uuring<\/a> n\u00e4itab, et tehnoloogilised riskid on muutumas oluliseks sisejulgeoleku m\u00f5jutajaks. Need murendavad \u00fchtaegu nii riigi kaitsev\u00f5imet kui ka \u00fchiskonna sidusust.<\/p>\nK\u00fcberohtude kasvu taga on peamiselt kolm tegurit: tehisintellekti kiire areng, k\u00fcberturbe spetsialistide nappus ja kriitilise infrastruktuuri haavatavus, selgitas uuringu kaasautor ja Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi nooremteadur Emilia Muuga.<\/p>\n
“K\u00fcberohtude kasvu taga on \u00fchelt poolt tehnoloogia ja tehisintellekti areng. Teisalt suureneb aga ka \u00fclemaailmne tehnoloogias\u00f5ltuvus, seda eelk\u00f5ige just elut\u00e4htsate teenuste tagamisel. Kolmas tegur on kindlasti k\u00fcberturbe spetsialistide nappus,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
K\u00fcberturbespetsialistide puudus on \u00fclemaailmne probleem. “Tehnoloogia areng k\u00e4ib nii kiires tempos, et inimeste koolitamine ei j\u00f5ua sammu pidada selle tempoga,” s\u00f5nas Muuga.<\/p>\n
Kasvav surve<\/p>\n
Statistika n\u00e4itab, et surve Eesti infos\u00fcsteemidele on j\u00e4rsult kasvanud. Ainu\u00fcksi 2024. aastal registreeris Riigi Infos\u00fcsteemi Amet Eestis \u00fcle 6500 m\u00f5juga k\u00fcberintsidenti. \u00dcha enam kasutavad r\u00fcndajad tehisintellekti, seda nii spionaa\u017eis kui ka r\u00fcnnakute kavandamisel, samuti s\u00fcvav\u00f5ltsingute ja valeinfo levitamisel.<\/p>\n
“Sellised tehnoloogiad v\u00f5imaldavad manipuleerida sihtr\u00fchmade meelsust, m\u00f5jutada avalikku arvamust ja \u00f5\u00f5nestada demokraatlikke protsesse,” lausus nooremteadur.<\/p>\n
Tehisintellektiga on v\u00f5imalik tuvastada ka s\u00fcsteemi v\u00f5i v\u00f5rgu n\u00f5rkusi. “Tehisintellekti algoritme saab kasutada n\u00e4iteks keerukamate manipuleerimisr\u00fcnnakute jaoks, mis kasutavad infot konkreetsete isikute kohta, et petta neid tundlikku infot avaldama. Sarnaselt s\u00fcsteemi r\u00fcndavate meetmetega saab tehisintellekti vahendeid rakendada k\u00fcbers\u00fcsteemi valvamiseks ja selline kasutusviis on samuti kasvutrendis,” r\u00e4\u00e4kis Muuga.<\/p>\n
Ta selgitas, et tehnoloogia arenguga kaasnevad trendid muudavad k\u00fcberruumi j\u00e4rjest olulisemaks v\u00f5imuv\u00f5itluse ja m\u00f5jutustegevuse keskkonnaks. Kui veel m\u00f5ni aasta tagasi oli k\u00fcberturvalisus valdavalt tehniline k\u00fcsimus, siis praegu on see Muuga s\u00f5nul muutunud \u00fchiskonna toimimise ja usaldusv\u00e4\u00e4rsuse tuumikuks. “Eesti kui digiriigi tugevus on samal ajal ka haavatavus: mida enam s\u00f5ltume digitaalsetest teenustest, seda suurem on m\u00f5ju, kui need on h\u00e4iritud,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
Usaldus riigi vastu<\/p>\n
K\u00fcberr\u00fcnnakud on tema hinnangul muutumas j\u00e4rjest keerukamaks ja neid toetatakse sageli riiklikult. Eestit ohustavad eriti pikaajalised ja s\u00fcsteemsed r\u00fcnnakud, mille eesm\u00e4rk on koguda tundlikku infot v\u00f5i n\u00f5rgestada riigi elut\u00e4htsat taristut. Venemaa ja Hiina tegevust tuuakse raportis v\u00e4lja n\u00e4idetena riikidest, kes kasutavad k\u00fcberintsidente oma geopoliitiliste eesm\u00e4rkide saavutamiseks.<\/p>\n
K\u00fcberr\u00fcnnakud ja desinformatsioon on Muuga s\u00f5nul eriti ohtlikud siis, kui see hakkab m\u00f5jutama inimeste usaldust riigi ja institutsioonide vastu. “Kui me ei suuda eristada fakti arvamusest ega valeinfot t\u00f5est, muutub keerulisemaks ka \u00fchiskondlik kokkulepe selle \u00fcle, mida peame t\u00f5eks. See loob pinnase radikaliseerumisele ja n\u00f5rgestab meie kollektiivset vastupanuv\u00f5imet,” nentis ta.<\/p>\n
K\u00f5ige suuremate ohtudena nimetab Muuga e-riigi teenuste suuremahulist kahjustumist ja riigi toimimise usaldusv\u00e4\u00e4rsuse olulist langust. “Mida rohkem on taolisi r\u00fcnnakuid ja ohvreid, seda enam tekib inimestes ka kahtlus, et riigi vajalikud infrastruktuurid ei ole piisavalt usaldusv\u00e4\u00e4rsed,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Desinformatsioon ja v\u00e4\u00e4rinfo on uuringu j\u00e4rgi teine suure m\u00f5juga ohuvaldkond. Sotsiaalmeedia ja digiplatvormide kaudu leviv manipuleeriv teave ohustab avaliku arutelu kvaliteeti ning \u00fchiskonna sidusust. Muuga toonitas, et poliitiline polariseerumine ja sisemine vastandumine v\u00f5ivad muuta \u00fchiskonna v\u00e4liste m\u00f5jutuste suhtes haavatavamaks.<\/p>\n
Uuringu autorid r\u00f5hutavad, et riskide koosm\u00f5ju \u2013 n\u00e4iteks k\u00fcberr\u00fcnnakud koos valeinfokampaaniatega v\u00f5i majandusliku ebastabiilsuse taustal \u2013 v\u00f5ib mitmekordistada ohtude m\u00f5ju. Seet\u00f5ttu on oluline k\u00e4sitleda sisejulgeolekut terviklikult, sidudes tehnoloogilised, poliitilised ja sotsiaalsed tegurid.<\/p>\n
Uuring “Eesti sisejulgeolekut m\u00f5jutavate globaalsete arengutrendide prognoos 2026\u20132030” on t\u00e4ies mahus loetav siit<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti l\u00e4hiaastate suurimad ohud on seotud k\u00fcberspionaa\u017ei ja k\u00fcbers\u00f5dade sagenemise ning v\u00e4\u00e4rinfo levikuga, selgub Sisekaitseakadeemia uuest uuringust. Sisekaitseakadeemia…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":29114,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,15446,37,33,35,15453,34,36,31,32,21,2588,15444,766,28,29,19,25,15445,3574,373,23,24,22,20,3771,30],"class_list":{"0":"post-29113","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-desinformatsioon","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-emilia-muuga","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-infosusteemid","21":"tag-kuberoht","22":"tag-kuberrunnak","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-sisejulgeolek","28":"tag-sisekaitseakadeemia","29":"tag-tehisintellekt","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-valeinfo","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115450384401637703","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29113","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29113"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29113\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/29114"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29113"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29113"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29113"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}