Laulja ja produtsendi Maria Minerva plaadifirma Viis andis esmakordselt v\u00e4lja nullindatel tegutsenud L\u00f5una-Eesti punkansambli Plixid muusika. Minerva \u00fctles ERR-ile antud intervjuus, et Eestis tehakse harva midagi \u00fcle v\u00f5lli ja oleks kurb, kui see ametlikult ilmumata j\u00e4\u00e4ks.<\/p>\n
L\u00f5una-Eestis Lagujas s\u00fcndinud Kadri, Tuuli, Signe ja Kaire tundsid \u00fcksteist juba s\u00fcnnist saati ning nullindate teises pooles sai neist muusika\u00f5petaja Guido juhatusel ansambel Plixid. Aastatel 2005 kuni 2010 astusid nad \u00fcles punkpidudel, muusikafestivalidel, kaubanduskeskustes, aga tegid ka m\u00e4rgilise etteaste “Terevisioonis”. B\u00e4nd l\u00e4ks laiali enne suuremat \u00fchismeedia-buumi ning ametlikke salvestuste v\u00e4lja andmiseni kunagi ei j\u00f5utud.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd toob need kuulajateni plaadifirma Viis, mille asutas Eestis s\u00fcndinud ja Los Angeleses tegutsev muusik Maria Minerva, kes ise nimetab ennast Plixide f\u00e4nniks juba 2008. aastast. Teisip\u00e4eval ilmunud l\u00fchialbumilt leiab kaheksa lugu koos kahe remiksiga, mille eest vastutasid Minerva ise ning kohalik h\u00fcperpop-artist Ines Daferrari.<\/p>\n
“Minu Plixide f\u00e4nlus saigi alguse siis, kui n\u00e4gin nende esinemist “Terevisioonis”. See oli lihtsalt nii hea energiaga asi. Koos teismeliste t\u00fcdrukute avangardse esinemisega promosid seal Cabaret Derrida \u00fcritust Kiwa, Fabrique ja Erkki Luuk. Kogu see komplekt oli liiga naljakas, aga ka lugu, nende k\u00f5ige tuntum “Questions”, oli v\u00e4ga hea. Selle s\u00f5nu teab iga eestlane, kuigi nad v\u00f5ib-olla ei tea, kelle laul see t\u00e4pselt on,” meenutas Minerva.<\/p>\n
Minerva s\u00f5nul s\u00fcndis sellest meem enne meemide-ajastut. “Seda “Terevisiooni” esitust vaatan ma korra kuus, meenutan vanu aegu ja naudin seda, kui laheda energiaga t\u00fcdrukud oma asja tegid. Eestis toimub v\u00e4ga v\u00e4he sellist, mis on natukene kreisi ja \u00fcle v\u00f5lli,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
“P\u00e4rast seda sai ikka aeg-ajalt m\u00f5nel kogunemisel k\u00f5laritest Plixide muusika m\u00e4ngima pandud ja see t\u00f5mbas kohe inimesed k\u00e4ima. Plixide muusika k\u00e4ivitabki,” selgitas Minerva ERR-ile.<\/p>\n
Plixid t\u00e4naseks enam muusikaga ei tegele, aga Minerva s\u00f5nul l\u00e4heb neil k\u00f5igil v\u00e4ga h\u00e4sti. “Nad elavad k\u00f5ik L\u00f5una-Eestis m\u00f5nusat pere- ja t\u00f6\u00f6elu. Rambivalguses olemise vastu neil otseselt huvi ei ole, aga v\u00e4hemalt nad olid n\u00f5us, et see muusika tuleks n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja anda.”<\/p>\n
“M\u00f5ned nende salvestused on Youtube’is olemas ja isegi t\u00e4itsa okei kvaliteediga, need on stuudios salvestatud, aga ametlikku reliissi ei ole,” nentis Minerva ning lisas, et varem on ametlikult ilmunud ainult \u00fcks Plixide lugu \u2013 “Blond” 2010. aasta “Kohalik ja kohatu” kogumikul. Samalt kogumikult leiab kusjuures ka \u00fche Maria Minerva esimestest ametlikest v\u00e4ljalasetest.<\/p>\n
