{"id":29241,"date":"2025-10-28T09:03:24","date_gmt":"2025-10-28T09:03:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29241\/"},"modified":"2025-10-28T09:03:24","modified_gmt":"2025-10-28T09:03:24","slug":"soja-ulevaade-1342-paev-olukorra-paranemise-marke-ei-ole","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/29241\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1342. p\u00e4ev – olukorra paranemise m\u00e4rke ei ole"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA <\/p>\n

L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n

Ukraina 27. oktoober 2025: <\/p>\n

olukorra paranemist pole ei Kupjanskis, Kostant\u00f5nivkas, M\u00f5rnohradis ega Pokrovskis.<\/p>\n

1. K\u00f5ik sihtm\u00e4rgiks sobib.<\/p>\n

2. Moskvani ulatuti ja Krimmis palav.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta, aga \u00fcleujutus v\u00f5ib hakata piirama vene poole j\u00f5e\u00fcletuse v\u00f5imalusi.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.<\/p>\n

6. Siversk: 2 km vene pool edasi sai h\u00fcpates j\u00e4lle \u00fcle j\u00f5e.<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: vist muutusteta, sest \u00fches l\u00f5igus pisu teadmatust.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. Telegraph: putin on halveneva majandusolukorra t\u00f5ttu hakanud kartma riigip\u00f6\u00f6ret.<\/p>\n

12. Euroopa Liidust on sanktsioonidest hoolimata saanud venemaa \u00fcks kolmest suurimast kaubanduspartnerist.<\/p>\n

13. putini erisaadik teatas kohtumisest USA kongresmenide ja riigiduuma saadikute vahel.<\/p>\n

14. venemaa teatas tuumarelvaga varustatud ja tuumaj\u00f5ul t\u00f6\u00f6tava tiibraketi Burevestnik katsetamisest.<\/p>\n

15. lavrov teatas k\u00fc\u00fcniliselt, et venemaa ei riku Budapesti memorandumit.<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

N\u00e4ide vene soldatite nutikusest, kuidas lahinguv\u00e4ljal ellu j\u00e4\u00e4da: vene tankistid j\u00e4tavad oma s\u00f5idukite luugid meelega lahti \u2013 teades, et Ukraina droonid tulevad granaatidega k\u00fclla. Oma tanki p\u00f5lemise pealtvaatamine on palju turvalisem kui sellega \u00fcle miiniv\u00e4lja s\u00f5itmine. See meeskond ladus isegi miine l\u00e4hedale\u2026 eks sarnase p\u00f5him\u00f5ttega videosid n\u00e4eb \u00fcha tihedamalt, aga vastavalt t\u00f5usevad ka survemeetmed soldatite r\u00fcnnakule saatmiseks, isegi omad droonid passivad peale ja kui tagasi keerad, siis kipub see l\u00f5ppema fataalselt.<\/p>\n

\u00d5nneks t\u00f5useb videode hulk, mis n\u00e4itavad, et kaugemale j\u00f5udnud vene \u00fcksused \u00fcritavad varjuda \u00fcha s\u00fcgavamale, aga kiirelt l\u00f5ppevad toidu- ja veevarud panevad nad sundseisu ja kui Ukraina omad on l\u00f5igus pisugi aktiivsemad, siis selliseid kooslusi saab lihtsalt \u00e4ra v\u00f5tta.<\/p>\n

124 vene poole r\u00fcnnakut, arv langes peaaegu k\u00f5igis sektorites. vene poole kaotuste arv eile n\u00e4itab pisu surve langust ja v\u00e4hest soomuse kasutamist. Kui aga v\u00f5rrelda kaotuste arvu r\u00fcnnakute arvuga, siis koosseisud pisu kasvasid. Liugpomme kahjuks \u00fcle 200 ja kamikaze droonegi \u00fcle 6000, vaid kaudtulega on on vene poolel nirumalt ja u 4 tuhat lasku on keskmisest 20% v\u00e4hem. Taktikas muutusi pole ning pole ka tuvastanud prioriteetide muutusi. K\u00fcll on hea meel t\u00f5deda, et Ukraina hakkab uuesti rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama rindel\u00e4hedastele vene logistikakoridoride l\u00f5hkumisele ja Belgorodis tammi r\u00fcndamine on m\u00e4rk selle suuna (loodetavasti) k\u00e4ivitamisest. Kohti, mida r\u00fcnnata ja millel piisavat \u00f5hukaitset pole, peaks jaguma ja suured augud tarneahelates hakkab m\u00f5jutama rindel toimuvat.<\/p>\n

