{"id":29159,"date":"2025-10-28T07:33:09","date_gmt":"2025-10-28T07:33:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29159\/"},"modified":"2025-10-28T07:33:09","modified_gmt":"2025-10-28T07:33:09","slug":"ainevahetus-seab-jooksujoudlusele-piirid-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29159\/","title":{"rendered":"Ainevahetus seab jooksuj\u00f5udlusele piirid | Tervis"},"content":{"rendered":"

Ka k\u00f5ige kiirem jooksja ei jookse \u00e4ra elu enese eest. Bioloogia seab jooksupingutusele piirid.<\/p>\n

V\u00e4rske teadusuuring osutab, et inimkeha ei ole n\u00f5us kiirendama ainevahetust baastasemega v\u00f5rreldes pikemaks ajaks enam kui kahe ja poole kordseks.<\/p>\n

Kui ultrajooksjadd jooksevad j\u00e4rjest sadu kilomeetreid v\u00f5i mitu p\u00e4eva, siis panevad nad proovile keha vastuv\u00f5ime piirid.<\/p>\n

Andrew Best Ameerika \u00dchendriikidest Massachusettsi Vabade Kunstide Kolled\u017eist, kes on ka ise ultrajooksja, uuris koos oma ameeriklastest kolleegidega teisi ultrajooksjaid, -rattureid ja triatleete, kokku 14 sportlast.<\/p>\n

Sportlasi seirati nii treeningu kui ka v\u00f5istluste ajal.<\/p>\n

Enne pingutust anti neile juua vett, mis sisaldas rasket vesinikku deuteeriumi ja hapniku rasket isotoopi 18.<\/p>\n

<\/p>\n

See ei teinud nende jooksmist, rattas\u00f5itu v\u00f5i ujumist loodetavasti palju raskemaks, kuid v\u00f5imaldas pingutusj\u00e4rgse uriiniproovi p\u00f5hjal v\u00e4lja arvutada, kui palju s\u00fcsinikdioksiidi oli sportlane v\u00e4lja hinganud ja mitu kalorit tarvitanud.<\/p>\n

Selgus, et suure pingutuse ajal v\u00f5is m\u00f5nedel sportlastel ainevahetuse kiirus t\u00f5usta puhkeseisundiga v\u00f5rreldes isegi kuue-seitsmekordseks, kuid see ajutine t\u00f5us ei suutnud kergitada selle n\u00e4itaja pikaaegset keskmist.<\/p>\n

Pikemate ajavahemike keskmine tuli ikka enam-v\u00e4hem 2,4 v\u00f5i 2,5 kanti, k\u00f5ige enam umbes 2,7-ni.<\/p>\n

Uuringust ilmnes ka, et kui sportlased kulutasid suure hulga energiat jooksu, rattas\u00f5idu v\u00f5i ujumise peale, siis v\u00e4henes nende energiakulu asjassepuutumatute kehafunktsioonide peale.<\/p>\n

Samas s\u00f5ltusid tulemused tugevalt \u00fcksikute katseisikute individuaalsetest ise\u00e4rasustest.<\/p>\n

Suurem osa inimesi ei saavuta ainevahetuse tippkiirust kunagi. Et saavutada umbes kahe ja poole kordne kiirus baaskiirusega v\u00f5rreldes, tuleks umbes aasta aega j\u00e4rjest joosta iga p\u00e4ev umbes 15 kilomeetrit.<\/p>\n

Isegi suur osa sportlasi ei suuda niisugust j\u00e4rjekindlust igal aastal saavutada, sest vigastustest tingitud trennipauside t\u00f5en\u00e4osus on p\u00e4ris suur.<\/p>\n

Best ja kaasautorid leiavad ajakirjas Current Biology<\/a>, et ainevahetuse piire paremini tundes v\u00f5ime t\u00f5husamalt laiendada ka inimv\u00f5imete teadaolevaid piire, aga ka hoida paremini ultrasportlaste tervist.<\/p>\n

Pildil on Margus Luhtoja ja Kaur Alle Eesti meistriv\u00f5istlustel 100 kilomeetri ultrajooksus Sillam\u00e4el 30. augustil 2025.<\/p>\n

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ka k\u00f5ige kiirem jooksja ei jookse \u00e4ra elu enese eest. Bioloogia seab jooksupingutusele piirid. V\u00e4rske teadusuuring osutab, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":29160,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[14005,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,7858,28,29,95,19,25,23,24,22,5367,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-29159","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ainevahetus","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jooks","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-ultrajooks","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115450636089003478","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29159","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29159"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29159\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/29160"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29159"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29159"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29159"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}