{"id":291659,"date":"2026-10-06T10:47:29","date_gmt":"2026-10-06T10:47:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/291659\/"},"modified":"2026-10-06T10:47:29","modified_gmt":"2026-10-06T10:47:29","slug":"palgatabeli-tipus-teenitakse-kuuga-rohkem-kui-mediaanpalga-saaja-aastaga-kes-nii-palju-teenivad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/291659\/","title":{"rendered":"Palgatabeli tipus teenitakse kuuga rohkem kui mediaanpalga saaja aastaga. Kes nii palju teenivad?"},"content":{"rendered":"<p>K\u00f5ige k\u00f5rgemale ulatuvad tipptegijate palgad ortodontidel, kellest k\u00fcmnendik teenib \u00fcle 22 485 euro kuus (bruto). Seda on rohkem, kui mediaanpalgal t\u00f6\u00f6taja (1840 eurot) teenib terve aastaga, ning rohkem kui kaks Tallinna linnapea kuupalka (10 126 eurot).<\/p>\n<p>\u201eKui mullu kasvas tipptegijate palgapiir mediaanpalgast kiiremini, siis t\u00e4navu on pilt vastupidine. Mediaanpalk kerkis 6,1%, tippude palgapiir aga 4,7%. Suhteline palgavahe on seega pisut kahanenud, kuigi eurodes on vahe endiselt kasvanud. Kui aasta tagasi oli tipptegijate palgapiir mediaanpalgast 2123 euro v\u00f5rra k\u00f5rgem, siis t\u00e4navu juba 2198 euro v\u00f5rra,\u201c \u00fctles CVKeskus.ee t\u00f6\u00f6portaali turundusjuht Henry Auv\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n<p>Samal ajal t\u00f5usis TOP 100 palgaedetabelisse j\u00f5udmise l\u00e4vend aastaga 6283 eurolt 6586 eurole. <\/p>\n<p>20 ameti tipptegijad teenivad v\u00e4hemalt 10 000 eurot kuus<\/p>\n<p>Ortodontidele j\u00e4rgnevad palgaedetabelis suu-, n\u00e4o- ja l\u00f5ualuukirurgid, kelle enimteeniva k\u00fcmnendiku palgapiir ulatub 17 896 euroni, ning proteesiarstid 15 981 euroga. Esiviisikusse kuuluvad veel oftalmoloogid 14 234 euro ja suurettev\u00f5tete divisjonijuhid 13 876 euroga. J\u00e4rgnevad nefroloogid (13 178 eurot), hambaarstid (12 304 eurot) ja laevakaptenid (11 449 eurot).<\/p>\n<p>Mullu ulatus tipptegijate palgapiir 10 000 euroni 15 ametialal, t\u00e4navu juba 20-l. Uute tulijatena j\u00f5udsid nimekirja kardioloogid (10 267 eurot), mujal liigitamata eriarstid (10 254 eurot), anestesioloogia ja intensiivravi arstid (10 242 eurot), tarkvaraarendusjuhid (10 129 eurot) ja neurokirurgid (10 044 eurot).<\/p>\n<p>Palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder m\u00e4rgib, et kuigi tipptegijate palgapiir kasvas t\u00e4navu aeglasemalt kui mediaanpalk, t\u00f5usid m\u00f5ne n\u00f5utud eriala tippude palgad endiselt kahekohaliste protsendim\u00e4\u00e4raga, n\u00e4iteks eriarstidel, gastroenteroloogidel ja oftalmoloogidel.<\/p>\n<p>\u201eTipptasemel t\u00f6\u00f6tasu koosneb sageli lisaks p\u00f5hipalgale ka tulemustasudest, lisatasudest ja preemiatest. Eriti meditsiinis v\u00f5ivad erinevad lisatasud moodustada olulise osa t\u00f6\u00f6tasust,\u201c selgitas Seeder.<\/p>\n<p>Tipptegijate palgad kasvasid kiirelt eriarstidel, \u00f5igusvaldkonnas ja kommunikatsioonijuhtidel <\/p>\n<p>K\u00f5ige kiiremini on aastaga kasvanud tipptegijate palk mujal liigitamata eriarstidel (+29,8%), mis kergitas nad tipptegijate palgaedetabelis 46. kohalt 16. kohale. Gastroenteroloogide tippude palk kasvas 22,3% ning nad t\u00f5usid 47. kohalt 25. kohale.<\/p>\n<p>Suure t\u00f5usu tegid ka mitmed \u00f5igusvaldkonna ametid. \u00d5igusosakonna juhatajate enimteeniva k\u00fcmnendiku palk kerkis aastaga 14,0% ehk 9643 euroni ning vandeadvokaadi abidel 14,3% ehk 7602 euroni.<\/p>\n<p>M\u00e4rgatava h\u00fcppe tegid ka kommunikatsiooniosakonna juhatajad, kelle IX detsiil kasvas aastaga 14,6% ehk 7733 euroni. See t\u00f5stis nad ameti palgaedetabelis 77. kohalt 58. kohale.<\/p>\n<p>K\u00f5igi ametite palgatipp siiski ei kerkinud. T\u00e4navuse TOP 100 sees langes enimteeniva k\u00fcmnendiku palk aastaga 12 ametis. K\u00f5ige rohkem kahanes see hematoloogidel (-3,8%), andmet\u00f6\u00f6tluse juhtidel (-3,4%), pilootidel (-2,9%) ja ehitusosakonna juhatajatel (-2,5%).<\/p>\n<p>T\u00e4navusest TOP 100-st kukkusid v\u00e4lja lisaks ka arvutiteadlased, kes olid aasta varem 87. kohal ja kelle IX detsiil langes 8,9%, ning rahvusvaheliste suhete juhid, kes olid mullu 84. kohal ja kelle n\u00e4itaja v\u00e4henes 8,1%.<\/p>\n<p>Tipptegijate palgaedetabelis domineerib tervishoiusektor<\/p>\n<p>Kui vaadata sadat ametit, kus enimteeniva k\u00fcmnendiku brutopalgad on k\u00f5ige k\u00f5rgemad, on tervishoiuerialade osakaal aastaga kasvanud 37%-lt 39%-le. Esikahek\u00fcmnest koguni 15 kohta kuuluvad tervishoiule.