1. vene droon r\u00fcndas Sum\u00f5 oblastis M\u00f5kolaivka k\u00fcla l\u00e4hedal v\u00e4ikebussi, sihtides otse tsiviiltransporti. S\u00f5iduk h\u00e4vis tulekahjus, viis inimest, sealhulgas laps, sai vigastada ja \u00fche inimese seisund on kriitiline.<\/p>\n

vene ballistiline rakett h\u00e4vitas Kiievis Ukraina \u00fche suurima ravimifirma Optima-Pharm 29 000 m\u00b2 suuruse laohoone. Kahju hinnatakse \u00fcle 100 miljoni dollari.<\/p>\n

Ukraina 12. Azovi brigaadi s\u00f5durid said k\u00e4tte venemaa lennuv\u00f5imetu drooni kaadrid, mis n\u00e4itasid, kuidas vene operaatorid jahtisid Donetski oblastis vilja koristavaid tsiviilp\u00f5llumehi ja v\u00f5tsid sihikule p\u00f5llumajandustehnikat. venemaa rahumeelsete ukrainlaste vastu suunatud rikkumiste kasvavale nimekirjale lisandus veel \u00fcks s\u00f5jakuritegu.<\/p>\n

26. oktoobri \u00f5htul korraldas venemaa Zapori\u017eja oblastis droonir\u00fcnnaku, mis p\u00f5hjustas ulatuslikke elektrikatkestusi, teatas piirkondliku s\u00f5jav\u00e4evalitsuse juht Ivan Fjodorov. Tema s\u00f5nul viisid okupandid l\u00e4bi v\u00e4hemalt viis droonir\u00fcnnakut. Esialgsete andmete kohaselt ohvreid pole. R\u00fcnnak j\u00e4ttis elektrita \u00fcle 1700 kliendi. Energiaettev\u00f5tted alustavad taastamist niipea, kui julgeoleku olukord seda v\u00f5imaldab, m\u00e4rkis Fjodorov. Kahjustada said ka eramud, spordirajatis ja k\u00f5rvalhooned.<\/p>\n

2. venemaa kaitseministeerium v\u00e4itis, et \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemid peatasid ja h\u00e4vitasid eile \u00f5htul 193 Ukraina drooni, millest 34 v\u00e4idetavalt lendasid Moskva suunas. Teatati 47 drooni neutraliseerimisest Brjanski oblasti, 42 Kaluuga oblasti ja 40 Moskva oblasti kohal, sealhulgas 34 Moskva suunas lendavat mehitamata \u00f5hus\u00f5idukit. Veel 32 drooni tulistati venemaa kaitseministeeriumi andmetel v\u00e4idetavalt alla Tuula oblasti kohal. 10 Kurski oblasti kohal, seitse Orjoli oblasti kohal. Neli drooni tulistati alla Rostovi ja Vorone\u017ei oblasti kohal. Kaks drooni tulistati alla Orenburgi ja Tambovi oblasti kohal. Ja \u00fcks droon tulistati alla Belgorodi, Lipetski ja Samaara oblasti kohal. Nagu ikka, eip miskit nende info p\u00f5hjal ei tabatud\u2026<\/p>\n

Linnapea sergei sobjanini s\u00f5nul lendasid Moskva linna \u00f6\u00f6l vastu t\u00e4nast 27. oktoobrit k\u00fcmned droonid. sobjanin hakkas venemaa pealinna r\u00fcnnakutest teatama 26. oktoobri \u00f5htul. Avaldamise ajaks olid vene v\u00e4ed v\u00e4idetavalt alla tulistanud 34 Moskva suunas lendavat Ukraina drooni. Sobjanini s\u00f5nul on k\u00f5ikidesse \u00f5nnetuspaikadesse saadetud h\u00e4daabiteenistused. Moskva Domodedovo ja \u017dukovo lennujaamad olid drooniohu t\u00f5ttu ajutiselt tegevuse peatanud. vene Telegrami kanalite andmetel on teatatud plahvatustest linna mitmes osas ja \u00fcmbruskonnas, sealhulgas Kommunarka rajoonis. Ohvritest pole teatatud. vene Telegrami uudistekanal Astra teatas pealtn\u00e4gijate salvestistele viidates, et 26. oktoobri \u00f5htul puhkes Moskva oblastis Serpuhhovi naftahoidlas tulekahju. Kohalik administratsioon ei avaldanud tulekahju p\u00f5hjust ja \u00fctles, et tulekahju on juba kustutatud.<\/p>\n

Tore oli n\u00e4ha fotot, et kremli k\u00f5rval \u00f5hut\u00f5rjeks lausa kuulipildujat pikap autol soovitakse kasutada. Eip saagi aru, kas tegu pakazuhhaga v\u00f5i ongi hirm nii suur\u2026<\/p>\n

