{"id":292293,"date":"2026-10-07T09:08:13","date_gmt":"2026-10-07T09:08:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/292293\/"},"modified":"2026-10-07T09:08:13","modified_gmt":"2026-10-07T09:08:13","slug":"imf-i-juht-hoiatas-maailmamajandust-ohustavate-riskide-eest-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/292293\/","title":{"rendered":"IMF-i juht hoiatas maailmamajandust ohustavate riskide eest | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>Georgieva \u00fctles j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal Bangkokis toimuvat IMF-i ja Maailmapanga aastakoosolekut tutvustavas k\u00f5nes, et maailmamajandust t\u00f5mbavad praegu vastassuunas kaks \u0161okki \u2013 L\u00e4his-Ida konfliktidest tulenev energianappuse \u0161okk ning tehisintellektist l\u00e4htuv positiivne n\u00f5udlus\u0161okk, mis samal ajal hoogustab inflatsiooni.<\/p>\n<p>&#8220;Nende kahe j\u00f5u koosm\u00f5ju on maailma eri piirkondades v\u00e4ga eba\u00fchtlane,&#8221; \u00fctles Georgieva, lisades, et tehisintellekti buum l\u00e4heb paljudest riikidest m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n<p>IMF-i uued majanduskasvu prognoosid, mis avaldatakse Bangkoki kohtumise ajal, n\u00e4itavad Georgieva s\u00f5nul, et k\u00f5ige suuremad kasvuprognooside k\u00e4rped puudutavad s\u00f5jast laastatud majandusi. Nende hulka kuulub Ukraina, kus tsiviil- ja majandustaristu on saanud ulatuslikult kahjustada, ning P\u00e4rsia lahe riigid, mida on tabanud Iraani r\u00fcnnakud ja energiakspordi j\u00e4rsk v\u00e4henemine.<\/p>\n<p>Georgieva ei t\u00e4psustanud oma k\u00f5nes, kas IMF-i v\u00e4rske maailmamajanduse v\u00e4ljavaade muudab 2026. aasta \u00fcleilmse majanduskasvu \u00fcldprognoosi, mis juulis langetati kolmele protsendile.<\/p>\n<p>See prognoos, mis n\u00e4gi 2027. aastaks ette kasvu taastumist 3,4 protsendini, eeldas, et laevaliiklus l\u00e4bi Hormuzi v\u00e4ina hakkab juuli keskpaigas taastuma ning naaseb 2027. aasta m\u00e4rtsiks s\u00f5jaeelsesse olukorda. Samuti eeldati, et nafta keskmine hind on 2026. aastal 89 dollarit ja 2027. aastal 78 dollarit barreli kohta.<\/p>\n<p>Georgieva t\u00f5des, et nafta hind p\u00fcsib praegu 100 dollari juures barreli kohta, samal ajal kui kahjustatud rafineerimisv\u00f5imsus lisab peamistele naftatoodetele, sealhulgas diislik\u00fctusele, veel 100 dollarit barreli kohta niinimetatud crack-spread&#8217;i marginaali. See marginaal kajastab hinnavahet toornafta ja sellest toodetud naftatoodete v\u00e4\u00e4rtuse vahel. Talvine k\u00fctteperiood suurendab n\u00f5udlust, samal ajal kui maagaasi tarned j\u00e4\u00e4vad piiratuks, kuna Hormuzi v\u00e4ina kaudu toimuva veeldatud maagaasi (LNG) transpordi kohal \u00e4hvardavad ohud, lisas ta.<\/p>\n<p>&#8220;Isegi kui P\u00e4rsia lahe s\u00f5da peaks peagi l\u00f5ppema, p\u00fcsib k\u00f5rgete energiahindade probleem t\u00f5en\u00e4oliselt veel m\u00f5nda aega,&#8221; \u00fctles Georgieva, lisades, et Brenti toornafta futuurid prognoosivad k\u00f5rgeid naftahindu kuni 2027. aastani.<\/p>\n<p>K\u00f5rgemad energiahinnad t\u00f5stavad inflatsiooni, baasintresse ja v\u00f5lakirjade v\u00f5rdlustootlusi, \u00fctles ta. Georgieva m\u00e4rkis, et USA, Saksamaa ja Jaapani 10-aastaste riigiv\u00f5lakirjade tootlused on praegu k\u00f5rgeimal tasemel vastavalt alates 2007., 2009. ja 1996. aastast ning kasvavad endiselt.<\/p>\n<p>Kasvav v\u00f5lakoorem<\/p>\n<p>IMF-i 191 liikmesriigi j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal arutatavatele probleemidele lisandub kasvav avaliku sektori v\u00f5lakoorem, mis p\u00e4rsib majanduskasvu ja suurendab inflatsioonisurvet, \u00fctles Georgieva. IMF-i hinnangul on riigiv\u00f5lg k\u00f5rgeimal tasemel p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da ning enne 2030. aastat peaks see \u00fcletama 100 protsenti kogu maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).<\/p>\n<p>Georgieva t\u00f5i eraldi esile arenenud majandused eesotsas Ameerika \u00dchendriikidega, nimetades neid v\u00f5lakoorma osas suurimateks rikkujateks, kuna nende v\u00f5la suhe SKP-sse on k\u00f5rgem kui arenevatel ja madala sissetulekuga riikidel.