{"id":291893,"date":"2026-10-06T16:55:17","date_gmt":"2026-10-06T16:55:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/291893\/"},"modified":"2026-10-06T16:55:17","modified_gmt":"2026-10-06T16:55:17","slug":"reili-rand-iga-laps-vaarib-maitsvat-koolilounat-pere-rahakotist-soltumata-sotsiaaldemokraadid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/291893\/","title":{"rendered":"Reili Rand: iga laps v\u00e4\u00e4rib maitsvat koolil\u00f5unat pere rahakotist s\u00f5ltumata \u2022 Sotsiaaldemokraadid"},"content":{"rendered":"<p>Kool on \u00fcks v\u00e4heseid kohti, kus saame neid erinevusi p\u00e4riselt tasandada. Tasuta koolil\u00f5una t\u00e4hendab, et v\u00e4hemalt kord koolip\u00e4eva jooksul on igal lapsel v\u00f5imalus s\u00fc\u00fca sooja ning t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku toitu. Mitte toetusena v\u00f5i erandkorras, vaid koos k\u00f5igi koolikaaslastega. Seep\u00e4rast ei ole koolitoidu puhul k\u00fcsimus ainult selles, mida taldrikule t\u00f5stetakse, vaid selleski, kas laps s\u00f6\u00f6b, kas toit talle maitseb, kas tal on s\u00f6\u00f6miseks aega ja kas pakutav l\u00f5una on k\u00fcllalt hea, et ta eelistaks seda poest ostetud n\u00e4ksile.<\/p>\n<p>Tervise arengu instituudi (TAI) vastne koolitoidu uuring, milles osales \u00fcle 10 000 \u00f5pilase, n\u00e4itab, et siin on meil veel omajagu teha. Koolil\u00f5unat s\u00f6\u00f6b neljal\u2013viiel p\u00e4eval n\u00e4dalas ligemale 60 protsenti \u00f5pilastest. 3. klassis teeb seda 72 protsenti, 6. klassis juba vaid 51 protsenti. Need numbrid on olulised, sest tasuta koolil\u00f5unast on lapsele kasu ainult siis, kui see tema k\u00f5htu j\u00f5uab.<\/p>\n<p>Laps valib selle vahel, mis on talle k\u00e4ttesaadav<\/p>\n<p>Vanusega kasvab laste iseseisvus ja koos sellega v\u00f5imalus koolil\u00f5unast loobuda. TAI uuring n\u00e4itab, et 92 protsenti uuringus osalenud \u00f5pilastest \u00f5pib koolis, millest 500 meetri raadiuses saab s\u00fc\u00fca v\u00f5i juua osta. Vahetunni ajal k\u00e4ib kooli l\u00e4hedalt m\u00fc\u00fcgikohast midagi ostmas 34 protsenti \u00f5pilastest. Vanuse j\u00e4rgi on erinevus eriti k\u00f5nekas. 3. klassis k\u00e4ib vahetunni ajal kooli l\u00e4hedalt midagi ostmas kaheksa protsenti \u00f5pilastest, 6. klassis 33, 9. klassis 48 ja 12. klassis juba 71 protsenti. See ei t\u00e4henda, et pood oleks probleem v\u00f5i et noortelt tuleks valikuvabadus \u00e4ra v\u00f5tta. Pigem peame k\u00fcsima: miks ei ole koolil\u00f5una alati esimene valik?<\/p>\n<blockquote class=\"quote ck-widget\">\n<p>Lapsed, kes koolil\u00f5unat ei s\u00f6\u00f6, nimetavad peamise p\u00f5hjusena seda, et toit ei maitse.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Uuring annab sellelegi k\u00fcsimusele vastused. Lapsed, kes koolil\u00f5unat ei s\u00f6\u00f6, nimetavad peamise p\u00f5hjusena seda, et toit ei maitse. Loeb ka s\u00f6\u00f6givahetunni aeg ja pikkus, toidu temperatuur, s\u00f6\u00f6kla keskkond ja v\u00f5imalus rahulikult s\u00fc\u00fca. TAI toob oma j\u00e4reldustes eraldi esile vajaduse tegelda nii s\u00f6\u00f6givahetundide pikkuse, toidu maitse kui s\u00f6\u00f6gi k\u00e4ttesaamise kiirusega. Seega ei saa koolitoidu kvaliteeti m\u00f5\u00f5ta ainult selle j\u00e4rgi, kas men\u00fc\u00fc vastab n\u00f5uetele. Niisama t\u00e4htis on, kas laps tahab seda toitu s\u00fc\u00fca.<\/p>\n<p>Hea koolil\u00f5una kui ennetus<\/p>\n<p>Uuringust ilmneb veel \u00fcks seos. Nende laste hulgas, kes s\u00f6\u00f6vad koolil\u00f5unat neljal\u2013viiel p\u00e4eval n\u00e4dalas, on k\u00f5ige v\u00e4hem neid, kes ostavad v\u00e4ljaspool kooli s\u00fc\u00fca v\u00f5i juua. 71 protsenti neist ei tee seda \u00fcldse. Koolil\u00f5unast loobunute seas on sagedasi ostjaid rohkem.<\/p>\n<blockquote class=\"quote ck-widget\">\n<p>Hea koolil\u00f5una on osa lapse tervisek\u00e4itumise kujunemisest.