\u00d6\u00f6sel oli Tuulas kuulda plahvatusi.<\/p>\n

Ukraina r\u00fcndas \u00fcleeile Belgorodi veehoidla tammi Grafovka l\u00e4hedal. Satelliidipildid n\u00e4itavad ulatuslikke \u00fcleujutusi Belgorodi veehoidlast allavoolu j\u00e4\u00e4vatel aladel. Vesi levib j\u00e4tkuvalt, uputades \u00fcmbruskonna, sealhulgas Bezljudivka \u00fcmbruse. Kuberner gladkov ja p\u00e4\u00e4steteenistused pole veel avaldust teinud. vene brigaadid (128., 116., 68., 136.) allavoolu on n\u00fc\u00fcd \u00fcleujutusohus, sealhulgas personal ja varustus. Siversk\u00f5i Donetsi j\u00f5gi t\u00f5useb kiiresti. V\u00f5ib-olla on pisu abiks Ukraina kaitsele.<\/p>\n

Ukraina s\u00f5jav\u00e4eluure droonid \u00fcksusest \u201ePrymary\u201d andsid eile teada okupeeritud Krimmis uuest r\u00fcnnakust, h\u00e4vitades kolm venemaa radaris\u00fcsteemi: 96L6 (S-400), P-18 Terek ja 55Zh6U Nebo-U, samuti BK-16 dessantlaeva.<\/p>\n

Seletamatute tulekahjude ja s\u00fc\u00fctamiste laine tabas venemaa olulist infrastruktuuri, mille sihtm\u00e4rkideks on releekapid, elektripaneelid ja raudtees\u00fcsteemid. Ukraina luure ja kohalike allikate andmetel on teatatud intsidentidest Moskvast Irkutskini, mis on h\u00e4irinud logistikat ja koormanud elektriv\u00f5rke.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: Ukraina relvaj\u00f5udude 16. armeekorpus teatas, et venemaa Belgorodi l\u00e4hedal asuval tammil on p\u00e4rast r\u00fcnnakut vesi lekkima hakanud, mist\u00f5ttu on Harkivi oblastis Vovt\u0161anski linna l\u00e4hedal Siversk\u00f5i Donetsi j\u00f5ge \u00fcletanud vene \u00fcksused oma peav\u00e4gedest sisuliselt \u00e4ra l\u00f5igatud. Veetase veehoidlas on juba meetri langenud ning videost on n\u00e4ha, et tugev veevool j\u00e4tkub. Eks n\u00e4is\u2026 rindejoones muutusi ei tuvastanud.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: olukord Kupjanski linnas pole seni paranenud. Puudub ka info, mis sai kahe soomukiga linna saadetud jalav\u00e4elastest, eks selle info ootel. L\u00f5mani suunal muutusteta.<\/p>\n

6. Siversk: no saab vene pool liialt lihtsalt j\u00f5gedest \u00fcle, sest eilseks \u00fcletati uuesti Siverski Donetsi j\u00f5gi ning siseneti Dronivka k\u00fclla (enne s\u00f5da 485 elanikku). J\u00f5evee taseme t\u00f5usuga sinna l\u00e4heb veel pisu aega aga oht l\u00f5ikamaks l\u00e4bi teisestki kohast L\u00f5man-Siversk suur maantee on juba \u00f5hus.<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: kuna Ukraina on suunanud ressursse ja t\u00e4helepanu rohkem Pokrovsist kirdesse, siis seal suudetakse pisu tempot hoida ja kohati edeneda aga selle v\u00f5rra enam kannatab olukord M\u00f5rnohradis ja Pokrovskis. Juba sisse imbunud suuremate \u00fcksuste tabamine linnas l\u00e4heb \u00fcha keerulisemaks, sest betoon pakub ka neile kaitset. Kuna vene poolel on ressurssi rohkem, siis saab ta endale lubada kulukat linnalahingut. Seda, et Ukraina ei suuda piisavalt t\u00f6\u00f6delda vene logistikaahelat siinsetel suundadel n\u00e4itab kahjuks j\u00e4rjest suurenevat vene poole domineerimist enda droonihulga ja nende v\u00f5imekusega. \u00d5nneks pole see k\u00f5ikjal nii.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: muutusteta. Pisu on selguseta olukord sektori keskmises osas, kas ja kui, siis kui palju j\u00e4i ellu m\u00f5ned p\u00e4evad tagasi r\u00fcnnanud suure soomuskolonni purustamise j\u00e4rel jalav\u00e4e osast Mala Tokmat\u0161ka k\u00fclas.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta. Seni pole vene poole katsed likvideerida Ukraina sillapea Dnepri idakaldal Antonovski silla juures \u00f5nnestunud, kuigi iga mingi aja tagant \u00fcritavad. Ka pole seni \u00f5nnestunud saada uusi saari Dnepri deltas enda p\u00fcsiva kontrolli alla saada.<\/p>\n

