![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3067494ha68at24.jpg\"\/)
“Unistused” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n“Unistused”<\/p>\n
Eelmise aasta esimene tutvus norraka Dag Johan Haugerudiga l\u00e4bi tema urbanistliku ja veidi teleseebiliku stilistikaga seksi- ja suhtetriloogia “Seks”, “Unistused” ja “Armastus” on j\u00e4\u00e4nud kandvamaks kui \u00fc\u00fcrike flirt. Filmid on helged ja v\u00f5rdlemisi p\u00e4evapoliitikakauged (kui ehk v\u00e4lja arvata seksuaalv\u00e4hemuste teemade esile t\u00f5stmine).<\/p>\n
“Unistused” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Haugerud keskendub alati inimestele ning tuleb tunnistada, et t\u00e4nase Oslo kujutamisel on Joachim Trieri k\u00f5rvale Haugerudi n\u00e4ol t\u00f5usnud veel \u00fcks Norra re\u017eiss\u00f6\u00f6r, kes seda suurep\u00e4raselt teeb. Jah, v\u00f5iks ju vaielda, et filmis k\u00e4sitletavad teemad on heaolu\u00fchiskonna privileeg \u2013 teismeline t\u00fcdruk kirjutab fiktiivse p\u00e4eviku oma \u00f5petajasse armumisest, mis hakkab tema tahtmise vastaselt oma elu elama \u2013, aga v\u00f5imalikust t\u00fchisuses\u00fc\u00fcdistusest (mis on minu meelest alusetu) p\u00e4\u00e4stab esteetiline pool, kuna triloogia filmimaailm koosk\u00f5las muusikakasutusega loob t\u00e4itsa omamoodi ajatu \u00f5hustiku justkui oleks mugavas seriaalis, kus eriti midagi ei juhtu, aga mida v\u00f5iks veel mitu osa vaadata.<\/p>\n
Julgen v\u00e4ga soovitada, aga ilmselt iga\u00fchel “Unistuste” tooni tabada ei \u00f5nnestu. Mulle meeldisid need piisavalt, et mahtuda aasta parimate edetabelis eelmisel aastal isiklikku TOP 20 hulka ERR’i filmitabelis, aga kiire otsing n\u00e4itab ka, et olin ainuke.<\/p>\n
“Springsteen. P\u00e4\u00e4sta mind eikusagilt”<\/p>\n
Tahes-tahtmata tuleb Bruce Springsteeni filmi vaadates tahtmine v\u00f5rrelda seda \u00fche teise hiljutise muusika-ajastu-portreega, Bob Dylanist r\u00e4\u00e4kiva filmiga “T\u00e4iesti tundmatu”. Esiteks ei ole algusaegade Springsteen ja juba rokkiv Dylan \u00fcksteisest teab kui kaugel. Lisaks muusikalistele sarnasustele kirjeldavad m\u00f5lemad sarnasel moel impressionistlikult detailselt \u00fcmbritsevat, aga kui Dylan on rahva poole seljaga \u2013 iroonia raudr\u00fc\u00fcst kaitstud, p\u00e4ikeseprillid ees, v\u00e4ltimas silmsidet nii publiku kui meediaga, kellega suhtleb vaid sarkastiliste repliikide keeles \u2013, siis Springsteen on t\u00f5eline rahvamees, lihtsa ameerika t\u00f6\u00f6lise empaatiamasin ning viimane majakas sellel keerulisel rajal r\u00fcgada end v\u00e4lja keskklassi v\u00e4ljateenitud m\u00f5\u00f5duka heaoluni.<\/p>\n
V\u00f5iks ju arvata, et intelligendile-boheemile-tudengile l\u00e4heb paremini Dylan ja lihtsama t\u00f6\u00f6 inimesele Springsteen, aga eks see k\u00f5ik on kuvand. Filmides nende teed ei ristu, kumbki tegutseb oma universumis, mille keskmes on nad ise.<\/p>\n
Ja \u00fcksk\u00f5ik, kumba ma ise eelistan, filmidest l\u00e4heb mu h\u00e4\u00e4l selgelt Springsteeni omale. Kui Dylani filmis m\u00e4ngitakse suureks \u00fcks oluline popmuusika-ajaloo murdepunkt (Dylan goes electric!), siis on h\u00e4da selles, et esiteks on see s\u00fcndmus ise liigselt \u00fclem\u00fctologiseeritud ja teiseks on selle \u00fcmber tekitatud dekoratsioon justkui reklaamfilm ajastule ja Dylani muusikale. Mulle m\u00f5jus kunstlikuna.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3067485h570et24.jpg\"\/)
“Springsteen. P\u00e4\u00e4sta mind eikusagilt” Autor\/allikas: 20th Century Studios \/ Kaader filmist<\/p>\n
Springsteen liigub aga oleku m\u00f5ttes m\u00e4rksa indie’likumaid radu. Asjad juhtuvad, saamata alati mugavaid dramaturgilisi selgitusi v\u00f5i lahendusi. Kujutatud on peategelase raskemeelsust ja vaimseid probleeme, mille juurp\u00f5hjustele viidatakse, aga otseselt ei osutata. P\u00f5hip\u00f5hjuseks v\u00f5iks pidada isaga seonduvat, aga samas pole isa demoniseeritud. Suhe f\u00e4nniga tuleb, on ja l\u00e4heb. Arusaadavalt k\u00f5igile toimub elus muutusi, mis aega tagasi kerida ei luba, isegi mitte vaatajale heameele tekitamiseks.<\/p>\n