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Mida lapsed ostavad? Silma paistavad magusad n\u00e4ksid ja magusad joogid. Uuring ei v\u00f5imalda \u00f6elda, et \u00fcks p\u00f5hjustab tingimata teist. K\u00fcll n\u00e4itab see, miks koolitoitu tuleb vaadata palju laiemalt kui toitlustusteenust. Hea koolil\u00f5una on osa lapse tervisek\u00e4itumise kujunemisest.<\/p>\n<p>Siin on t\u00e4htis ka v\u00f5rdsuse m\u00f5\u00f5de. K\u00f5igil lastel ei ole kodust kaasa saadud samu toitumisharjumusi, perede v\u00f5imalused ei ole \u00fchesugused ja koolide-omavalitsuste rahakoti paksus erineb samuti. Koolil\u00f5una on \u00fcks kohtadest, kus lapse v\u00f5imalused ei pea s\u00f5ltuma tema l\u00e4htekohast.<\/p>\n<p>Sama raha eest ei taga l\u00f5putult kvaliteeti<\/p>\n<p>TAI uuringust tuleb aga esile probleem, mida ei saa ainult parema korraldusega lahendada. Kolmveerand toitlustajatest leiab, et tooraine ostuks oleks tarvis rohkem raha. 58 protsenti peab vajalikuks t\u00f5sta k\u00f6\u00f6gipersonali palka. Koolide esindajatest 54 protsenti nimetab toitlustamise parandamise takistusena, et investeeringuteks ei piisa raha. Uuringu koostajad nimetavad laste toiduvalikute parandamise \u00fche eeldusena samuti riigi ja kohalike omavalitsuste rahalisi ressursse.<\/p>\n<blockquote class=\"quote ck-widget\">\n<p>N\u00f5uded peavadki olema k\u00f5rged. Aga nende t\u00e4itmiseks peavad olema ka v\u00f5imalused.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Samal ajal on riigi koolil\u00f5una toetus p\u00fcsinud \u00fche euro juures lapse kohta p\u00e4evas 2018. aastast. Selle ajaga on t\u00f5usnud toiduainete hinnad ja palgaootused. T\u00e4navu rakendusid t\u00e4ielikult uued toitlustamisn\u00f5uded, mille eesm\u00e4rk on pakkuda lastele tervislikumat ja tasakaalustatumat toitu.<\/p>\n<p>N\u00f5uded peavadki olema k\u00f5rged. Aga nende t\u00e4itmiseks peavad olema ka v\u00f5imalused. Vastasel juhul kasvab erinevus koolide ja omavalitsuste vahel. Seal, kus omavalitsusel j\u00e4tkub raha riigi toetusele rohkem juurde panna, saab pakkuda paremat toorainet, maksta kokkadele paremat palka v\u00f5i investeerida k\u00f6\u00f6ki. Seal, kus raha on v\u00e4hem, on valikuid v\u00e4hem. Lapse koolil\u00f5una kvaliteet ei tohiks s\u00f5ltuda tema elukohast.<\/p>\n<p>Tasuta koolil\u00f5una v\u00e4\u00e4rtus ongi selles, et see on k\u00f5igile.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/parnu.postimees.ee\/8559269\/reili-rand-iga-laps-vaarib-maitsvat-koolilounat-pere-rahakotist-soltumata\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">REILI RAND \u27e9 Iga laps v\u00e4\u00e4rib maitsvat koolil\u00f5unat pere rahakotist s\u00f5ltumata<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kool on \u00fcks v\u00e4heseid kohti, kus saame neid erinevusi p\u00e4riselt tasandada. Tasuta koolil\u00f5una t\u00e4hendab, et v\u00e4hemalt kord koolip\u00e4eva&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":291894,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,110587,8076,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-291893","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-koolitoidu-toetus","tag-koolitoit","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117395018736490103","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/291893","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=291893"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/291893\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/291894"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=291893"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=291893"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=291893"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}