11. Ukraina s\u00f5jast tingitud majandusprobleemid, mis \u00f5hutavad avalikkuse rahulolematust, on suurendanud putini hirme v\u00f5imaliku riigip\u00f6\u00f6rde ees, vahendab Telegraph. L\u00e4\u00e4ne anal\u00fc\u00fctikud m\u00e4rgivad, et riigipeal on \u00fcha rohkem p\u00f5hjust muretsemiseks: EL ja USA kehtestavad uusi sanktsioone, ettev\u00f5tted on halvatud k\u00f5rgete intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5ttu, riigiv\u00f5lg kasvab, kaubad muutuvad kallimaks ja majandusarengu minister maksim re\u0161etnikov hoiatab, et majandus on languse \u00e4\u00e4rel. S\u00f5ja algusest peale on inflatsioon \u00fcletanud 40%, isegi Rosstati andmetel.<\/p>\n

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt v\u00f5ib venemaa eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k 2025. aastal ulatuda 2,6%-ni SKPst ehk 5,7 triljoni rublani. See on viis korda suurem kui planeeritud 0,5%. Puuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks on valitsus sunnitud t\u00f5stma makse (alates 2026. aastast t\u00f5useb k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r 22%-ni) ja suurendama j\u00e4rsult siseriiklikku laenuv\u00f5tmist, mis toob kaasa riigiv\u00f5la suurenemise. V\u00f5imud ei ole enam n\u00f5us kasutama riiklikku heaolufondi, mille reservid on s\u00f5jaeelse tasemega v\u00f5rreldes poole v\u00f5rra v\u00e4henenud, ligi 10 triljonilt rublalt 4,2 triljoni rublani (42 miljardi euroni), aukude t\u00e4itmiseks.<\/p>\n

Naftatulud langevad ja bensiin muutub Ukraina r\u00fcnnakute t\u00f5ttu rafineerimistehastele \u00fcha k\u00e4ttesaamatumaks. Lisaks ei saa Harvardi \u00dclikooli venemaa ja Euraasia Uuringute Keskuse teadlase Craig Kennedy s\u00f5nul ignoreerida panganduskriisi ohtu. Ta hindab, et s\u00f5jaliste ettev\u00f5tete v\u00f5lg ulatub 190 miljardi dollarini \u2013 umbes 37% riigi aastaeelarvest. Kennedy m\u00e4rkis, et venemaa pangad laenasid aktiivselt kaitseettev\u00f5tetele ilma piisavate tagatisteta, et toetada rinde vajaduste rahuldamist. N\u00fc\u00fcd on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa neist laenudest maksej\u00f5uetuse ohus. M\u00f5ned suured pangad valmistuvad keskpangalt abi paluma, teatas Bloomberg.<\/p>\n

Olukorda s\u00fcvendab kasvav s\u00f5ltuvus Hiinast ja l\u00e4\u00e4ne sanktsioonidest. USA president Donald Trump kehtestas hiljuti venemaa suurimatele naftaettev\u00f5tetele Rosneftile ja Lukoilile piirangud Ukraina konflikti lahendamise edusammude puudumise t\u00f5ttu. P\u00e4rast seda v\u00e4hendasid venemaa peamised naftaostjad Hiina ja India importi, \u00e4hvardades kremlit v\u00e4lisvaluutatulude v\u00e4henemisega. \u201eEsimest korda 3,5 aasta jooksul on venemaa seda valu t\u00f5eliselt tundnud,\u201d \u00fctleb m\u00f5ttekoja Chatham House venemaa ja Euraasia programmi teadur Timothy Ash. Ta usub, et kremlis on puhkemas paanika.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu otsib putini l\u00e4hikond praegusest olukorrast v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su opositsiooni diskrediteerimisega, et n\u00e4idata, et L\u00e4\u00e4s \u00fcritab venemaad l\u00f5hestada \u2013 see on standardne taktika siseriikliku ebastabiilsuse ajal, m\u00e4rgib Georgetowni \u00fclikooli Euraasia, venemaa ja Ida-Euroopa uuringute keskuse emeriitdirektor Angela Stent.<\/p>\n