T\u00e4psemalt on siin filmis juttu Springsteeni anomaalse akustilise vahealbumi “Nebraska” valmimisest. Springsteeni on minu meelest alati veidi valesti t\u00f5lgendatud: v\u00f5tame kasv\u00f5i tema “Nebraskale” eelnenud plaadi “The River” nimiloo ja selle valusa rea: Is a dream a lie if it don’t come true? Or is it something worse. V\u00f5i k\u00f5ige valemalt triumfaalseks oodiks peetud j\u00e4rgneva plaadi nimilugu “Born in the U.S.A”, mis k\u00f5lab nagu \u00fcks korralik MAGA-fistpumping, aga lugege neid s\u00f5nu. Ei midagi sellist, pigem Reagani Ameerika veteranipoliitika valus kriitika. Kibe, kibe lugu.<\/p>\n
Kui neil, “Nebraskale” eelnenud ja j\u00e4rgnenud plaadil, olid muusika ja s\u00f5nad omavahel sellises salakavalas vastuolus, siis siin kujutatud “Nebraskal” leiavad s\u00f5nade ja muusika k\u00f5hedad toonid \u00fcksteist korraks \u00fcles. Ja selle tagamaid n\u00e4idatakse filmis p\u00e4ris h\u00e4sti.<\/p>\n
“Kindral”<\/p>\n
Tuleval veebruaril saab 25 aastat murrangulisest Lahti suusa-MM’ist 2001. aastal, millest algas Eesti suusatamise nn kuldne k\u00fcmnend. Andrus Veerpalu v\u00f5itis sealt klassikalise 30km kuldmedali ja see polnud tagantj\u00e4rgi kaugeltki suurim ime, mis meile s\u00fclle langes, vaid alles imede pronks. Imede kulla v\u00f5idab fakt, et ta vahele ei j\u00e4\u00e4nud, ja h\u00f5beda see, et talle medal alles j\u00e4eti.<\/p>\n
Lahti tundus olevat muuhulgas ka t\u00f5eline narkopidu: soomlased j\u00e4id vahele vaat et in corpore, kui kuus suusatajat maha v\u00f5eti (nn Lahti kuuik, nende hulgas teiseks tulnud Jari Isomets\u00e4, Harri Kirvesniemi ja Mika Myllyl\u00e4), ja Hispaania lipu all s\u00f5itnud sakslaselt Johan M\u00fchleggilt v\u00f5eti hiljem tagasi kuld- ja h\u00f5bemedalid, sest et doping; naistest Olga Danilova ja Larissa Lazutina ka vahele. Ja siis meie Andrus … p\u00e4\u00e4ses puhtalt l\u00e4bi. Imede ime, t\u00f5esti.<\/p>\n
“Kindral” on nime saanud Mati Alaveri h\u00fc\u00fcdnime j\u00e4rgi, aga Alaver ei ole siin peategelane, erinevalt t\u00e4pselt samal ajal ERR-i tehtud kaheosalisest dokk-telesaatest “Mati Alaver: Valgusest varju”, mille esimest osa saab vaadata siin<\/a> ja teine esilinastub juba 29. oktoobril. Kui ERR-i dokksaade p\u00fcsiv fookusega \u00fcsna t\u00e4pselt Alaveril, minnes v\u00e4lja isegi ta lapsep\u00f5lve ning n\u00e4idates, v\u00e4hemalt \u00fche osa p\u00f5hjal, et Alaveri kuritegelik piiride kompamine keelatud ainetega eksperimenteerimisel oli s\u00fcsteemne ja aastak\u00fcmnete pikkune praktika, on “Kindral” laiemalt Alaveri Eesti suusakoondise dopinguskandaalidest, t\u00f5usust ja langusest.<\/p>\n M\u00f5lemal, nii Delfi “Kindralil” kui ERR-i sarjal “Valgusest varju” on eos sama probleem, et suurem osa olulistest asjaosalistest on kommentaaridest keeldunud. Ei ole siin Alaveri ennast, Veerpalu-Maed, Toomas Savi ega Kristina \u0160miguni, ega ka Seefeldi dopinguskandaali j\u00e4rel suu puhtaks r\u00e4\u00e4kinud noorsuusatajat Karel Tammj\u00e4rve v\u00f5i tiimikaaslast Andreas Veerpalu. R\u00e4\u00e4kijatel, eriti naiskoondise kunagisel staaril Piret Niglasel, on nii m\u00f5ndagi \u00f6elda ja osa sellest on p\u00e4ris raputav. Niglase ja m\u00f5ne teise s\u00f5nad ei luba Alaveri vaadata l\u00f5puni ka p\u00e4ris sellises valguses nagu teda on \u00fcritanud n\u00e4idata Levila fiktiivne kuuldem\u00e4ng “\u00dcks p\u00e4ev Mati Alaveri elus”<\/a>. Iseenesest intrigeeriv on k\u00e4sitleda Alaveri kui olude ohvrit, kellele \u00fchiskondlik edutellimus pani peale sellise surve, et ta murdus ja l\u00e4ks halvale teele. Niglase ja kunagine rivaal, suusataja Uno Leist, ei j\u00e4ta kahtlust, et medikamentidega mehkeldamine oli Alaverile alati hingel\u00e4hedane.<\/p>\n K\u00fcll aga tahaks “Kindrali” tiimilt k\u00fcsida: kus on Kristina \u0160migun? V\u00f5ib-olla ei lubanud juristid teemat k\u00e4sitleda, aga…. t\u00e4pselt samal ajal meteoorina ol\u00fcmpiakullale t\u00f5usnud sama suusatiimi naisliige, kes andis 2006 positiivse A-proovi, aga B-proov osutus negatiivseks. Kuidagi sarnane kulg ja juhuste kokkulangemine.<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/822479he8b9t24.jpg\"\/)
Mati Alaver. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3067506he000t24.jpg\"\/)
“Laibast pruut” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3067500hbb9ft24.png\"\/)
“Toores liha Frankensteinile” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n