{"id":291735,"date":"2026-10-06T12:37:20","date_gmt":"2026-10-06T12:37:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/291735\/"},"modified":"2026-10-06T12:37:20","modified_gmt":"2026-10-06T12:37:20","slug":"kerly-randlane-maksudebatt-vajab-enam-usaldust-kui-uusi-maksuideid-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/291735\/","title":{"rendered":"Kerly Randlane: maksudebatt vajab enam usaldust kui uusi maksuideid | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Riik saab kohustada inimesi makse maksma, kuid usaldust ei saa seadusega kehtestada. Maksumaksjalt ausust oodates peab riik ka ise p\u00f5hjendama, kellelt raha kogutakse ja milleks seda kasutatakse. Riigieelarve aruteludes tuleb n\u00e4idata, mida peaministri lubatud vastutustundlikkus ja ausus tegelikult t\u00e4hendavad, kirjutab Kerly Randlane.<\/p>\n

J\u00e4rgmise aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5u on riigikogule \u00fcle antud. Peaminister Kristen Michali s\u00f5nul on valitsus eelseisvates eelarvearuteludes valmis arvestama k\u00f5igi asjalike ettepanekutega, r\u00f5hutades, et parlamendis eelarvetasakaalu muuta ei saa. Eelarvet ennast nimetab ta vastutustundlikuks ja Eesti tuleviku suhtes ausaks. See on lubadus, mis v\u00f5iks anda maksumaksjale p\u00f5hjuse uskuda, et riik k\u00e4ib tema panusega hoolikalt ringi.<\/p>\n

Septembrikuise avaliku arvamuse seireuuringu j\u00e4rgi usaldab valitsust 39 ja riigikogu 36 protsenti Eesti elanikest. Usaldajate osakaal on k\u00fcll aastatagusega v\u00f5rreldes kasvanud, kuid j\u00e4\u00e4b kummagi institutsiooni puhul alla poole elanikkonnast. Seevastu usaldab politseid 83 ja kaitsev\u00e4ge 66 protsenti elanikest. Madalam usaldus poliitiliste institutsioonide vastu ei t\u00e4henda siiski usaldamatust riigi vastu tervikuna.<\/p>\n

Millest usaldus s\u00f5ltub?<\/p>\n

Usaldus t\u00e4hendab valmisolekut s\u00f5ltuda teise osapoole tegevusest, lootes, et ta tegutseb usaldaja jaoks olulistes k\u00fcsimustes ootusp\u00e4raselt (Mayer, Davis ja Schoorman, 1995<\/a>). Usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamisel eristatakse kolme olulist omadust: v\u00f5imekust, heatahtlikkust ja p\u00f5him\u00f5ttekindlust.<\/p>\n

Kui maksumaksja hindab riigi usaldusv\u00e4\u00e4rsust, v\u00e4ljenduvad need omadused praktilistes ootustes. Kas riik suudab kogutud raha m\u00f5istlikult kasutada? Kas ta arvestab nende inimestega, kellelt raha kogutakse? Kas riigi otsused ja tegevus on koosk\u00f5las p\u00f5him\u00f5tetega, mida maksumaksja peab \u00f5igeks?<\/p>\n

“Maksumaksjal on samav\u00f5rd p\u00f5hjust oodata riigilt p\u00f5hjendatud otsuseid ja vastutust raha kasutamise eest.<\/p>\n

Peaministri kinnitus vastutustundlikust ja ausast eelarvest puudutab just neid ootusi. Maksumaksja peab saama hinnata, miks tehakse eelarves just selliseid valikuid, kelle olukorda need parandavad ja kelle koormust suurendavad. Kui lubatakse paremaid teenuseid v\u00f5i v\u00e4iksemat maksukoormust, siis tuleb selgitada, kust tuleb nende lubaduste t\u00e4itmiseks raha ja millest selle nimel loobutakse. Riik ootab maksumaksjalt oma kohustuste t\u00e4itmist. Maksumaksjal on samav\u00f5rd p\u00f5hjust oodata riigilt p\u00f5hjendatud otsuseid ja vastutust raha kasutamise eest.<\/p>\n

Seejuures ei t\u00e4henda usaldus n\u00f5ustumist iga valitsuse otsusega. Inimene v\u00f5ib m\u00f5ista maksude vajalikkust, kuid pidada maksukoormuse jaotust eba\u00f5iglaseks v\u00f5i kahelda raha kasutamise otstarbekuses. Riigi rahavajadusele viitamine \u00fcksi ei veena teda maksukoormuse \u00f5igluses ega kulutuste otstarbekuses.<\/p>\n

Maksumaksja ootused riigile ja \u00f5iglasele maksukoormusele ei piirdu vaid j\u00e4rgmise eelarveaastaga. Eelseisvate riigikogu valimiste eel tuleb vaadata kaugemale: milliseid \u00fclesandeid riigilt ootame ja kuidas neid pikaajaliselt rahastada. Selleks vajalik maksudebatt peab v\u00f5imaldama arutleda sellegi \u00fcle, mida ja kuidas maksustada ning milleks maksuraha kasutada.<\/p>\n