14. oktoobril algatas FSB kriminaalasja endise Jukose omaniku Mihhail Hodorkovski ja 22 s\u00f5javastase komitee liikme vastu v\u00e4givaldse v\u00f5imuhaaramise kavandamise eest eesm\u00e4rgiga muuta riigis p\u00f5hiseaduslikku korda. Londonis eksiilis viibiv Hodorkovski nimetas s\u00fc\u00fcdistusi opositsiooni hirmutamiseks m\u00f5eldud valeks. \u201eSee n\u00e4itab kremli paranoiat \u2013 putin otsib vaenlasi oma re\u017eiimi tugevdamiseks,\u201d \u00fctleb Atlandi N\u00f5ukogu Euraasia keskuse vanemdirektor ja endine USA suursaadik Ukrainas John Herbst.<\/p>\n

putin on varemgi riigip\u00f6\u00f6rdekatsetega silmitsi seisnud. 2023. aasta juunis juhtis Wagneri eras\u00f5jav\u00e4ekompanii asutaja jevgeni prigo\u017ein m\u00e4ssu ja saatis Moskvasse tanke pikaajalise konflikti ettek\u00e4\u00e4ndel kaitseministeeriumiga. Viimasel hetkel loobus ta oma plaanist ja peatas palgas\u00f5durid ning hukkus mitu kuud hiljem lennu\u00f5nnetuses. Vaatamata eba\u00f5nnestumisele n\u00e4itas m\u00e4ss ekspertide s\u00f5nul ilmekalt putini re\u017eiimi haprust.<\/p>\n

12. Euroopa Liidul on venemaa v\u00e4liskaubanduses j\u00e4tkuvalt oluline roll, isegi vaatamata Ukraina s\u00f5ja t\u00f5ttu kehtestatud sanktsioonidele. Bildi andmetel, viidates Saksa Majandusinstituudi (IW) andmetele, oli Euroopa Liit 2024. aastal Moskva suurimate partnerite seas kolmandal kohal. Nende vaheline kogukaubandus ulatus 67,5 miljardi euroni.<\/p>\n

Samal ajal on enamik ELi riike v\u00e4hendanud oma oste venemaalt. N\u00e4iteks Saksamaa v\u00e4hendas importi 92% v\u00f5rreldes s\u00f5jaeelse 2021. aasta tasemega, kuid riikide vaheline kogukaubandus on endiselt 9,5 miljardit dollarit. Itaalia (-83%), Belgia (-67%), Hispaania (-63%), T\u0161ehhi Vabariik (-51%) ja Slovakkia (-31%) kogesid samuti venemaaga kaubavahetuses j\u00e4rsku langust. Ungari seevastu suurendas oma n\u00e4itajat 31%, ulatudes 6,2 miljardi dollarini. Kaubavahetus Prantsusmaa ja Hollandiga ulatus kumbki 6 miljardi dollarini.<\/p>\n

IW hinnangul suureneb venemaa koguekspordi maht 2024. aastal aastaga 18%, ulatudes 330 miljardi dollarini. Hiina on endiselt venemaa peamine kaubanduspartner, kelle kaubavahetuse maht on 244,8 miljardit dollarit, peamiselt nafta, gaasi ja s\u00f6e ekspordi kaudu. Moskva eksportis Pekingisse 130 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses energiat. India oli venemaa kaupade importijate seas teisel kohal, peamiselt naftaostude kaudu. Enne Ukraina s\u00f5da oli see 12. kohal.<\/p>\n

V\u00f5rreldes 2021. aastaga laiendasid oma kaubandussuhteid venemaaga ka Armeenia (+423%), Iisrael (+240%), Usbekistan (+135%), Brasiilia (+98%), Aserbaid\u017eaan (+76%), Egiptus (+70%) ja T\u00fcrgi (+53%).<\/p>\n

F\u00f6deraalse Tolliteenistuse andmetel olid venemaa peamised kaubanduspartnerid 2024. aasta jaanuarist oktoobrini Hiina (33,8% kogu kaubandusk\u00e4ibest), India (8,8%) ja T\u00fcrgi (8,3%). Esik\u00fcmnesse kuulusid ka Valgevene, Kasahstan, L\u00f5una-Korea, Saksamaa, Armeenia, Itaalia ja Usbekistan. venemaa k\u00fcmne kuu kogukaubandusmaht ulatus 584 miljardi dollarini. Eksport oli kokku ligikaudu 434 miljardit dollarit ja import 283 miljardit dollarit.<\/p>\n

F\u00f6deraalse Tolliteenistuse juhi valeri pikalevi s\u00f5nul eksportis venemaa 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul kaupu 195,5 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses (6% v\u00e4hem kui aasta varem) ja importis 131,6 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses (1% rohkem kui aasta varem). Suurimad kaubanduspartnerid olid Hiina, T\u00fcrgi, India, Valgevene ja Kasahstan.<\/p>\n