<\/p>\n<p>Poliitikakujundajad ei saa tema s\u00f5nul enam loota \u00fcksnes kiiremale majanduskasvule, et lahendada riigi rahandusega seotud probleeme.<\/p>\n<p>&#8220;Ometi ei n\u00e4e me k\u00f5rge v\u00f5lakoormaga arenenud majandustes otsustavaid samme, kuigi praegu on h\u00e4dasti vaja usaldusv\u00e4\u00e4rseid keskpika perioodi eelarve konsolideerimise plaane, mida m\u00f5nel juhul tuleks toetada ka koheste eelarvemeetmetega, et v\u00e4hendada survet rahapoliitikale,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>P\u00e4rast viit ja poolt aastat sihttasemest k\u00f5rgemat inflatsiooni p\u00fcsivad Georgieva s\u00f5nul endiselt inflatsioonisurved, mille taga on tehisintellekti arendamise ja kasutuselev\u00f5tu buum, energia- ja toiduhindade \u0161okid, tollitariifid, suuremad kaitsekulutused ning suurenenud v\u00f5lateeninduskulud.<\/p>\n<p>&#8220;Praegu v\u00f5ib paljudes riikides olla sobiv aeg ettevaatlikult rangema kallakuga rahapoliitika jaoks,&#8221; \u00fctles Georgieva, lisades, et USA F\u00f6deraalreservi, Euroopa Keskpanga ja Jaapani keskpanga intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5stmised oleksid igati asjakohased.<\/p>\n<p>Tehisaru toob rohkelt uusi riske<\/p>\n<p>Georgieva t\u00f5i esile ka tehisaruga seotud riskid. Tehisintellekti investeeringute osakaal SKP-s peaks tema s\u00f5nul t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcletama raudteedesse, elektriv\u00f5rkudesse v\u00f5i telekommunikatsioonitaristusse tehtavate investeeringute osakaalu.<\/p>\n<p>Majandusliku ja finantsilise kontsentratsiooni suurenemine avaldab tehisintellektiettev\u00f5tetele survet saavutada tootlikkuse ja kasumi kasv, mis \u00f5igustaks nendele antud k\u00f5rgeid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid, \u00fctles ta. Ta hoiatas, et pettumus turul v\u00f5ib muutuda ulatuslikuks \u0161okiks.<\/p>\n<p>Samas \u00fctles Georgieva, et IMF-i uuringud n\u00e4itavad, et \u00f5igesti rakendatud tehisintellekt v\u00f5ib suurendada maailma majanduskasvu igal aastal t\u00e4iendava poole protsendipunkti v\u00f5rra.<\/p>\n<p>Ta r\u00f5hutas, et v\u00f5tmet\u00e4htsusega on valmisolek tehisintellekti kasutuselev\u00f5tuks, sealhulgas regulatiivsed kaitsemeetmed, mis aitavad hallata tehisintellekti olulisi ohte, sealhulgas ulatuslikku m\u00f5ju t\u00f6\u00f6turule, t\u00f5siseid k\u00fcber- ja finantsstabiilsuse riske ning ohtu, et k\u00f5ige arenenumad mudelid v\u00f5ivad v\u00e4ljuda inimeste kontrolli alt ja hakata omatahtsi tegutsema.<\/p>\n<p>Lisaks fiskaalse suutlikkuse tugevdamisele, isegi kui see on poliitiliselt keeruline ja kulukas, peaksid valitsused Georgieva s\u00f5nul astuma veel samme majanduskasvu suurendamiseks. Nende hulka kuuluvad reformid, mis parandaksid t\u00f6\u00f6j\u00f5u oskusi, muudaksid ettev\u00f5tete loomise ja tegevuse l\u00f5petamise lihtsamaks, suurendaksid energiajulgeolekut ning lihtsustaksid regulatsioone.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Georgieva \u00fctles j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal Bangkokis toimuvat IMF-i ja Maailmapanga aastakoosolekut tutvustavas k\u00f5nes, et maailmamajandust t\u00f5mbavad praegu vastassuunas kaks&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":292294,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[375,131,130,37,33,35,11905,34,36,1279,110680,29878,110681,814],"class_list":["post-292293","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ai","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-energia-hind","tag-estonia","tag-estonian","tag-imf","tag-kristalina-georgieva","tag-maailmamajandus","tag-majandusriskid","tag-tehisaru"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117398844455124234","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/292293","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=292293"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/292293\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/292294"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=292293"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=292293"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=292293"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}