Maksutahe vajab usaldust<\/p>\n

Inimesed maksavad makse erinevatel p\u00f5hjustel. \u00dcht kannustab kartus kontrolli ja karistuse ees, teist veendumus, et maksude tasumine on tema panus \u00fchiskonna toimimisse. M\u00f5lemal juhul saavad maksud tasutud, kuid valmisolek oma kohustust vabatahtlikult t\u00e4ita toetub usaldusele.<\/p>\n

Seadusega saab kehtestada uue maksu, kuid mitte inimese veendumust, et selle tasumine on \u00f5iglane ja vajalik. Kui maksumaksja kogemus seda veendumust toetab, on tal lihtsam aktsepteerida ka ebameeldivaid otsuseid. Kui aga lubadused ja tegelikkus korduvalt lahknevad, v\u00f5ib v\u00e4heneda tema valmidus panustada. Maksukohustus j\u00e4\u00e4b, kuid selle t\u00e4itmine ei t\u00e4henda veel usaldust riigi otsuste vastu.<\/p>\n

Maksumaksja hindab sedagi, kas teised oma kohustusi t\u00e4idavad. Kui tema maksab ausalt, kuid n\u00e4eb, et maksudest k\u00f5rvalehoidumine annab teistele eelise, v\u00f5ib n\u00f5rgeneda ka tema enda maksutahe. Seet\u00f5ttu t\u00e4hendab usalduse hoidmine \u00fchtlasi ausa konkurentsi tagamist. Oma kohustusi t\u00e4itev inimene v\u00f5i ettev\u00f5te peab saama loota, et samad n\u00f5uded kehtivad ka teistele.<\/p>\n

Usaldus toetab majanduskasvu<\/p>\n

T\u00f6\u00f6andjate keskliidu majanduse ja hariduse valdkonnajuht Raul Aron<\/a> on osutanud, et maksudebatis tuleb keskenduda majanduskasvule ja konkurentsiv\u00f5imele, sest need kasvatavad riigi tulusid. Tema hinnangul on sagedased maksumuudatused v\u00e4hendanud tarbijate kindlustunnet ja ettev\u00f5tjate usaldust Eesti ettev\u00f5tluskeskkonna vastu.<\/p>\n

Sellega on raske mitte n\u00f5ustuda. Ettev\u00f5tja vajab investeerimiseks teadmist, milliste kuludega arvestada. Samamoodi peab inimene saama oma sissetulekute ja v\u00e4ljaminekute p\u00f5hjal tulevikku kavandada. Kui maksureegleid sageli muudetakse, tuleb ka neid plaane \u00fcmber teha. Usaldus riigi vastu on seega oluline nii maksude tasumisel kui ka tuleviku kavandamisel.<\/p>\n

Maksumaksja usalduse kasvatamine ei saa j\u00e4\u00e4da \u00fcksnes maksu- ja tolliameti \u00fclesandeks. Maksuhaldur saab muuta maksude tasumise lihtsamaks, pakkuda head teenindust ning sekkuda maksudest k\u00f5rvalehoidumise korral.<\/p>\n

Maksude kehtestamine ja maksuraha kasutamise \u00fcle otsustamine ei kuulu aga maksuhalduri \u00fclesannete hulka. Hea teenindus \u00fcksi ei veena maksumaksjat, et maksukoormus jaguneb \u00f5iglaselt ja kogutud raha kasutatakse m\u00f5istlikult.<\/p>\n

Ka j\u00e4rgmiseks aastaks kavandatud energiakandjate aktsiisit\u00f5us vajab p\u00f5hjendamist. T\u00e4navune t\u00f5us j\u00e4eti \u00e4ra hinnasurve leevendamiseks, kuid j\u00e4rgmise aasta t\u00f5usud on endiselt j\u00f5us. Kas praeguseid hindu arvestades on m\u00f5istlik kavandatud aktsiisit\u00f5usust saadav tulu j\u00e4rgmise aasta eelarvesse planeerida?<\/p>\n

Kui aktsiisit\u00f5usust loobutakse, tuleb n\u00e4idata, milliseid kulutusi v\u00e4hendatakse v\u00f5i milliste muude tuludega neid rahastatakse. Vastutustundlik ja aus eelarve eeldab ka vastutustundlikku ja ausat arutelu. Maksumaksjal peab olema p\u00f5hjust uskuda, et tema raha on heades k\u00e4tes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riik saab kohustada inimesi makse maksma, kuid usaldust ei saa seadusega kehtestada. Maksumaksjalt ausust oodates peab riik ka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":291736,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,73956,20517,28,29,2198,778,110538,19,25,1016,18499,23,24,22,20,30],"class_list":["post-291735","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kerly-randlane","tag-kutuseaktsiis","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majanduskasv","tag-maksud","tag-maksumaksjad","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigieelarve","tag-riigirahandus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117394004170448687","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/291735","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=291735"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/291735\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/291736"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=291735"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=291735"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=291735"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}