13. USA kongresmenid kohtuvad peagi Riigiduuma saadikutega, teatas presidendi eriesindaja ja venemaa otseinvesteeringute fondi (RDIF) juht kirill dmitrijev, kes viibib praegu Ameerika \u00dchendriikides. Ta \u00fctles, et selles osas saavutati kokkulepe Vabariiklasest Esindajatekoja liikme Anna Paulina Lunaga. \u201eTa kinnitas ka oma soovi pidada kohtumine, mis toimib olulise dialoogina meie riikide parlamentide vahel,\u201d m\u00e4rkis dmitrijev. Samuti kinkis ta Lunale lilli ja komme putini tsitaatidega, et ta m\u00f5istaks venemaa presidendi m\u00f5tteviisi, ja m\u00e4rkis, et venemaa rahvas hindab tema pingutusi rahu toetamisel.<\/p>\n

Luna ise teatas, et soovib juhtida kongressi delegatsiooni kohtumiseks riigiduuma saadikutega. Ta ei v\u00e4listanud v\u00f5imalust, et Ameerika seadusandjad k\u00fclastavad venemaad, kui nad kutsutakse. Arutelu teemat ei t\u00e4psustatud. Luna teatas varem, et kongresmenid plaanivad arutada venemaa parlamendi liikmetega tundmatute lendavate objektide (UFO-de) teemat. Ta naljatas ka, et on valmis Moskvaga dialoogi edasi arendama, kui k\u00f5iki kohtumisi saadavad lilled ja \u0161okolaad. dmitrijev ise m\u00e4rkis, et ameeriklastega peetud arutelusid peeti v\u00e4ga t\u00f5sises toonis ja nende eesm\u00e4rk oli selgelt edastada putini seisukohta, milleks on k\u00f5igi venemaa huvide austamine ja Ukraina kriisi algp\u00f5hjuste kaotamine. Njah, vanasti \u00f6eldi, et leidis ullikese\u2026<\/p>\n

RDIF-i juht lendas Washingtoni kohe p\u00e4rast seda, kui USA president Donald Trump kehtestas Rosneftile ja Lukoilile sanktsioonid ning t\u00fchistas Budapestis toimunud tippkohtumise putiniga, viidates edusammude puudumisele Ukraina konflikti lahendamisel. Saabumisel teatas dmitrijev, et uutel piirangutel ei ole venemaa majandusele absoluutselt mingit m\u00f5ju ja s\u00fc\u00fcdistas Ukrainat rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste edasil\u00fckkamise ja h\u00e4irimise p\u00fc\u00fcdlustes.<\/p>\n

Tema avaldustel oli aga v\u00e4he m\u00f5ju. USA rahandusminister Scott Bessent nimetas dmitrijevit vene propagandistiks, keda ei tohiks t\u00f5siselt v\u00f5tta. Intervjuus CBS-ile r\u00f5hutas ta, et putini eriesindaja ei oleks saanud t\u00f5tt r\u00e4\u00e4kida, \u00f6eldes, et sanktsioonid on kohutavad ja president Trump tegi \u00f5igesti: see on maksimaalse surve kampaania, mis toimib.<\/p>\n

Ministri s\u00f5nul kordab dmitrijev lihtsalt kremli narratiivi, mis regulaarselt v\u00e4idab, et riik on majanduspiirangute suhtes v\u00e4lja arendanud immuunsuse. See aga ei vasta t\u00f5ele: venemaa majandusest on saanud s\u00f5jamajandus ja selle majanduskasv on praktiliselt null, inflatsioon on \u00fcle 20%. Bessent r\u00f5hutas, et Moskva naftatulud on v\u00f5rreldes eelmise aastaga langenud 20% ning uued USA sanktsioonid v\u00f5ivad viia edasise 20\u201330% languseni. \u201eK\u00f5ik, mida me teeme, suunab putinit l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste poole,\u201d l\u00f5petas rahandusminister.<\/p>\n

14. venemaa on katsetanud oma \u00e4sja v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud tuumarelvaga ja -j\u00f5ul t\u00f6\u00f6tavat tiibraketti Burevestnik, \u00fctles venemaa kindralstaabi \u00fclem valeri gerassimov 26. oktoobril televisioonis edastatud kohtumisel putiniga. \u201eMul on t\u00f6\u00f6stusorganisatsioonide aruanne ja \u00fcldiselt olen ma tuttav kaitseministeeriumi esitatud hinnangutega. See on ainulaadne toode, mida kellelgi teisel maailmas pole,\u201d v\u00e4itis putin venemaa riigimeedia teatel.<\/p>\n

Reutersi teatel oli venemaa valmis katsetama madalalt lendavat tuumaraketti enne putini ja USA presidendi Donald Trumpi tippkohtumist Alaskal 15. augustil. Satelliidipildid n\u00e4itasid ulatuslikku tegevust Pankovo katsepol\u00fcgoonil Novaja Zemlja saarestikus P\u00f5hja-J\u00e4\u00e4meres.<\/p>\n

