{"id":29111,"date":"2025-10-28T06:28:08","date_gmt":"2025-10-28T06:28:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29111\/"},"modified":"2025-10-28T06:28:08","modified_gmt":"2025-10-28T06:28:08","slug":"sisekaitseakadeemia-uuring-toob-valja-eestile-suurima-mojuga-julgeolekuriskid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29111\/","title":{"rendered":"Sisekaitseakadeemia uuring toob v\u00e4lja Eestile suurima m\u00f5juga julgeolekuriskid"},"content":{"rendered":"

Sisekaitseakadeemia \u00e4sja avaldatud uuring<\/a> n\u00e4itab karmi t\u00f5de: Eesti l\u00e4hiaastate suurimad ohud on seotud k\u00fcberspionaa\u017ei ja k\u00fcbers\u00f5dade sagenemise ning v\u00e4\u00e4rinfo ja valeinfo ohjeldamatu levikuga. Tehnoloogilised riskid ei ole enam pelgalt IT-osakonna peavalu, vaid muutumas keskseks sisejulgeolekut m\u00f5jutavaks teguriks.<\/p>\n

Uuringu \u00abEesti sisejulgeolekut m\u00f5jutavate globaalsete arengutrendide prognoos 2026\u20132030\u00ab \u00fcks autor, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi nooremteadur Emilia Muuga<\/a> s\u00f5nastab Eesti dilemma j\u00e4rgmiselt: \u00abEesti kui digiriigi tugevus on samal ajal ka haavatavus \u2013 mida enam oleme s\u00f5ltuvad digitaalsetest teenustest, seda suurem on m\u00f5ju, kui need on h\u00e4iritud.\u00bb<\/p>\n

E-riigi edu v\u00f5ib seega olla muutunud ka Eesti Achilleuse kannaks.<\/p>\n

Tehisaru kui digitaalne muukraud<\/p>\n

Muuga s\u00f5nul on k\u00fcberohtude plahvatusliku kasvu taga peamiselt kolm tegurit: tehisintellekti kiire areng, krooniline k\u00fcberturbe spetsialistide nappus ja meie kriitilise taristu haavatavus.<\/p>\n

Eriti murettekitav on aga generatiivse tehisintellekti kasutamine kurjades k\u00e4tes.<\/p>\n

\u00abGeneratiivset tehisintellekti kasutatakse \u00fcha enam nii spionaa\u017ei kui ka r\u00fcnnakute kavandamisel, samuti s\u00fcvav\u00f5ltsingute ja valeinfo levitamisel,\u00ab selgitas nooremteadur.<\/p>\n

\"UuringuUuringu autor, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi nooremteadur Emilia Muuga. Foto: Sisekaitseakadeemia<\/p>\n

Tehisintellektisaab v\u00f5tta kui universaalset digitaalset muukrauast. See aitab r\u00fcndajatel senisest kordades t\u00f5husamalt manipuleerida sihtgruppide meelsust, m\u00f5jutada avalikku arvamust ja \u00f5\u00f5nestada demokraatlikke protsesse.<\/p>\n

Uus v\u00f5itlusv\u00e4li: usaldus<\/p>\n

Kui veel m\u00f5ni aasta tagasi oli k\u00fcberturvalisus valdavalt tehniline k\u00fcsimus, siis praegu on see Muuga s\u00f5nul muutunud \u00fchiskonna toimimise ja usaldusv\u00e4\u00e4rsuse tuumikuks. K\u00fcberruumist on saanud peamine v\u00f5imuv\u00f5itluse ja m\u00f5jutustegevuse tallermaa.<\/p>\n

R\u00fcnnakud muutuvad j\u00e4rjest keerulisemaks ja tihti viiakse neid l\u00e4bi riikliku toega. Raportis tuuakse eraldi v\u00e4lja Venemaa ja Hiina tegevus n\u00e4idetena riikidest, kus kasutatakse k\u00fcberintsidente oma geopoliitiliste eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Nende sihiks pole alati kohene kaos, vaid pigem pikaajaline ja s\u00fcsteemne tundliku info kogumine v\u00f5i riigi elut\u00e4htsa taristu n\u00f5rgestamine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sisekaitseakadeemia \u00e4sja avaldatud uuring n\u00e4itab karmi t\u00f5de: Eesti l\u00e4hiaastate suurimad ohud on seotud k\u00fcberspionaa\u017ei ja k\u00fcbers\u00f5dade sagenemise ning…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":29112,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,15446,2587,37,33,35,15453,34,36,31,32,15448,21,2588,15447,14496,15444,28,29,15450,19,15452,25,15445,3574,397,373,15449,23,24,22,15451,20,3771,30],"class_list":{"0":"post-29111","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-desinformatsioon","11":"tag-digiriik","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-emilia-muuga","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-geopoliitilised-eesmargid","21":"tag-headlines","22":"tag-infosusteemid","23":"tag-kriitiline-taristu","24":"tag-kuberjulgeolek","25":"tag-kuberoht","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-muukraud","29":"tag-news","30":"tag-polariseerumine","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-sisejulgeolek","33":"tag-sisekaitseakadeemia","34":"tag-sotsiaalmeedia","35":"tag-tehisintellekt","36":"tag-tehnoloogiatrendid","37":"tag-top-stories","38":"tag-topstories","39":"tag-uldised-uudised","40":"tag-usaldusvaarsus","41":"tag-uudised","42":"tag-valeinfo","43":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29111","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29111"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29111\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/29112"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29111"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29111"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29111"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}