demand\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">nende p\u00f6\u00f6rdumises<\/a> EL-ametiv\u00f5imude poole mure Euroopa oma kiipide tootmispotentsiaali mahaj\u00e4\u00e4muse p\u00e4rast. ASML-i juht pidas t\u00f5siselt murettekitavaks, et Euroopas ei investeerita valdkonda ja Euroopasse ei ehitata kiibitehaseid. Euroopa Liidu ettev\u00f5tete osaks on v\u00e4hem kui k\u00fcmme protsenti majandusliidu andmekeskuste kiipide, serverite ehitamise ja pilvetaristu turust. Teisis\u00f5nu, Euroopa suver\u00e4\u00e4nsus rajaneb v\u00f5imalusele saada osa kaugete maade edust.<\/p>\n<p>Probleemi lahendamiseks koostati <a href=\"https:\/\/www.electronics.org\/chips-systems-building-end-end-eu-strategy-data-centre-cloud-infrastructure-and-ai\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">veel \u00fcks raport<\/a>, milles tunti muret. Euroopa Komisjoni poliitikadokumendis soovitakse v\u00f5tta vastu pilveteenuste ja tehisintellekti arendamise \u00f5igusakt, et siis viie kuni seitsme aasta jooksul ELi andmekeskuste v\u00f5imsust v\u00e4hemalt kolmekordistada. Paraku t\u00e4hendab see t\u00e4nap\u00e4eva tagasihoidliku tootmisv\u00f5imsuse puhul kolmekordset tellimust v\u00e4lismaistele tarnijatele. Ilmselt on viimane aeg v\u00f5tta Taiwanisse j\u00e4rjekorranumber. Vahest soovib keegi Eestisse kiibivabrikut ehitada?<\/p>\n<p>Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 <a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">saates &#8220;Portaal&#8221;<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa insenerid n\u00e4itasid s\u00fcgise hakul uhkusega uut protsessorit, mis peaks vabastama mandri arvutuskeskused USA tehnoloogiahiidude haardest. Paraku pannakse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":290920,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,16620,828,829,110259,38688],"class_list":["post-290919","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-jupiter","tag-kiibid","tag-nvidia","tag-rhea1","tag-tsmc"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117387893643604826","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/290919","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=290919"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/290919\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/290920"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=290919"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=290919"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=290919"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}