\u201eOleme sooritanud tuumaraketi mitmetunnise lennu ja see l\u00e4bis 14 000 kilomeetri pikkuse vahemaa, mis pole piir,\u201d \u00fctles gerassimov, lisades, et katsetus kestis 15 tundi.<\/p>\n

USA-s asuvad teadlased on varem tuvastanud venemaa Burevestnik raketi v\u00f5imaliku paigutuskoha. See asub tuumal\u00f5hkepeade hoidla Vologda-20 v\u00f5i Chebsara k\u00f5rval, mis asub umbes 475 kilomeetrit Moskvast p\u00f5hja pool.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4ne anal\u00fc\u00fctikud on tiibraketi suhtes endiselt skeptilised. Kaheksa Reutersi intervjueeritud eksperti osutasid raketi keerulisele arendusloole ja loomup\u00e4rastele konstruktsioonivigadele. Nad seadsid kahtluse alla, kas selle kasutamine muudaks oluliselt tuumatasakaalu L\u00e4\u00e4ne ja teiste vastaste vahel. Anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul on Burevestniku rakett muutunud kremli jaoks olulisemaks p\u00e4rast seda, kui Valge Maja jaanuaris teatas plaanist arendada USA raketit\u00f5rjekilpi Kuldne Kuppel.<\/p>\n

15. venemaa ei usu, et tema agressioon Ukrainas rikub mingil moel Budapesti memorandumit, teatas vene v\u00e4lisminister sergei lavrov. Allikas: lavrov intervjuus Ungari YouTube\u2019i kanalile Ultrahang, vastavalt propagandaagentuurile RIA Novosti.<\/p>\n

\u201eSee [Budapesti memorandum] s\u00e4testab, et Ukraina, nagu ka teised endised N\u00f5ukogude vabariigid, kes on tuumarelvadest loobunud, saavad garantiid, mida tuumariigid pakuvad tuumarelvavabadele riikidele. Ja ongi k\u00f5ik. See on k\u00f5ik. Need garantiid s\u00e4testavad, et tuumarelvi ei kasutata tuumarelvavabade riikide vastu, kes on tuumarelva leviku t\u00f5kestamise lepingu osalised.\u201d<\/p>\n

lavrov \u00f5igustab venemaa tegevust sellega, et paralleelselt Budapesti memorandumiga allkirjastasid samad osapooled deklaratsiooni, milles on v\u00e4lja toodud nende kohustused j\u00e4rgida OSCE p\u00f5him\u00f5tteid, sealhulgas rahvusv\u00e4hemuste \u00f5igusi, demokraatiat ja s\u00f5navabadust. venemaa v\u00e4lisministri s\u00f5nul rikkus Kiiev v\u00e4idetavalt neid kohustusi.<\/p>\n

Julgeolekutagatiste memorandum seoses Ukraina \u00fchinemisega tuumarelvade leviku t\u00f5kestamise lepinguga (Budapesti memorandum) allkirjastati 5. detsembril 1994.<\/p>\n

Tekstis on eelk\u00f5ige s\u00e4testatud, et venemaa F\u00f6deratsioon, \u00dchendkuningriik ja Ameerika \u00dchendriigid kinnitavad Ukrainale veel kord oma p\u00fchendumust\u2026 austada Ukraina iseseisvust, suver\u00e4\u00e4nsust ja kehtivaid piire. Samuti kinnitavad nad oma p\u00fchendumust hoiduda j\u00f5u kasutamisest v\u00f5i \u00e4hvardamisest Ukraina territoriaalse terviklikkuse v\u00f5i poliitilise iseseisvuse vastu ning et \u00fchtegi nende relva ei kasutata kunagi Ukraina vastu, v\u00e4lja arvatud enesekaitseks v\u00f5i muul viisil, mis on koosk\u00f5las \u00dchinenud Rahvaste Organisatsiooni p\u00f5hikirjaga. Allakirjutanud kinnitavad Ukrainale veel kord oma p\u00fchendumust\u2026 hoiduda majanduslikust survest, mille eesm\u00e4rk on allutada Ukraina suver\u00e4\u00e4nsusest tulenevate \u00f5iguste teostamine oma huvidele ja saada seel\u00e4bi mingit eelist.<\/p>\n

On selge, et venemaa on Budapesti memorandumi neid s\u00e4tteid r\u00e4ngalt rikkunud, viies alates 2014. aastast l\u00e4bi agressiooni Ukraina vastu ja alustades 2022. aastal t\u00e4iemahulist sissetungi.<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