<\/p>\n<p>Teisel kohal p\u00fcsib IKT 20% osakaaluga, millele j\u00e4rgnevad juhtimise, arenduse ja \u00e4riteenuste ametid 12%-ga. Panganduse ja kindlustuse ametid moodustavad TOP 100-st 5% ning transpordi, laonduse ja logistika, \u00f5igusvaldkonna ning finantsi ja raamatupidamise ametid k\u00f5ik 4%.<\/p>\n<p>Kui palju teenivad teiste erialade tipptegijad?<\/p>\n<p>Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia palgaedetabelit juhivad IKT-arendusjuhid (10 966 eurot), infos\u00fcsteemide direktorid (10 280 eurot) ja tarkvaraarendusjuhid (10 129 eurot). Neile j\u00e4rgnevad IKT-ettev\u00f5tete juhid (9351 eurot) ja s\u00fcsteemiarhitektid (9045 eurot). Valdkonna kiireima palgakasvu tegid andmetoimingute juhid, kelle IX detsiil kerkis 11,7% ehk 8904 euroni. Kogu TOP 100 k\u00f5ige arvukama ameti ehk tarkvaraarendajate seas, keda oli teises kvartalis ligi 5400, teenib enimtasustatud k\u00fcmnendik \u00fcle 7257 euro kuus.<\/p>\n<p>Juhtimise, arenduse ja \u00e4riteenuste valdkonna tipus on suurettev\u00f5tete divisjonijuhid (13 876 eurot), suurettev\u00f5tete tegevdirektorid (8993 eurot), suurettev\u00f5tete mujal liigitamata tippjuhid (8898 eurot) ja arendusdirektorid (8797 eurot). Tootearendusjuhtide enimteeniva k\u00fcmnendiku palk kasvas 7,2% ehk 7827 euroni.<\/p>\n<p>Pangandus-, kindlustus- ja finantsvaldkonna k\u00f5rgeimate palkadega ametite seas on panganduse osakonnajuhatajad (9599 eurot) ning finantsteenuseid osutavate asutuste filiaalide juhid (9351 eurot). Finantsdirektorite enim teeniv k\u00fcmnendik teenib \u00fcle 8615 euro ning investeerimisanal\u00fc\u00fctikute oma \u00fcle 7515 euro, mida on 10,1% rohkem kui aasta varem.<\/p>\n<p>\u00d5igusvaldkonnas on tipptegijate palgaedetabelis k\u00f5rgeimad palgad \u00f5igusosakonna juhatajatel (9643 eurot), vandeadvokaadi abidel (7602 eurot) ja kohtunikel (6932 eurot).<\/p>\n<p>Transpordi, laonduse ja logistika valdkonna tipus on laevakaptenid (11 449 eurot). Neile j\u00e4rgnevad vanemt\u00fc\u00fcrimehed (8032 eurot), piloodid (7770 eurot) ja tarneahela juhid (7272 eurot).<\/p>\n<p>Turunduse, reklaami ja suhtekorralduse valdkonnast j\u00f5udsid TOP 100-sse kommunikatsiooniosakonna juhatajad (7733 eurot) ja suhtekorraldajad (6597 eurot).<\/p>\n<p>K\u00f5rget palka teenivad ka teiste valdkondade tipud. Ehitusosakonna juhatajate enimteeniv k\u00fcmnendik teenib \u00fcle 8295 euro ja professorite oma \u00fcle 7798 euro. Riigiasutuste peadirektorite IX detsiil ulatub 7591 euroni, energeetikaosakonna juhatajatel 7078 euroni ja personalijuhtidel 6832 euroni. Energeetikaosakonna juhatajate IX detsiil kasvas seejuures aastaga 10,4%.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada<a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120615670\/palgatabeli-tipus-teenitakse-kuuga-rohkem-kui-mediaanpalga-saaja-aastaga-kes-nii-palju-teenivad\/kommentaarid\" class=\"button button--primary button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kommenteeri<\/a><a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120615670\/palgatabeli-tipus-teenitakse-kuuga-rohkem-kui-mediaanpalga-saaja-aastaga-kes-nii-palju-teenivad\/kommentaarid\" class=\"button button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Loe kommentaare (317)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00f5ige k\u00f5rgemale ulatuvad tipptegijate palgad ortodontidel, kellest k\u00fcmnendik teenib \u00fcle 22 485 euro kuus (bruto). Seda on rohkem,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":291660,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,23068,37,33,35,91243,34,36,31,32,21,28,29,19,28080,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-291659","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-cvkeskus-ee","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eriala","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-palgastatistika","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117393571622508766","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/291659","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=291659"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/291659\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/291660"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=291659"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=291659"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=291659"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}