“Ma hakkasin siis m\u00f5tlema, et kuidas selline olukord v\u00f5imalik on, kuigi neil on nii palju h\u00e4id lugusid. Mul tekkis pool-kinnisidee nende lood v\u00e4lja anda ja kui sain teada, et neid lugusid pole mitte kolm-neli vaid seitse-kaheksa, siis see kinnisidee s\u00fcvenes veelgi.”<\/p>\n
“Samal ajal hakkas mu enda elus huvitav peat\u00fckk, sest kuigi ma olen muusikaga tegelenud 2009. aastast saatis, siis proovin n\u00fc\u00fcd olla t\u00f5sisem asjapulk ja l\u00e4ksin kuu aega tagasi UCLA \u00e4rijuhtimise magistrisse. \u00dcritan enda uut m\u00f5tteviisi rakendada igas aspektis, nii et selle asemel, et m\u00f5elda, kuidas keegi v\u00f5iks Plixide muusika ametlikult v\u00e4lja anda, v\u00f5in ju selle ise v\u00e4lja anda,” r\u00e4\u00e4kis Minerva, kellel on soov asetada Plixid uude konteksti ka v\u00e4ljaspool Eestit.<\/p>\n
V\u00e4rskele albumile j\u00f5udsid salvestused esialgsel kujul. Need k\u00fcll masterdati \u00e4ra, aga miksimist ette ei v\u00f5etud. “Las nad ollagi sellised nagu nad on, natuke toored ja lo-fi. Masterdamise tegime, sest m\u00f5ned lood olid stuudios lindistatud, aastatel 2005 kuni 2010 Tartu \u00d6-stuudios, teised olid v\u00e4ga madala kvaliteediga demod, millest m\u00f5ni oli v\u00e4ga vali, teine hiirvaikne. Loodetavasti k\u00f5lab tervikuna asi adekvaatselt ja k\u00f5ik saavad aru, et see muusika ongi just sellisena lahe,” m\u00e4rkis Minerva, kes kasutas enda remiksi tegemiseks Plixide vokaali eraldamiseks ka tehisaru abi.<\/p>\n
Asjaosaliste \u00fcles leidmine oli Minerva s\u00f5nul Eestile omaselt v\u00e4ga lihtne. “Guugeldasin Plixide liikmete nimesid ja leidsin nad Facebookist \u00fcles. Meil arenes kohe \u00fche \u00f5htuga vestlus. Nad olid natukene \u00fcllatunud, sest see tuli eikuskilt ja ma ei olnud varem omavahel tuttavad. Samas on meil palju \u00fchist, sest mina pean ka ennast hingelt l\u00f5unaeestlaseks. Oli vist \u00fcsna selge, et ma t\u00f5esti s\u00fcdamest f\u00e4nnan ja mingeid kahtlasi kavatsusi mul ei ole. Teisalt tegi mind kurvaks kuulda, et neil oli olnud minevikus kriitiliste inimestega halbu kogemusi,” r\u00e4\u00e4kis Minerva Plixide albumi-kivi veerema l\u00fckkamisest.<\/p>\n
“Nad v\u00f5tsid veidi m\u00f5tlemisaega, aga siis hakkas meie koost\u00f6\u00f6 \u00fcsna kiiresti sujuma. T\u00e4nan neid v\u00e4ga usalduse eest, sest raske on teha koost\u00f6\u00f6d kellegagi, keda sa \u00fcldse ei tunne ja iialgi ei tea, mis motiivid kellelgi on. Underground-muusika asju tehakse ikka armastusest ja ma loodan, et see tuli ka l\u00e4bi,” lisas Minerva.<\/p>\n
Plaadifirmat Viis Minerva ise plaadifirmaks nimetada ei julgegi. “See on pigem selline v\u00e4ike butiik-leibel, mille alt on tore aeg-ajalt midagi ilmutada. Ma eeldan, et j\u00e4rgmiseks ilmuvad mu enda sooloasjad ja \u00e4kki ka s\u00f5prade muusikat. Mul on \u00fcsna tagasihoidlikud unistused selle osas, aga aeg-ajalt midagi v\u00e4lja anda oleks tore,” r\u00e4\u00e4kis Minerva tulevikuplaanidest.<\/p>\n