{"id":291699,"date":"2026-10-06T11:42:10","date_gmt":"2026-10-06T11:42:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/291699\/"},"modified":"2026-10-06T11:42:10","modified_gmt":"2026-10-06T11:42:10","slug":"jaatmed-sunnivad-tegemata-juhtimisotsustest-teadus-3-minutiga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/291699\/","title":{"rendered":"J\u00e4\u00e4tmed s\u00fcnnivad tegemata juhtimisotsustest | Teadus 3 minutiga"},"content":{"rendered":"<p>Euroopa Liit impordib igal aastal k\u00fcmneid miljoneid tonne orgaanilist toorainet, ehkki kohalikus p\u00f5llumajanduses ja kalanduses tekib samaaegselt massiliselt j\u00e4\u00e4tmeid. Viie riigi andmetele tuginev anal\u00fc\u00fcs osutab, et k\u00f5rvalsaadustele otsitakse uut kasutust vaid v\u00e4lise surve all, mitte l\u00e4bim\u00f5eldud \u00e4ristrateegia osana.<\/p>\n<p>Kujutage ette kala. \u00dcRO toidu- ja p\u00f5llumajandusorganisatsiooni hinnangul l\u00e4heb maailmas igal aastal kaduma kuni 35 protsenti kalanduse ja vesiviljeluse toodangust. Ehk globaalselt p\u00fc\u00fctud kaladest iga kolmas ei j\u00f5ua kunagi meie toidulauale. Kas ta suunatakse j\u00e4\u00e4tmeks v\u00f5i tehakse temast kui k\u00f5rvalsaadusest loomas\u00f6\u00f6ta? Selle kolmanda kala saatus pole teada. \u00dchest ja samast kalast v\u00f5ib aga saada nii toit, loomas\u00f6\u00f6t, \u00f5li, v\u00e4etise sisend kui ka j\u00e4\u00e4tmed. Materjal<a href=\"https:\/\/openknowledge.fao.org\/items\/e6da5b3a-7a88-4185-972a-65b052893279\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> ise ei sea tingimusi<\/a>, milline neist v\u00f5imalustest realiseerub, kirjutab Eesti Maa\u00fclikooli ringbiomajanduse doktorant Kristiina Kerge.<\/p>\n<p>Sama k\u00fcsimus puudutab kogu esmatootmist. Euroopa Liidus tekkis 2022. aastal p\u00f5llumajanduses, metsanduses ja kalanduses 22,3 miljonit tonni ametlikult registreeritud j\u00e4\u00e4tmeid. Uuringud n\u00e4itavad, et k\u00f5rvalsaadusena, mis j\u00e4\u00e4tmete alla ei kuulu, tekkinud bioressursi kogus on aga kordades suurem.\u00a0<\/p>\n<p>Siin tekib jabur olukord \u2013 samal ajal kui meil tekivad k\u00f5rvalsaadused, oli 2025. aastal Euroopa Liitu suurim imporditav ringlussev\u00f5etav tooraine orgaanilised materjalid ehk loomsed ja taimsed k\u00f5rvalsaadused. T\u00e4psemalt 30 miljonit tonni ehk 60,3 protsenti kogu impordist. Olgu \u00f6eldud, et j\u00e4\u00e4tmed moodustasid orgaaniliste materjalide impordist <a href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/eurostat\/web\/products-eurostat-news\/w\/ddn-20260521-1\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">vaid 3,2 protsenti<\/a>.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3831934\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3831934h3c02t24.jpg\"\/>Euroopa Liitu suurim imporditav ringlussev\u00f5etav tooraine orgaanilised materjalid ehk loomsed ja taimsed k\u00f5rvalsaadused. Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu ei uuri ma oma doktorit\u00f6\u00f6s seda, millise tehnoloogiaga saab s\u00f5nnikust biogaasi v\u00f5i kalaj\u00e4\u00e4kidest s\u00f6\u00f6ta toota. Mind huvitab varasem hetk: kuidas otsustatakse, kas ettev\u00f5ttes k\u00f5rvalsaadusena tekkiv bioressurss j\u00e4\u00e4b majanduslikult n\u00e4htavaks ja saab uue kasutuse v\u00f5i suunatakse see j\u00e4\u00e4tmeks.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/circle-eea.eu\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Rahvusvahelises CIRCLE projektis<\/a> kogusime Eesti, L\u00e4ti, Leedu, Norra ja Ukraina ettev\u00f5tetest 150 ringmajanduspraktikat. Esimene anal\u00fc\u00fcs oli meeldiv \u00fcllatus \u2013 ettev\u00f5tted ei n\u00e4inud oma j\u00e4\u00e4kides tingimata j\u00e4\u00e4tmeid, vaid toorainet kas sama ettev\u00f5tte sees kasutamiseks v\u00f5i suunates need j\u00e4rgmisele tootmisele sisendiks. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.3389\/frsus.2025.1490685\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">N\u00e4iteks kalat\u00f6\u00f6stuse j\u00e4\u00e4kidest<\/a> toodeti kalajahu ja -\u00f5li, s\u00f5nnikust energiat ja v\u00e4etist, puiduj\u00e4\u00e4kidest k\u00fctust ning taimseid k\u00f5rvalsaadusi kasutati uute toodete valmistamiseks.<\/p>\n<p>P\u00f5hjalikum anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas aga teist poolt. Uuritud ettev\u00f5tetes puudusid \u00fcldjuhul ametlikud sisemised protseduurid, mille j\u00e4rgi bioressursside k\u00f5rvalvooge j\u00e4rjepidevalt hinnata ja juhtida. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1177\/0734242X241276088\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">V\u00e4lja arvatud juhtudel<\/a>, kus seadus seda n\u00f5uab, n\u00e4iteks s\u00f5nniku puhul. Samuti selgus, et juhid ei l\u00e4htunud j\u00e4\u00e4kide ressursina kasutamisest mitte ettev\u00f5tte strateegiast, vaid need otsused olid valdavalt reaktsioon v\u00e4lisele survele. Kui k\u00f5rvalsaadustena tekkivaid bioressursse hakatakse m\u00e4rkama alles v\u00e4lise surve v\u00f5i v\u00f5imaluse tekkides, v\u00f5ib osa nende v\u00e4\u00e4rtusest j\u00e4\u00e4da kasutamata.