Leedu sulges m\u00e4\u00e4ramata ajaks oma piiripunktid Valgevenega p\u00e4rast seda, kui Valgevenest p\u00e4rit \u00f5hupallid rikkusid kolmandat \u00f6\u00f6d j\u00e4rjest riigi \u00f5huruumi, teatasid ametnikud 26. oktoobril.<\/p>\n

Leedu president Naus\u0117da kutsub \u00fcles piirama transiiti Kaliningradi ja sulgema Valgevenega piiri pikaks ajaks. Ta n\u00e4eb hiljutisi h\u00e4ireid Vilniuse ja Kaunase lennujaamades, mis on seotud Valgevenest salakaubaveoga \u00f5hupallidega, osana h\u00fcbriidr\u00fcnnakust, mis n\u00f5uab nii s\u00fcmmeetrilisi kui ka as\u00fcmmeetrilisi vastuseid.<\/p>\n

USA NATO saadik Matthew Whitaker l\u00fckkas tagasi Ungari v\u00e4lisministri v\u00e4ited, et Washington teeb Budapestile vene nafta osas erandi. Whitaker \u00fctles, et erinevalt naabritest pole Ungari veel koostanud plaani venemaa energiast s\u00f5ltuvuse v\u00e4hendamiseks ning hoiatas, et torujuhe, millele Ungari toetub, ei j\u00e4\u00e4 t\u00f5en\u00e4oliselt enam kauaks avatuks.<\/p>\n

Meedia teatel plaanib Belgia teenida k\u00fclmutatud venemaa varade intressidelt \u00fcle miljardi euro aastas. Peaminister Bart De Wever on keeldunud toetamast varade t\u00e4ieliku konfiskeerimise ettepanekuid, osaliselt seet\u00f5ttu, et Br\u00fcssel saab k\u00fclmutatud vahenditest kasu.<\/p>\n

Slovakkia ei osale \u00fcheski Euroopa Liidu programmis, mis rahastaks Ukrainale s\u00f5jalist abi. Peaminister Robert Fico teatas sellest pressikonverentsil, teatab aktuality.sk. \u201ePeaministrina keeldun ma lubamast Slovakkial osaleda mis tahes finantsprogrammides, mille eesm\u00e4rk on aidata Ukrainal hallata oma s\u00f5ja- ja s\u00f5jalisi kulutusi,\u201d \u00fctles ta. Fico s\u00f5nul plaanib Euroopa anda Kiievile l\u00e4hiaastatel 140 miljardit eurot abi, kuid ta peab seda EL-i suurimaks veaks. Ta kritiseeris ka EL-i sanktsioone venemaa vastu, v\u00e4ites, et need tekitavad Euroopale suuremat kahju.<\/p>\n

USA rahandusminister Scott Bessent teatas intervjuus CBS Newsile, et valitsus ei saa novembri teisest poolest alates s\u00f5jav\u00e4elastele palku maksta, kui blokkimine j\u00e4tkub. \u201eMe suutsime s\u00f5jav\u00e4elastele Pentagoni reservfondidest selle kuu keskel maksta. Ma arvan, et saame seda teha novembri alguses. Kuid p\u00e4rast 15. novembrit ei saa meie v\u00e4ed, hoolimata sellest, et nad on valmis oma eluga riskima, oma palku k\u00e4tte. Milline h\u00e4bi!\u201d s\u00f5nas ta. USA valitsus sulges suures osas oma t\u00f6\u00f6 1. oktoobril, sisenedes valitsuse t\u00f6\u00f6seisakusse, kuna s\u00fcgavad parteilised l\u00f5hed takistasid parlamendil Kongressil ja Valgel Majal rahastamiskokkuleppele j\u00f5udmast. USA parlamendi \u00fclemkoda senat on \u00fcheksandat korda blokeerinud parlamendi alamkoja esindajatekoja poolt vastu v\u00f5etud seaduseeln\u00f5u f\u00f6deraalvalitsuse ajutiseks rahastamiseks, mis on vajalik valitsuse t\u00f6\u00f6seisaku l\u00f5petamiseks, mis on kestnud n\u00fc\u00fcdseks \u00fcle kahe n\u00e4dala. Rahandusministeeriumi hinnangul maksab t\u00f6\u00f6seisak USA majandusele 15 miljardit dollarit p\u00e4evas, kuid vabariiklased ja demokraadid j\u00e4\u00e4vad oma seisukohtadele kindlaks ega n\u00e4ita mingeid kompromissi m\u00e4rke.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 27. oktoober 2025: olukorra…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":29242,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-29241","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115450990048016980","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29241","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=29241"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/29241\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/29242"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=29241"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=29241"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=29241"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}