\u00a0<\/p>\n<p>Lisaks m\u00e4rkamisele on oluline selge arvepidamine tekkivate k\u00f5rvalsaaduste \u00fcle ja strateegiline juhtimine. Uuritud ettev\u00f5tete <a href=\"https:\/\/www.maheklubi.ee\/upload\/Editor\/Mahekogumik_2025.pdf%20\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">otsuseid m\u00f5jutavad valdavalt<\/a> v\u00e4lised tegurid, mist\u00f5ttu v\u00f5iks isegi elementaarne sisemine juhtimisraamistik muuta bioressursside kasutamise s\u00fcsteemsemaks.\u00a0<\/p>\n<p>CIRCLE&#8217;i raames tehtud kvalitatiivne v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs (QCA) n\u00e4itas, et sektorite vahelise bioressursivoo tekkimiseks on oluline koost\u00f6\u00f6 erinevate sektorite vahel. Ainu\u00fcksi <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.3389\/frsus.2025.1490685\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">seadusest tulenev n\u00f5ue<\/a> ei taga k\u00f5rvalsaadusena tekkinud bioressursi kasutust teises sektoris. Ei piisa ka sellest, et tootja teab oma j\u00e4\u00e4gi keemilist koostist ja kogust. Vaja on oskust juhtida \u00e4riv\u00f5imalusi, hinnata regulatiivseid tingimusi, leida partnerid ning otsustada \u00f5igel ajal.<\/p>\n<p>Minu uurimist\u00f6\u00f6 j\u00e4rgmine samm on juhtimisotsuseid toetava raamistiku loomine. Ettev\u00f5ttes peaks olema selge s\u00fcsteem, millised bioressursid k\u00f5rvalsaadustena tekivad, kui palju neid tekib, milline on nende v\u00f5imalik v\u00e4\u00e4rtus, millised on \u00f5iguslikud tingimused nende kasutamisele kehtivad. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1177\/0734242X241276088\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Meie varasem uuring<\/a> n\u00e4itab vajadust \u00fchtlustatud arvestuse ja ettev\u00f5ttesisese juhtimisraamistiku j\u00e4rele.<\/p>\n<p>Ringmajandusest r\u00e4\u00e4kides k\u00fcsime liiga sageli, kuidas j\u00e4\u00e4tmeid paremini t\u00f6\u00f6delda. Tasuks aga hoopis k\u00fcsida &#8211; kuidas hoida v\u00e4\u00e4rtuslik materjal j\u00e4\u00e4tmeks muutumast &#8211; sest toidu esmatootmises ei teki j\u00e4\u00e4tmed sobimatust materjalist, vaid tegemata juhtimisotsustest.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3831925\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/10\/3831925hcbaft24.jpg\"\/>Eesti Maa\u00fclikooli ringbiomajanduse doktorant Kristiina Kerge. Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n<p style=\"font-size: 90%;\">Kristiina Kerget innustab uudishimu. Ta sobib aru saada, mikspole Euroopa-\u00fcleselt kokkulepitud j\u00e4\u00e4tmehierarhia Eestis praktikas rakendunud ja kuidas juhtimisotsused muudavad ressursid j\u00e4\u00e4tmeteks. Oma teadust\u00f6\u00f6s uurib ta, kuidas juhtimisotsused m\u00f5jutavad ringmajandusele \u00fcleminekut toidutootmises ning kuidas teadus saab toetada Eesti tootjaid. Ringmajanduse p\u00f5him\u00f5tted peaksid olema osa juhtimisstrateegiast, mitte reaktsioon v\u00e4lisele survele. Oma varasemates ametites on ta uurinud, kuidas tehnoloogia aitab lahendada mitmetahulisi probleeme. Doktorit\u00f6\u00f6s on ta fookus otsustel, mille tulemusel ressursid muutuvad j\u00e4\u00e4tmeteks.<\/p>\n<p style=\"font-size: 90%;\">Lugu ilmus Eesti Teaduste Akadeemia ja\u00a0Eesti Doktorikooli korraldataval konkursil &#8220;Teadus 3 minutiga&#8221; projekti &#8220;\u00dclikoolide koost\u00f6\u00f6 doktori\u00f5ppe edendamisel&#8221; (kaasrahastab Euroopa Liit) toetusel. Konkursi finaal toimub 6. oktoobril.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Liit impordib igal aastal k\u00fcmneid miljoneid tonne orgaanilist toorainet, ehkki kohalikus p\u00f5llumajanduses ja kalanduses tekib samaaegselt massiliselt&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":291700,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[13042,26,27,37,33,35,4337,34,36,31,32,21,110520,28,29,19,25,5596,108882,8909,23,24,22,20,30],"class_list":["post-291699","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-biojaatmed","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-maaulikool","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kristiina-kerge","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-ringmajandus","tag-teadus-3-minutiga","tag-teaduste-akadeemia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117393788276324330","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/291699","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=291699"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/291699\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/291700"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=291699"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=291699"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=291699"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}